1 Nā, i a Īhu e haere ana, ka kite ia i tētahi tangata i matapō, nō tōna whānautanga mai anō. 2 Nā, ka ui āna ākonga ki a ia, ka mea, "E te Kaiwhakaako, ko wai i hara, ko tēnei, ko ōna mātua rānei i whānau matapō ai ia?"
3 Ka whakahokia e Īhu, "Ehara i te mea ko tēnei kua hara, ko ōna mātua rānei; engari, kia ai ia hei whakakitenga mō ngā mahi a te Atua. 4 Me mahi e tātou ngā mahi a tōku kaitono mai i te mea e ao ana; meāke ko te pō e kore ai e taea he mahi e tētahi tangata. 5 I ahau i te ao nei, ko ahau te mārama o te ao."
6 Ka mutu ēnei kōrero āna, ka tūwha ia ki te whenua, ā, pokepokea ana tētahi paru ki te hūware, pania atu ana te paru ki ngā kanohi o te matapō, 7 nā, ka mea ki a ia, "Haere ki te horoi ki te kaukauranga i Hiroama" (ko Tono te whakamāoritanga). Nā, haere ana ia, horoi ana, ā, hoki titiro ana mai.
8 Nā, ka mea ngā tāngata e noho tata ana, rātou ko ngā tāngata i kite i tōna matapōtanga i mua, "Ehara ianei tēnei i taua tangata i noho rā, i tono mea rā māna?"
9 Ka mea ētahi, "Ko ia tēnei."
Ko ētahi i mea, "Kāhore, engari rite tonu ki a ia te āhua."
Ka mea ia, "Ko ahau rā ia."
10 Kātahi rātou ka mea ki a ia, "Nā te aha rā i kite ai ōu kanohi?"
11 Ka whakahoki ia ka mea, "Nā te tangata, e huaina nei ko Īhu, i pokepoke he paru, pania ana e ia ki ōku kanohi, ka mea mai ki ahau, ‘Haere ki Hiroama horoi ai.’ Nā, ko tōku haerenga atu, ko tāku horoinga, kite ana ahau."
12 Nā, ka mea rātou ki a ia, "Kei hea ia?"
Ka mea ia, "E kore ahau e mōhio."
13 Ka kawea atu ki ngā Parihi taua tangata i matapō i mua rā. 14 Nā, nō te hāpati i pokepokea ai e Īhu te paru, i meinga ai ōna kanohi kia kite. 15 Nā, ka ui anō ngā Parihi ki a ia, ki te pēhea i kite ai ia. Ka mea ia ki a rātou, "I pania e ia he paru ki ōku kanohi, nā, horoi ana ahau, kite ana."
16 Nā, ka mea ētahi o ngā Parihi, "Ehara tēnei i te tangata nā te Atua, inā hoki tē whakarite ia i te hāpati."
Ka mea ētahi, "Mā te aha e taea ai ēnei merekara e te tangata hara?"
Nā, ka wehewehea rātou.
17 Ka mea anō rātou ki te matapō, "E pēhea ana koe ki a ia, ki tāna meatanga i ōu kanohi kia kite?"
Ka mea ia, "He poropiti ia."
18 Heoi, kāhore ngā Hūrai i whakapono i matapō taua tangata, kua meinga anō kia kite, karangatia noatia e rātou ngā mātua ōna i meinga nei kia kite, 19 ā, ka ui rātou ki a rāua, ka mea, "Ko tā kōrua tama tēnei, e mea nei kōrua i whānau matapō mai? Nā te aha rā ia i titiro ai ināianei?"
20 Ka whakahoki ōna mātua ki a rātou, ka mea, "E mōhio ana māua, ko tā māua tama tēnei, i whānau matapō mai anō. 21 Ko te mea ia i kite ai ia ināianei, kāhore i mōhiotia e māua; kāhore hoki māua e mōhio nā wai i mea ōna kanohi kia kite. He kaumātua ia; ui atu ki a ia, māna ia e kōrero." 22 I pēnei ōna mātua, nō te mea i mataku rāua i ngā Hūrai. Kua takoto noa ake hoki tā ngā Hūrai tikanga, nā, ki te whakaae tētahi, ko te Karaiti ia, me pei ki waho o te whare karakia. 23 Koia ōna mātua i mea ai, "He kaumātua ia; ui atu ki a ia."
24 Nā, ka karanga tuarua rātou ki te tangata i matapō i mua rā, ka mea ki a ia, "Hoatu he korōria ki te Atua; e mātau ana mātou he tangata hara tēnei."
25 Nā, ka whakahoki ia, ka mea, "Kāhore ahau e mātau he tangata hara rānei ia; kotahi anō tāku e mātau nei, he matapō ahau i mua, ā, inā kua kite."
26 Ka mea anō rātou ki a ia, "I aha ia ki a koe? I pēheatia ōu kanohi i meinga ai e ia kia kite?"
27 Ka whakahokia e ia ki a rātou, "Kua kōrerotia anō e ahau ki a koutou inā tonu nei, ā, kīhai koutou i whakarongo. He aha koutou i hiahia ai kia rongo anō? E mea ana oti koutou kia meinga hei ākonga māna?"
28 Nā, whakahī ana rātou ki a ia, ka mea, "Ko tāna ākonga koe; ko mātou ia he ākonga nā Mohi. 29 E mātau ana mātou i kōrero te Atua ki a Mohi; ko tēnei tangata ia kāhore mātou e mātau ki tōna wāhi i haere mai ai."
30 Nā, ka whakahoki taua tangata, ka mea ki a rātou, "Ha! He mea whakamīharo rā tēnei kāhore koutou i mātau ki tōna wāhi i haere mai ai, otirā, kua meinga e ia ōku kanohi kia kite. 31 E mātau ana rā tātou, e kore te Atua e whakarongo ki ngā tāngata hara; tēnā ki te mea he tangata karakia tētahi ki te Atua, he mea i tāna e pai ai, ka whakarongo ia ki a ia. 32 Kāhore rawa i rangona nō te tīmatanga rā anō o te ao, i whakatirohia e tētahi ngā kanohi o te tangata i whānau matapō. 33 Ki te mea kīhai i puta mai tēnei tangata i te Atua, e kore e taea e ia tētahi mea."
34 Nā, ka whakahoki rātou, ka mea ki a ia, "I whānau pū koe i roto i ngā hara, ko koe rānei hei whakaako i a mātou?" Nā, peia ana ia e rātou ki waho.
35 I rongo a Īhu kua oti ia te pei e rātou ki waho; ā, i tōna kitenga i a ia, ka mea ki a ia, "E whakapono ana rānei koe ki te Tama a te Atua?"
36 Ka whakahoki ia, ka mea, "Ko wai ia, e te Ariki, kia whakapono ai ahau ki a ia?"
37 Ka mea a Īhu ki a ia, "Kua kite koe i a ia, ko ia hoki tēnei e kōrero nei ki a koe."
38 Nā, ko tāna meatanga, "E te Ariki, e whakapono ana ahau." Nā, koropiko ana ia ki a ia.
39 Kātahi a Īhu ka mea, "I haere mai ahau ki tēnei ao ki te whakarite whakawā, he mea e kite ai te hunga kāhore nei i kite; e whakamatapōtia ai hoki te hunga e kite ana."
40 Ā, ka rangona ēnei mea e ētahi o ngā Parihi e tū tahi ana me ia, ka mea rātou ki a ia, "E matapō ana anō rānei mātou?"
41 Ka mea a Īhu ki a rātou, "Me i matapō koutou, kāhore ō koutou hara. Tēnā ka mea nā koutou, ‘E kite ana mātou’; nā, e mau nā tō koutou hara."
1 Caminhando, viu Jesus um cego de nascença.
2 Os seus discípulos indagaram dele: "Mestre, quem pecou, este homem ou seus pais, para que nascesse cego?".
3 Jesus respondeu: "Nem este pecou nem seus pais, mas é necessário que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Enquanto for dia, cumpre-me terminar as obras daquele que me enviou. Virá a noite, na qual já ninguém pode trabalhar.
5 Por isso, enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo".
6 Dito isso, cuspiu no chão, fez um pouco de lodo com a saliva e com o lodo ungiu os olhos do cego.
7 Depois lhe disse: "Vai, lava-te na piscina de Siloé" (esta palavra significa emissário). O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Então, os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto mendigar, perguntavam: "Não é este aquele que, sentado, mendigava?".
9 Respondiam alguns: "É ele". Outros contestavam: "De nenhum modo, é um parecido com ele". Ele, porém, dizia: "Sou eu mesmo".
10 Perguntaram-lhe, então: "Como te foram abertos os olhos?".
11 Respondeu ele: "Aquele homem que se chama Jesus fez lodo, ungiu-me os olhos e disse-me: Vai à piscina de Siloé e lava-te. Fui, lavei-me e vejo".
12 Interrogaram-no: "Onde está esse homem?". Respondeu: "Não o sei".
13 Levaram então o que fora cego aos fariseus.
14 Ora, era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Os fariseus indagaram dele novamente de que modo ficara vendo. Respondeu-lhes: "Pôs-me lodo nos olhos, lavei-me e vejo".
16 Diziam alguns dos fariseus: "Este homem não é o enviado de Deus, pois não guarda o sábado." Outros replicavam: "Como pode um pecador fazer tais prodígios?". E havia desacordo entre eles.
17 Perguntaram ainda ao cego: "Que dizes tu daquele que te abriu os olhos?" – "É um profeta" – respondeu ele.
18 Mas os judeus não quiseram admitir que aquele homem tivesse sido cego e que tivesse recobrado a vista, até que chamaram seus pais.
19 E os interrogaram: "É este o vosso filho? Afirmais que ele nasceu cego? Pois como é que agora vê?".
20 Seus pais responderam: "Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego.
21 Mas não sabemos como agora ficou vendo, nem quem lhe abriu os olhos. Perguntai-o a ele. Tem idade. Que ele mesmo explique."
22 Seus pais disseram isso porque temiam os judeus, pois os judeus tinham ameaçado expulsar da sinagoga todo aquele que reconhecesse Jesus como o Cristo.
23 Por isso é que seus pais responderam: "Ele tem idade, perguntai-lho".
24 Tornaram a chamar o homem que fora cego, dizendo-lhe: "Dá glória a Deus! Nós sabemos que este homem é pecador".
25 Disse-lhes ele: "Se esse homem é pecador, não o sei... Sei apenas isto: sendo eu antes cego, agora vejo".
26 Perguntaram-lhe ainda uma vez: "Que foi que ele te fez? Como te abriu os olhos?".
27 Respondeu-lhes: "Eu já vo-lo disse e não me destes ouvidos. Por que quereis tornar a ouvir? Quereis vós, porventura, tornar-vos também seus discípulos?...".
28 Então, eles o cobriram de injúrias e lhe disseram: "Tu que és discípulo dele! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas deste não sabemos de onde ele é".
30 Respondeu aquele homem: "O que é de admirar em tudo isso é que não saibais de onde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos.
31 Sabemos, porém, que Deus não ouve a pecadores, mas atende a quem lhe presta culto e faz a sua vontade.
32 Jamais se ouviu dizer que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Se esse homem não fosse de Deus, não poderia fazer nada".
34 Responderam-lhe eles: "Tu nasceste todo em pecado e nos ensinas?...". E expulsaram-no.
35 Jesus soube que o tinham expulsado e, havendo-o encontrado, perguntou-lhe: "Crês no Filho do Homem?".
36 Respondeu ele: "Quem é ele, Senhor, para que eu creia nele?".
37 Disse-lhe Jesus: "Tu o vês, é o mesmo que fala contigo!".
38 "Creio, Senhor" – disse ele. E, prostrando-se, o adorou.
39 Jesus então disse: "Vim a este mundo para fazer uma discriminação: os que não veem vejam, e os que veem se tornem cegos".
40 Alguns dos fariseus, que estavam com ele, ouviram-no e perguntaram-lhe: "Também nós somos, acaso, cegos?...".
41 Respondeu-lhes Jesus: "Se fôsseis cegos, não teríeis pecado, mas agora pretendeis ver, e o vosso pecado subsiste".