Publicidade

2 Timóteo 4

AVM

1 Ko tāku kupu tēnei ki a koe i te aroaro o te Atua, o Karaiti Īhu hoki, māna nei e whakawā te hunga ora me te hunga mate, i te āhua o tōna putanga mai me tōna rangatiratanga, 2 kauwhautia te kupu; tohea i ngā pai, i ngā kino; rīria te , whakahēngia iho, whakahaua, whakapaua te manawanui me te whakaako. 3 Tēnei ake hoki te e kore ai rātou e whakarongo ki te whakaako tika; heoi, i te mea he taringa minamina ō rātou, ka apohia e rātou he kaiwhakaako e rite ana ki ō rātou hiahia. 4 Ka tahuri ō rātou taringa i te pono, ka anga atu ki ngā kōrero tito noa. 5 Kia mau ia koe i ngā mea katoa; tukua atu ngā mamae ki a koe; mahia te mahi a te kaikauwhau i te rongopai; whakapaua tāu mahi minita.

6 Tēnei hoki ahau kei te ringihia, kua rite anō te hei haerenga mōku. 7 Kua whawhaitia e ahau te whawhai pai, kua omakia tōku omanga, kua rite i ahau te whakapono. 8 Kei te takoto mai mōku i ngā ō muri nei te karauna o te tika, e hōmai ki ahau ā taua e te Ariki, e te kaiwhakawā tika. He teka ki ahau anake, engari ki te hunga katoa anō hoki kua matenui ki tōna putanga mai.

He Kupu Whaiara

9 Kia puta tōu uaua ki te haere wawe mai ki ahau; 10 kua whakarērea ahau e Rīmaha, he aroha nōna ki tēnei ao, ā, haere ana ia ki Teharonika; kua riro atu a Kerekena ki Karatia, a Taituha ki Raramatia. 11 Ko Ruka anake kei ahau. Tēnā a Māka mauria mai hei hoa mōu; he pai hoki ia tāku mahi minita. 12 Kua tonoa e ahau a Tikiku, ki Epeha. 13 Ka haere mai koe, mauria mai te koroka i mahue atu i ahau ki Toroa, ki a Karapu, me ngā pukapuka; tēnā rawa ia ngā kirihipi.

14 He maha ngā kino i meatia mai e Arehānera, e te kaimahi parāhi ki ahau. te Ariki e hoatu ki a ia he utu e rite ana ki āna mahi. 15 Kia tūpato hoki koe ki a ia; he rahi rawa hoki tāna totohe ki ā mātou kupu.

16 I tāku kōrerotanga tuatahi, i karo ai i ahau, kāhore he tangata hei tuarā mōku, heoi, whakarērea ake ahau e te katoa. Kaua tēnei e whakairia ki a rātou. 17 I ia te Ariki ki tōku taha, nāna hoki ahau i whakakaha; kia whakapaua rawatia ai e ahau te kauwhau, kia rongo katoa ai ngā tauiwi. Ā, tōia mai ana ahau i roto i te māngai o te raiona. 18 Tērā ahau e tōia mai e te Ariki i roto i ngā mahi kino katoa, e whakaorangia hoki tae noa ki tōna rangatiratanga i te rangi. Waiho atu i a ia te korōria ake ake. Āmine.

Poroporoaki

19 Oha atu ki a Pirihira rāua ko Akuira, ki te hunga anō hoki o te whare o Onehipora. 20 I noho atu a Eratu i Koriniti; ko Toropimu i mahue atu, i ahau ki Miretu, he mate. 21 Kia puta tōu uaua ki te haere mai i mua o te hōtoke.

Tēnei te oha atu nei ki a koe a Ūpuru, a Purena, a Rinuha, a Karauria, me ngā tēina katoa.

22 Kia noho te Ariki ki tōu wairua. Kia tau te aroha noa ki a koutou.

1 Eu te conjuro em presença de Deus e de Jesus Cristo, que de julgar os vivos e os mortos, por sua aparição e por seu Reino:

2 prega a palavra, insiste oportuna e inoportunamente, repreende, amea­ça, exorta com toda paciência e empenho de instruir.

3 Porque virá tempo em que os homens não suportarão a doutrina da salvação. Levados pelas próprias paixões e pelo prurido de escutar novidades, ajustarão mestres para si.

4 Apartarão os ouvidos da verdade e se atirarão às fábulas.

5 Tu, porém, prudente em tudo, paciente nos sofrimentos, cumpre a missão de pregador do Evangelho, consagra-te ao teu ministério.

6 Quanto a mim, estou a ponto de ser imolado e o instante da minha libertação se aproxima.

7 Combati o bom combate, terminei a minha carreira, guardei a .

8 Resta-me agora receber a coroa da justiça, que o Senhor, justo Juiz, me dará naquele dia, e não somente a mim, mas a todos aqueles que aguardam com amor a sua aparição.

9 Procura vir ter comigo quanto antes.

10 Demas me abandonou, por amor das coisas do século presente, e se foi para Tessalônica. Crescente, para a Galácia; Tito, para a Dalmácia.

11 Lucas está comigo. Toma contigo Marcos e traze-o, porque me é bem útil para o ministério.

12 Tíquico enviei-o para Éfeso.

13 Quando vieres, traze contigo a capa que deixei em Trôade na casa de Carpo, e também os li­vros, principalmente os pergaminhos.

14 Alexandre, o ferreiro, me tratou muito mal. O Senhor de lhe pagar pela sua conduta.

15 Tu também guarda-te dele, porque fez oposição cerrada à nossa pregação.

16 Em minha primeira defesa não houve quem me assis­tisse; todos me desampararam! (Que isto não seja imputado.)

17 Contudo, o Senhor me assistiu e me deu forças, para que, por meu intermédio, a boa mensagem fosse plenamente anunciada e chegasse aos ouvidos de todos os pagãos. E fui salvo das fauces do leão.

18 O Senhor me salvará de todo mal e me preservará para o seu Reino celestial. A ele a glória por toda a eternidade! Amém.

19 Saúda Prisca e Áquila, e a família de Onesíforo.

20 Erasto ficou em Corinto. Deixei Trófimo doente em Mileto.

21 Apressa-te a vir antes do inverno. Saúdam-te Eubulo, Pudente, Lino, Cláudia e todos os irmãos.

22 O Senhor esteja com o teu espírito! A graça esteja convosco!

Veja também

2 Timóteo
Ver todos os capítulos de 2 Timóteo
Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-