I farisei e la tradizione
1 Allora si radunarono presso di lui i farisei e alcuni scribi venuti da Gerusalemme. 2 E videro che alcuni dei suoi discepoli prendevano cibo con mani impure, cioè non lavate. 3 Poiché i farisei e tutti i Giudei non mangiano se non si sono lavate le mani con grande cura, attenendosi alla tradizione degli antichi, 4 e quando tornano dalla piazza non mangiano se non si sono purificati con delle aspersioni. Vi sono molte altre cose cui si attengono per tradizione: lavaggio di calici, di boccali e di vasi di rame. 5 I farisei e gli scribi domandarono: "Perché i tuoi discepoli non seguono la tradizione degli antichi, ma prendono cibo con mani impure?". 6 Ma Gesù disse loro: "Ben profetizzò Isaia di voi ipocriti, com’è scritto:
‘Questo popolo mi onora con le labbra, ma il suo cuore è lontano da me.7 Invano mi rendono il loro culto insegnando dottrine che sono precetti di uomini’.
8 Voi, tralasciato il comandamento di Dio, restate attaccati alla tradizione degli uomini". 9 E diceva loro ancora: "Siete abili ad annullare il comandamento di Dio per osservare la vostra tradizione! 10 Mosè infatti ha detto: ‘Onora tuo padre e tua madre’; e: ‘Chi maledice padre o madre, sia punito di morte’; 11 voi invece, se uno dice a suo padre o a sua madre: ‘Quello con cui potrei assisterti è Corbàn (vale a dire, offerta a Dio)’, 12 non gli permettete più di fare niente per suo padre o sua madre, 13 annullando così la parola di Dio con la tradizione che voi vi siete tramandata. E di cose simili ne fate tante!".
Quello che contamina un uomo
14 Poi, chiamata di nuovo a sé la folla, diceva: "Ascoltatemi tutti e intendete: 15 Non c’è nulla fuori dell’uomo che, entrando in lui, possa contaminarlo, ma sono le cose che escono dall’uomo quelle che contaminano l’uomo. 16 [Se uno ha orecchi da udire, oda".]
17 Quando lasciò la folla ed entrò in casa, i suoi discepoli lo interrogarono intorno alla parabola. 18 Ed egli disse loro: "Siete anche voi così privi d’intendimento? Non capite che tutto ciò che dall’esterno entra nell’uomo non lo può contaminare, 19 perché non gli entra nel cuore ma nel ventre e se ne va nella latrina?". Così dicendo, dichiarava puri tutti quanti i cibi. 20 Diceva inoltre: "È quello che esce dall’uomo che contamina l’uomo, 21 poiché è dall’interno, dal cuore degli uomini, che escono cattivi pensieri, fornicazioni, furti, omicidi, 22 adultèri, cupidigie, malvagità, frode, lascivia, sguardo maligno, calunnia, superbia, stoltezza. 23 Tutte queste cose malvagie escono dal di dentro e contaminano l’uomo".
La fede della donna sirofenicia
24 Poi Gesù partì di là e se ne andò verso i confini di Tiro. Entrato in una casa, non voleva che alcuno lo sapesse, ma non poté restare nascosto, 25 anzi subito una donna, la cui bambina aveva uno spirito immondo, avendo udito di lui, venne e gli si gettò ai piedi. 26 Quella donna era pagana, di nazione sirofenicia, e lo pregava di scacciare il demonio da sua figlia. 27 Ma Gesù le disse: "Lascia che prima siano saziati i figli, perché non è bene prendere il pane dei figli per buttarlo ai cagnolini". 28 Ma ella rispose: "Dici bene, Signore; eppure i cagnolini, sotto la tavola, mangiano delle briciole dei figli". 29 Allora Gesù le disse: "Per questa parola, va’; il demonio è uscito da tua figlia". 30 E la donna, tornata a casa sua, trovò la bambina coricata sul letto e il demonio uscito da lei.
Gesù guarisce un sordomuto
31 Gesù partì di nuovo dalla regione di Tiro e, passando per Sidone, tornò verso il mar di Galilea attraversando il territorio della Decapoli.
32 Gli condussero un sordo che parlava a stento; e lo pregarono che gli imponesse le mani. 33 Egli, trattolo in disparte fuori dalla folla, gli mise le dita negli orecchi e con la saliva gli toccò la lingua; 34 poi, alzando gli occhi al cielo, sospirò e gli disse: "Effatà!", che vuol dire: "Apriti!". 35 E gli si aprirono gli orecchi e subito gli si sciolse la lingua e parlava bene. 36 Gesù ordinò loro di non parlarne ad alcuno; ma più lo vietava loro, più lo divulgavano 37 e, pieni di stupore, dicevano: "Egli ha fatto ogni cosa bene; i sordi li fa udire, e i muti li fa parlare".
Puhas ja ebapuhas
1 Kui siis variserid ja mõned Jeruusalemmast tulnud kirjatundjad kogunesid Jeesuse juurde, 2 märkasid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega söömas. 3 (Variserid, nagu kõik juudid, söövad ju alles pärast seda, kui on peotäie veega käsi pesnud, pidades nõnda kinni esivanemate pärimusest. 4 Nad ei söö ka midagi turult toodut enne, kui on seda veega pesnud, ja nad peavad kinni veel mitmetest muudest tavadest: karikate, kannude ja vaskkatelde pesemisest.)
5 Nüüd variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: „Miks sinu jüngrid ei toimi esivanemate pärimuse järgi, vaid söövad leiba pühitsemata kätega?"
6 Jeesus vastas: „Jesajal oli õigus, kui ta teie, silmakirjatsejate, kohta ennustas; nõnda nagu on kirjutatud:
„See rahvas austab mind oma huultega,
nende süda on aga minust kaugel.
7 Ilmaaegu nad teenivad mind,
õpetades õpetusi, mis on vaid inimeste reeglid."
8 Te jätate kõrvale Jumala käsud ja järgite inimeste kombeid."
9 Ja ta jätkas: „Kui osavalt te heidate Jumala käsud kõrvale, et järgida oma pärimust! 10 Mooses ütles ju: „Austa oma isa ja ema!" ning „Kes oma isa või ema neab, peab surema." 11 Kuid teie ütlete, et kui keegi kuulutab oma isale või emale: „Mis toetust sa iganes minu käest saad, on korban" (see tähendab templile pühendatud ohvriandi), 12 ei lase teie neil enam midagi oma isa või ema heaks teha. 13 Te teete Jumala sõna tühjaks oma pärimuse kaudu, mille te olete pärinud. Ja te teete veel palju muudki niisugust!"
14 Ja kui Jeesus oli taas rahva enda juurde kutsunud, ütles ta neile: „Kuulge mind kõik ja mõistke! 15 Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse, ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest. 16 Kellel kõrvad on, see kuulgu!"
17 Kui Jeesus läks rahva juurest ära ühte majja, küsisid jüngrid temalt selle tähendamissõna mõtet. 18 Jeesus ütles neile: „Kas teiegi olete taipamatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada, 19 sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu, ja heidetakse jälle välja?" Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
20 Aga ta ütles veel: „Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab teda. 21 Sest seest, inimese südamest, lähtuvad kurjad mõtted, kõlvatu suguelu, vargused, mõrvad, 22 abielurikkumine, ahnus, kurjus, kavalus, nilbus, kadedus, laim, ülbus, rumalus. 23 Kõik need pahed tulevad seestpoolt ja rüvetavad inimest."
Võõramaa naise usk
24 Ja Jeesus läks sealt Tüürose alale. Ta astus sisse ühte majja, soovides, et keegi sellest teada ei saaks, kuid ta ei saanud jääda märkamatuks. 25 Temast kuulis keegi naine, kelle väikest tütart vaevas rüve vaim, ja ta tuli otsekohe ning langes Jeesuse jalge ette. 26 Ta oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast. Naine palus Jeesust, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
27 Kuid Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada söönuks! Ei sobi võtta laste leiba ja visata see koertele!"
28 Naine aga vastas: „Jah, Issand, aga koerad söövad ju laua all laste raasukesi!"
29 „Kui sa nii ütled, siis mine!" ütles Jeesus. „Kuri vaim on sinu tütrest välja läinud!"
30 Ja naine läks koju ning leidis lapse voodis magamas. Kuri vaim oli temast lahkunud.
Jeesus tervendab kurttumma mehe
31 Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli Siidoni kaudu Galilea mere äärde Dekapolise aladele. 32 Tema juurde toodi kurt, kes vaevu rääkida suutis, ning paluti, et ta paneks oma käe tema peale.
33 Jeesus viis mehe rahvahulgast eemale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt 34 ning üles taeva poole vaadates õhkas ja ütles talle: „Effataa!", see tähendab „Mine lahti!" 35 Mehe kõrvad avanesid sedamaid ja ta keel pääses kütkest valla ning ta rääkis korralikult.
36 Jeesus ei lubanud neil sellest kellelegi rääkida. Aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. 37 Ning kuulajad ütlesid suures hämmastuses: „Kõik on ta teinud hästi! Ta paneb isegi kurdid kuulma ja keeletud rääkima!"