Pular para o conteúdo
Publicidade

Marcos 5

OPKEK

Gesù libera l’indemoniato di Gerasa

1 Giunsero all’altra riva del mare, nel paese dei Geraseni. 2 Appena Gesù fu smontato dalla barca, subito gli venne incontro dai sepolcri un uomo posseduto da uno spirito immondo, 3 il quale aveva la sua dimora nei sepolcri; e nessuno poteva più tenerlo legato neppure con una catena, 4 poiché spesso era stato legato con ceppi e catene, ma le catene erano state rotte da lui, i ceppi spezzati e nessuno aveva la forza di domarlo. 5 Di continuo, notte e giorno, andava fra i sepolcri e su per i monti, urlando e percuotendosi con delle pietre. 6 Quando vide Gesù da lontano, corse, gli si prostrò davanti 7 e, dato un gran grido, disse: "Che c’è fra me e te, o Gesù, Figlio del Dio altissimo? Io ti scongiuro, in nome di Dio, di non tormentarmi", 8 perché Gesù gli diceva: "Spirito immondo, esci da quest’uomo!". 9 Gesù gli domandò: "Qual è il tuo nome?". Ed egli rispose: "Il mio nome è Legione, perché siamo molti". 10 E lo pregava con insistenza che non li mandasse via dal paese. 11 C’era sul monte un gran branco di porci che pascolava. 12 E gli spiriti lo pregarono, dicendo: "Mandaci nei porci, perché entriamo in essi". 13 Egli lo permise loro; allora gli spiriti immondi, usciti, entrarono nei porci e il branco si avventò giù a precipizio nel mare. 14 Erano circa duemila e affogarono nel mare. E quelli che li pasturavano fuggirono e portarono la notizia in città e per la campagna e la gente andò a vedere ciò che era avvenuto. 15 Vennero a Gesù e videro l’indemoniato seduto, vestito e sano di mente, lui che aveva avuto la legione, e s’impaurirono. 16 Quelli che avevano visto raccontarono loro ciò che era avvenuto all’indemoniato e il fatto dei porci. 17 Ed essi iniziarono a pregare Gesù che se ne andasse dai loro confini.

18 E mentre egli montava nella barca, l’uomo che era stato indemoniato lo pregava di poter stare con lui. 19 Gesù non glielo permise, ma gli disse: "Vaa casa tua dai tuoi e racconta loro le grandi cose che il Signore ti ha fatto e come egli ha avuto pietà di te". 20 Ed egli se ne andò e cominciò a raccontare per la Decapoli le grandi cose che Gesù aveva fatto per lui. E tutti si meravigliavano.

Gesù guarisce una donna e riporta in vita la figlia di Iairo

21 Essendo Gesù passato di nuovo in barca all’altra riva, si radunò attorno a lui una gran folla ed egli stava presso il mare. 22 Ed ecco venire uno dei capi della sinagoga, chiamato Iairo, il quale, vedutolo, gli si gettò ai piedi 23 e lo pregò con insistenza, dicendo: "La mia bambina sta morendo. Vieni a posare le mani sopra di lei, affinché sia salva e viva". 24 Gesù andò con lui, e molta gente lo seguiva e lo stringeva da ogni parte.

25 Una donna, che aveva un flusso di sangue da dodici anni, 26 molto aveva sofferto da molti medici e aveva speso tutto ciò che aveva senza alcun giovamento, anzi era piuttosto peggiorata, 27 avendo udito parlare di Gesù, venne da dietro fra la calca e gli toccò la veste, perché diceva: 28 "Se riesco a toccare anche solo le sue vesti, sarò salva". 29 In quell’istante il suo flusso ristagnò; e lei sentì nel corpo di essere guarita da quella malattia. 30 E subito Gesù, conscio della potenza che era emanata da lui, voltandosi indietro verso quella folla, disse: "Chi mi ha toccato le vesti?". 31 I suoi discepoli gli dicevano: "Tu vedi come la folla ti si stringe addosso e dici: Chi mi ha toccato?". 32 Ed egli guardava attorno per vedere colei che aveva fatto questo. 33 Ma la donna, paurosa e tremante, ben sapendo quello che era avvenuto in lei, venne, gli si gettò ai piedi e gli disse tutta la verità. 34 Ma Gesù le disse: "Figliola, la tua fede ti ha salvata; vain pace e sii guarita dal tuo flagello".

35 Mentre egli parlava ancora, ecco arrivare gente dalla casa del capo della sinagoga, dicndo: "Tua figlia è morta, perché incomodare ancora il Maestro?". 36 Ma Gesù, udito ciò che si diceva, disse al capo della sinagoga: "Non temere, solo abbi fede!". 37 E non permise a nessuno di accompagnarlo, tranne che a Pietro, a Giacomo e a Giovanni, fratello di Giacomo. 38 Giunsero a casa del capo della sinagoga ed egli vide il tumulto e la gente che piangeva e urlava forte. 39 Entrato, disse loro: "Perché fate tanto strepito e piangete? La fanciulla non è morta, ma dorme". 40 Ed essi ridevano di lui. Ma egli, messili tutti fuori, prese con il padre, la madre della fanciulla e quelli che erano con lui ed entrò dove era la fanciulla. 41 E, presala per la mano, le disse: "Talità cum!", che interpretato vuole dire: "Ragazza, ti dico: Alzati!". 42 Subito la ragazza si alzò e camminava, perché aveva dodici anni. E furono subito presi da grande stupore; 43 egli comandò loro con insistenza che nessuno lo venisse a sapere e disse loro che le fosse dato da mangiare.

Jeesus ajab välja rüvedad vaimud

1 Nad jõudsid järve vastaskaldale gerasalaste maale. 2 Kui Jeesus paadist välja astus, tuli tema juurde hauakoobastest tulnud rüveda vaimuga mees. 3 See mees elas haudades ja keegi ei olnud suutnud teda isegi ahelatega kinni hoida. 4 Teda oli korduvalt käsist ja jalust aheldatud, kuid ta oli katki rebinud ahelad ja purustanud jalarauad. Keegi ei olnud suutnud teda kinni hoida. 5 Ööl ja päeval viibis ta hauakoobastes ja mägedes, röökis ning tagus end kividega.

6 Kui mees märkas kaugelt Jeesust, jooksis ta ja langes põlvili ta ette maha. 7 Ta kisendas valju häälega: Mida sa minust tahad, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Jumala nimel, ära piina mind!" 8 Sest Jeesus oli öelnud temale: Rüve vaim, mine temast välja!"

9 Mis su nimi on?" küsis Jeesus temalt.

Mu nimi on Leegion, sest meid on palju," vastas ta 10 ja anus väga, et Jeesus neid ära ei ajaks sellelt maalt.

11 Seal lähedal oli mäeveerul suur seakari söömas. 12 Rüvedad vaimud anusid Jeesust: Saada meid sigadesse, luba, et me läheksime neisse!" 13 Ta andis neile loa ning rüvedad vaimud lahkusid mehest ja läksid sigadesse. Seakari, kokku umbes kaks tuhat looma, tormas järsakust alla järve ja uppus.

14 Ja seakarjused põgenesid ning rääkisid sellest linnas ja maal ning inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. 15 Kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatud meest, kelles oli olnud terve Leegion, istumas seal riietatuna ja täie mõistuse juures, valdas neid hirm. 16 Pealtnägijad kirjeldasid, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatud mehe ja sigadega, 17 ja inimesed hakkasid paluma Jeesust, et ta nende piirkonnast lahkuks.

18 Ja kui Jeesus oli paati astumas, palus mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, luba minna koos temaga. 19 Ent Jeesus ei lubanud, vaid ütles: Mine koju omade juurde ja tunnista neile, mida Issand on sinu heaks teinud ja kuidas ta sinu peale on halastanud." 20 Mees läks ära ja hakkas Dekapolises kuulutama, mida Jeesus oli talle teinud. Ja kõik panid seda imeks.

Surnud tüdruk ja haige naine

21 Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema ümber, kui ta alles oli järve ääres. 22 Siis tuli Jairus, üks sünagoogi ülemaist, ja langes Jeesuse ette maha. 23 Ta palus teda tungivalt: Mu tütreke on suremas! Tule ometi ja pane käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!" 24 Ja Jeesus läks temaga.

Suur rahvahulk käis tema järel ja tungles tema ümber. 25 Nende hulgas oli kaksteist aastat verejooksu käes kannatanud naine, 26 kes oli palju pidanud vaevlema arstide käes ja ära kulutanud kogu oma vara, kuid polnud saanud abi, vaid haigus oli läinud aina hullemaks. 27 See naine oli kuulnud lugusid Jeesusest ning tuli nüüd rahvahulga seas Jeesuse selja taha ja puudutas tema kuube, 28 sest ta arvas: Kui ma saaksin kasvõi tema rõivaid puudutada, siis ma paraneksin!" 29 Kohe lakkaski verejooks ning ta tundis oma ihus, et ta oli vabastatud kannatustest.

30 Samal hetkel tundis Jeesus, kuidas vägi temast väljus, ta pööras rahvahulga seas ümber ja küsis: Kes puudutas mu kuube?"

31 Ta jüngrid ütlesid talle: Sa näed ju, milline tunglemine on su ümber, ja küsid veel: Kes mind puudutas?" "

32 Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud. 33 Naine, mõistes, mis talle oli sündinud, tuli kartlikult värisedes ning langes Jeesuse jalge ette maha ja rääkis talle kogu tõe. 34 Jeesus lausus talle: Tütar, sinu usk on sind terveks teinud, mine rahus ja ole vaba oma kannatustest!"

35 Kui Jeesus alles rääkis, tuldi sünagoogi ülema kodust ja öeldi: Su tütar on surnud, ära enam ilmaaegu Õpetajat tülita!" 36 Ent Jeesus ei hoolinud nende jutust, vaid ütles sünagoogi ülemale: Ära karda, usu vaid!"

37 Ta ei lubanud kedagi enesega kaasa tulla peale Peetruse, Jaakobuse ja tema venna Johannese. 38 Kui nad saabusid sünagoogi ülema majja, nägi Jeesus käratsemist ja valjult nutvaid ja halisevaid inimesi. 39 Ta astus sisse ja küsis neilt: Miks te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!" 40 Ja nad naersid tema üle.

Aga kui ta oli nad kõik välja saatnud, võttis ta kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ja astus lapse juurde. 41 Ta võttis kinni lapse käest ja ütles talle: Talitaa kuum!" See tähendab Tüdruk, tõuse üles!" 42 Ja tüdruk tõusis otsekohe püsti ja kõndis ringi; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja neid kõiki valdas tohutu hämmastus. 43 Aga Jeesus keelas neid karmilt sellest rääkimast, ja käskis anda tüdrukule süüa.

Veja também