Gesù predice la distruzione del tempio
1 Mentre egli usciva dal tempio uno dei suoi discepoli gli disse: "Maestro, guarda che pietre e che edifici!". 2 E Gesù gli disse: "Vedi questi grandi edifici? Non sarà lasciata pietra sopra pietra che non sia diroccata".
I segni dei tempi
3 Poi, sedendo sul monte degli Ulivi di fronte al tempio, Pietro, Giacomo, Giovanni e Andrea gli domandarono in disparte: 4 "Dicci, quando avverranno queste cose e quale sarà il segno del tempo in cui tutte queste cose staranno per compiersi?".
5 Gesù iniziò a dir loro: "Guardate che nessuno vi seduca! 6 Molti verranno nel mio nome, dicendo: ‘Sono io’ e ne sedurranno molti. 7 Quando udrete guerre e rumori di guerre, non vi turbate; è necessario che ciò avvenga, ma non sarà ancora la fine. 8 Poiché si solleverà nazione contro nazione e regno contro regno: vi saranno terremoti in vari luoghi; vi saranno carestie. Questo non sarà che un principio di dolori. 9 Badate a voi stessi! Vi daranno in mano dei tribunali, sarete battuti nelle sinagoghe e sarete fatti comparire davanti a governatori e re, per causa mia, affinché ciò serva loro di testimonianza. 10 E prima è necessario che fra tutte le genti sia predicato l’evangelo. 11 Quando vi condurranno per mettervi nelle loro mani, non preoccupatevi in anticipo di ciò che direte, ma dite quello che vi sarà dato in quell’ora; perché non siete voi che parlate, ma lo Spirito Santo. 12 Il fratello darà il fratello alla morte, il padre darà il figlio e i figli insorgeranno contro i genitori e li faranno morire. 13 E sarete odiati da tutti a causa del mio nome, ma chi avrà perseverato sino alla fine, sarà salvato.
L’abominazione della desolazione e la venuta del Figlio dell’uomo
14 Quando poi vedretel’abominazione della desolazione posta là dove non deve stare (chi legge faccia attenzione), allora quelli che saranno nella Giudea fuggano ai monti; 15 chi sarà sulla terrazza non scenda e non entri in casa sua per prendere qualcosa 16 e chi sarà nel campo non torni indietro a prendere la sua veste. 17 Guai alle donne che saranno incinte e a quelle che allatteranno in quei giorni! 18 E pregate che ciò non avvenga d’inverno! 19 Poiché quelli saranno giorni di tale tribolazione, che non ce n’è stata una uguale dal principio del mondo che Dio ha creato, fino ad ora, né mai più vi sarà. 20 Se il Signore non avesse abbreviato quei giorni, nessuno scamperebbe ma, a causa dei suoi eletti, egli ha abbreviato quei giorni. 21 E allora, se qualcuno vi dice: ‘Il Cristo eccolo qui, eccolo là’, non lo credete, 22 perché sorgeranno falsi cristi e falsi profeti e faranno segni e prodigi per sedurre, se fosse possibile, anche gli eletti. 23 Ma voi, state attenti; io vi ho predetto ogni cosa. 24 Ma in quei giorni, dopo quella tribolazione, il sole si oscurerà e la luna non darà il suo splendore; 25 le stelle cadranno dal cielo e le potenze che sono nei cieli saranno scrollate. 26 E allora si vedrà il Figlio dell’uomo venire sulle nuvole con gran potenza e gloria. 27 Ed egli allora manderà gli angeli e raccoglierà i suoi eletti dai quattro venti, dall’estremo della terra all’estremo del cielo. 28 Ora imparate dal fico questa similitudine: quando già i suoi rami si fanno teneri e mettono le foglie, voi sapete che l’estate è vicina. 29 Così anche voi, quando vedrete avvenire queste cose, sappiate che egli è vicino, alle porte. 30 In verità io vi dico che questa generazione non passerà prima che tutte queste cose siano avvenute. 31 Il cielo e la terra passeranno, ma le mie parole non passeranno.
32 Quanto a quel giorno e a quell’ora nessuno li sa, neppure gli angeli nel cielo, né il Figlio, ma soltanto il Padre. 33 State in guardia, vegliate, poiché non sapete quando sarà quel tempo. 34 È come un uomo che si è messo in viaggio, dopo aver lasciato la sua casa, dandone la responsabilità ai suoi servi, a ciascuno il proprio compito, e comandando al portinaio di vegliare. 35 Vegliate dunque perché non sapete quando viene il padrone di casa: se a sera, a mezzanotte o al cantare del gallo la mattina, 36 perché, venendo egli all’improvviso, non vi trovi addormentati. 37 Ora, quello che dico a voi, lo dico a tutti: Vegliate".
Lõpuaja tunnustähed
1 Kui Jeesus oli templist lahkumas, ütles üks ta jüngreid talle: „Õpetaja, vaata, millised võimsad kivid ja millised vägevad hooned!" 2 „Kas sa imetled neid vägevaid hooneid?" küsis Jeesus, „Siin ei jäeta kivi kivi peale, kõik kistakse maha!"
3 Kui Jeesus istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid Peetrus, Jaakobus, Johannes ja Andreas temalt omavahel olles: 4 „Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on tunnustäheks, kui kõik see hakkab täituma?"
5 Jeesus ütles neile: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! 6 Paljud tulevad minu nimel, öeldes: „Mina olen tema!" ja eksitavad paljusid. 7 Aga kui te kuulete sõdadest ja kuulujutte sõdadest, ärge heituge. Need asjad peavad sündima, kuid veel ei ole lõpp käes. 8 Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, paljudes paikades on maavärinaid ja näljahäda. See on sünnitusvalude algus.
9 Teie aga olge valvel! Minu pärast antakse teid ära võimude kätte ja teid pekstakse sünagoogides. Teil tuleb seista maavalitsejate ja kuningate ees, neile minust tunnistades. 10 Kuid kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi. 11 Kui nad teid kinni võtavad ja kohtusse annavad, ärge muretsege ette, mida rääkida. Rääkige seda, mida teile antakse sel hetkel, sest teie pole rääkijad, vaid Püha Vaim.
12 Vend saadab surma venna ja isa lapse ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata. 13 Minu nime pärast olete te kõigi poolt vihatud, ent kes peab vastu lõpuni, see pääseb.
14 Aga kui te näete hävituse koletist seismas seal, kuhu ta ei kuulu – et lugeja mõistaks – siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse. 15 Kes on katusel, ärgu mingu majast midagi võtma, 16 ja kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! 17 Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad sellel ajal! 18 Palvetage, et see ei juhtuks talvel, 19 sest neil päevil on selline viletsus, millist ei ole olnud loomise algusest, Jumala loomistööst kuni praeguse ajani, ega tulegi enam.
20 Ja kui Issand ei oleks seda aega lühendanud, siis ei pääseks ükski inimene. Aga väljavalitute pärast, keda tema on valinud, on ta neid päevi lühendanud. 21 Ja kui sel ajal siis keegi teile ütleb: „Näe, Messias on siin!" või „Vaata, ta on seal!", siis ärge uskuge! 22 Sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja nad teevad tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, isegi valituid. 23 Teie olge valvel! Ma olen teile kõik ette öelnud!
24 Kuid neil päevil pärast seda viletsust
„päike pimeneb
ja kuu ei anna valgust
25 ning tähed kukuvad taevast
ja taeva vägesid kõigutatakse."
26 Ja sel ajal näevad rahvad Inimese Poega tulemas pilvedes suure väe ja kirkusega. 27 Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast ilmakaarest, maa äärest taeva ääreni.
28 Ent õppige viigipuult! Kui selle okstele tärkavad võrsed ja ajavad lehti, siis te teate, et suvi on lähedal. 29 Nõnda ka teie, kui te näete seda sündimas, siis teadke, et tema on lähedal, ukselävel! 30 Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao enne, kui kõik see on sündinud. 31 Taevas ja maa kaovad, kuid minu sõnad ei kao iial.
Päev ja tund pole teada
32 Seda päeva või tundi ei tea keegi, ei inglid taevas ega Poeg, vaid Isa üksi. 33 Olge valvel! Pange tähele! Te ei tea, millal see aeg on käes! 34 Nii nagu inimene, kes läks reisile ja jättis oma maja, andes oma sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja käskis uksehoidjal valvata. 35 Seepärast valvake, sest teie ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul, keskööl, kukelaulu ajal või varahommikul, 36 et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. 37 Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: „Valvake!" "