Pular para o conteúdo
Publicidade

Marcos 12

OPKEK

La parabola dei vignaiuoli malvagi

1 Poi cominciò a parlare loro in parabole: "Un uomo piantò una vigna, le fece attorno una siepe, vi scavò un luogo per pigiare l’uva e vi edificò una torre; l’affittò a dei vignaiuoli e se ne andò in viaggio. 2 A suo tempo mandò a quei lavoratori un servo per ricevere da loro dei frutti della vigna. 3 Ma essi, presolo, lo batterono e lo rimandarono a mani vuote. 4 Egli di nuovo mandò loro un altro servo e anche lui ferirono nel capo e insultarono. 5 Egli ne mandò un altro e anche quello uccisero; poi molti altri, dei quali alcuni picchiarono e alcuni uccisero. 6 Aveva ancora un unico figlio diletto e quello mandò loro per ultimo, dicendo: Avranno rispetto per mio figlio. 7 Ma quei lavoratori dissero fra loro: Costui è l’erede; venite, uccidiamolo e l’eredità sarà nostra. 8 E, presolo, lo uccisero e lo gettarono fuori dalla vigna. 9 Che farà dunque il padrone della vigna? Egli verrà, distruggerà quei lavoratori e darà la vigna ad altri.

10 Non avete voi neppure letto questa Scrittura:

La pietra che gli edificatori hanno rifiutata, è quella che è diventata pietra angolare;11 ciò è stato fatto dal Signore, ed è cosa meravigliosa agli occhi nostri"?

12 Allora essi cercavano di prenderlo, ma temettero la folla, perché capirono che egli aveva detto quella parabola per loro e, lasciatolo, se ne andarono.

La questione del tributo a Cesare

13 Gli mandarono alcuni dei farisei e degli Erodiani per coglierlo in fallo nelle sue parole. 14 Ed essi, venuti, gli dissero: "Maestro, noi sappiamo che tu sei sincero e non hai riguardi per nessuno, perché non guardi all’apparenza delle persone, ma insegni la via di Dio secondo verità. È lecito pagare il tributo a Cesare o no? Dobbiamo darlo o non darlo?". 15 Ma egli, conosciuta la loro ipocrisia, disse loro: "Perché mi tentate? Portatemi un denaro, che io lo veda". 16 Essi glielo portarono ed egli disse loro: "Di chi è questa effigie e questa iscrizione?". Essi gli dissero: 17 "Di Cesare". Allora Gesù disse loro: "Rendete a Cesare quel che è di Cesare e a Dio quel che è di Dio. Ed essi si meravigliarono di lui".

I sadducei e la risurrezione

18 Poi vennero a lui dei sadducei, i quali dicono che non vi è risurrezione, e gli domandarono: 19 "Maestro, Mosè ci lasciò scritto che, se il fratello di uno muore e lascia la moglie senza figli, il fratello ne prenda la moglie e dia una discendenza a suo fratello. 20 C’erano sette fratelli. Il primo prese moglie e, morendo, non lasciò discendenza. 21 Il secondo la prese e morì senza lasciare discendenza. 22 Così il terzo. E i sette non lasciarono discendenza. Infine, dopo tutti, morì anche la donna. 23 Nella risurrezione, quando saranno risuscitati, di chi di loro sarà moglie? Poiché tutti e sette l’hanno avuta per moglie". 24 Gesù disse loro: "Non è proprio per questo che errate, perché non conoscete le Scritture la potenza di Dio? 25 Poiché, quando gli uomini risuscitano dai morti, prendono danno moglie, ma sono come angeli nei cieli. 26 Quanto poi ai morti e alla loro risurrezione, non avete voi letto nel libro di Mosè, nel passo del pruno, come Dio gli parlò dicendo: Io sono il Dio di Abraamo, il Dio di Isacco e il Dio di Giacobbe? 27 Egli non è il Dio dei morti, ma dei viventi. Voi errate grandemente".

Il grande comandamento

28 Uno degli scribi che li aveva uditi discutere, visto che egli aveva risposto bene, si avvicinò e gli domandò: "Qual è il comandamento primo fra tutti?". 29 Gesù rispose: "Il primo è: Ascolta, Israele: Il Signore Dio nostro è l’unico Signore.30 Ama dunque il Signore Dio tuo con tutto il tuo cuore e con tutta l’anima tua e con tutta la mente tua e con tutta la forza tua. 31 Il secondo è questo: Ama il tuo prossimo come te stesso. Non c’è nessun altro comandamento maggiore di questi". 32 Lo scriba gli disse: "Hai detto bene Maestro, e secondo verità, che vi è un Dio solo e che all’infuori di lui non ce n’è alcun altro 33 e che amarlo con tutto il cuore, con tutto l’intelletto e con tutta la forza e amare il prossimo come te stesso è molto meglio che tutti gli olocausti e i sacrifici". 34 E Gesù, vedendo che egli aveva risposto saggiamente, gli disse: "Tu non sei lontano dal regno di Dio". E nessuno ardiva più interrogarlo.

Gesù denuncia gli scribi

35 Gesù, insegnando nel tempio, prese a dire: "Come mai gli scribi dicono che il Cristo è Figlio di Davide? 36 Davide stesso ha detto, per lo Spirito Santo:

Il Signore ha detto al mio Signore: Siedi alla mia destra, finché io abbia posto i tuoi nemici per sgabello dei tuoi piedi.

37 Davide stesso lo chiama Signore, dunque come può essere suo figlio?". E la folla numerosa lo ascoltava con piacere.

38 Nel suo insegnamento egli diceva: "Guardatevi dagli scribi, i quali amano passeggiare in lunghe vesti, essere salutati nelle piazze, 39 avere i primi seggi nelle sinagoghe e i primi posti nei conviti, 40 essi, che divorano le case delle vedove e fanno lunghe preghiere per apparenza. Costoro riceveranno una condanna maggiore".

L’offerta della vedova

41 Postosi a sedere di fronte alla cassa delle offerte, [Gesù] stava guardando come la gente gettava denaro nella cassa; e molti ricchi ne gettavano assai. 42 Venuta una povera vedova, vi gettò due spiccioli che fanno un quarto di soldo. 43 E Gesù, chiamati a i suoi discepoli, disse loro: "In verità io vi dico che questa povera vedova ha gettato nella cassa delle offerte più di tutti gli altri, 44 poiché tutti vi hanno gettato del superfluo, ma lei, nella sua povertà, vi ha messo tutto ciò che possedeva, tutto quanto aveva per vivere".

Tähendamissõna viinamäe rentnikest

1 Siis Jeesus hakkas neile tähendamissõnadega rääkima: Üks mees istutas viinamäe, piiras aiaga, õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Ta andis viinamäe rentnike kätte ja reisis ära. 2 Viljakoristamise ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks nende käest vastu tema osa viinamäe saagist. 3 Kuid rentnikud võtsid sulase kinni, peksid teda ning saatsid minema tühjade kätega. 4 Siis isand läkitas nende juurde teise sulase. Seda nad lõid pähe ja teotasid teda. 5 Ta läkitas järgmise ja selle nad tapsid. Ja nii oli paljude teistega, mõnda nad peksid ja mõne tapsid.

6 Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: Minu poega nad austavad!"

7 Kuid rentnikud rääkisid omavahel: Tema ongi see pärija! Lähme, tapame ta ära, siis pärand saab meile!" 8 Nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid viinamäelt välja.

9 Mida teeb nüüd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte. 10 Kas te pole lugenud seda kirjakohta:

Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks,

on saanud nurgakiviks.

11 See tuli Issandalt

ja on imeline meie silmis." "

12 Siis ülempreestrid, kirjatundjad ja vanemad otsisid võimalust teda kinni võtta, sest nad teadsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Aga kuna nad kartsid rahvast, jätsid nad ta rahule ja läksid minema.

Küsimus maksu maksmisest keisrile

13 Hiljem saadeti Jeesuse juurde mõned variserid ja heroodeslased, et teda tema sõnadest püüda. 14 Nad tulid ja ütlesid talle: Õpetaja, me teame, et sa oled aus mees. Teised ei saa sind mõjutada, sest sulle pole oluline, kes nad on. Sa õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. Kas on õige maksta keisrile impeeriumi maksu? 15 Kas peame maksma või ei pea?"

Aga Jeesus, teades nende silmakirjalikkust, ütles neile: Miks te mind kiusate? Tooge mulle teenar näha!" 16 Nad tõidki ja ta küsis neilt: Kelle pilt ja nimi siin on?"

Keisri," vastasid nad talle.

17 Jeesus ütles neile: Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!"

Ja nad imestasid tema üle.

Küsimus abielust ülestõusmisel

18 Jeesuse juurde tulid saduserid, kes eitavad surnuist ülestõusmist, ja küsisid: 19 Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui mehe vend sureb ja maha jääb naine, aga ei jää last, siis peab see mees abielluma lesega ja oma vennale järglasi kasvatama. 20 Oli seitse venda. Vanim võttis naise ja surres ei jätnud last järele. 21 Siis teine abiellus lesega ja temagi suri last jätmata, samuti kolmas. 22 Need seitse võtsid ta naiseks ja ükski neist ei jätnud järele last. Kõige viimasena suri ka naine. 23 Kui nad ülestõusmisel surnuist üles tõusevad, siis kelle naine ta nende seast on? Ta on ju olnud abielus seitsmega."

24 Jeesus vastas neile: Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne Pühakirja ega Jumala väge? 25 Kui surnud üles tõusevad, siis nad ei võta naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid taevas. 26 Aga mis puutub surnute ülestõusmisse, kas te ei ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loost, kuidas Jumal ütles Moosesele: Mina olen Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal." 27 Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal. Te eksite rängalt!"

Küsimus olulisimast käsust

28 Üks kirjatundjatest tuli ja kuulis neid vaidlemas. Mõistes, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis ta: Milline on kõige tähtsam käsk?"

29 Jeesus vastas: Kõige tähtsam on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on üks Issand. 30 Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja kogu oma mõistusest ja kogu oma jõust!" 31 Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast!" Neist suuremat käsku ei ole."

32 Hästi öeldud, Õpetaja," vastas see mees. Sul on õigus, kui sa ütled, et Jumal on Üks ja ei ole teist peale tema. 33 Ja armastada teda kogu oma südamest ja kogu oma mõistmisest ja kogu oma jõust ning armastada ligimest nagu iseennast on palju tähtsam kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid."

34 Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: Sa ei ole kaugel Jumala riigist." Ja keegi ei julgenud Jeesuselt enam midagi küsida.

Kelle poeg on Messias

35 Templis õpetades küsis Jeesus: Miks kirjatundjad ütlevad, et Messias on Taaveti poeg? 36 Taavet ise ütles Pühas Vaimus rääkides:

Issand ütles minu Issandale:

Istu mu paremale käele,

kuni ma panen sinu vaenlased

su jalge alla." "

37 Taavet ise nimetab teda Issandaks. Kuidas siis Messias saab olla Taaveti poeg?"

Ja suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi.

Hoiatus kirjatundjate eest

38 Ja ta ütles neid õpetades: Hoiduge kirjatundjate eest! Neile meeldib ringi jalutada pikkades kuubedes ja saada aupaklikke tervitusi turuplatsidel, 39 sünagoogides on neil kõige tähtsamad istekohad ja pidulaudades aukohad. 40 Nad neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks peavad pikki palveid. Nad saavad seda rängema karistuse."

Lesknaise and

41 Ohvrirahakirstu vastas istudes vaatas Jeesus, kuidas rahvas paneb sinna raha. Mitmed rikkad andsid palju. 42 Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani kaks leptonit, see on ühe veeringu. 43 Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles neile: Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui ükski teine. 44 Sest nemad panid oma küllusest, tema pani aga oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise."

Veja também