Publicidade

João 21

AVM
Ka Kitea a Īhu e ngā Ākonga tokowhitu

1 Muri iho i ēnei mea ka whakakite a Īhu i a ia ki ngā ākonga i te moana o Taipiria; ko tāna whakakitenga tēnei. 2 E noho tahi ana a Haimona Pita, a Tamati, ko Ririmu nei tōna ingoa, a Natanahira o Kana o Karirī, ngā tama a Heperi, me tētahi tokorua atu anō o āna ākonga. 3 Ka mea a Haimona Pita ki a rātou, "Ka haere ahau ki te hao."

Ka mea rātou ki a ia, "Ko tātou tahi e haere." Haere ana rātou, eke ana ki runga ki te kaipuke; ā, i taua kīhai i mau tētahi mea.

4 , ka pūao te ata, ko Īhu e ana i tātahi; otiia, kīhai ngā ākonga i mōhio ko Īhu ia. 5 , ko te meatanga a Īhu ki a rātou, "E tama , kāhore ā koutou kai?"

Ka whakahokia e rātou ki a ia, "Kāhore."

6 Ka mea ia ki a rātou, "Makā te kupenga ki te taha matau o te kaipuke, ā, ka mau ētahi."

, i rātou makanga atu, kīhai i taea te kukume i te tini o ngā ika.

7 Kātahi, ka mea te ākonga i arohaina e Īhu ki a Pita, "Ko te Ariki!" Ā, te rongonga o Haimona Pita, ko te Ariki, ka whītikiria tōna kākahu, e kau ana hoki ia, ā, rere ana ki te moana. 8 Ko ērā ākonga ia i hoe i runga i te poti, kīhai hoki i mamao atu i te whenua, me te mea e rua rau whatīanga, e kukume ana i te kupenga, i ngā ika. 9 Heoi, rātou ūnga ki uta, ka kite i te kāpura waro me ngā ika e takoto ana i runga, me tētahi taro. 10 Ka mea a Īhu ki a rātou, "Hōmai ētahi o ngā ika kua mau i a koutou."

11 , haere ana a Haimona Pita, ā, kūmea ana e ia te kupenga ki uta, tonu i ngā ika nunui, kotahi rau e rima tekau toru; ā, ahakoa tini, kīhai i pakaru te kupenga. 12 Ka mea a Īhu ki a rātou, "Haere mai ki te kai." Heoi, kīhai tētahi o ngā ākonga i māia ki te ui ki a ia, "Ko wai koe?" I mōhio hoki ko te Ariki. 13 , ka haere a Īhu, ka mau ki te taro, ā, hoatu ana e ia ki a rātou, me ngā ika.

14 Ko te toru tēnei o ngā putanga o Īhu ki āna ākonga, i muri i tōna aranga ake i te hunga mate.

Ko Īhu rāua ko Pita

15 Ā, ka mutu rātou kai, ka mea a Īhu ki a Haimona Pita, "E Haimona, tama a Hona, rahi atu rānei tōu aroha ki ahau i ēnei?"

Ka mea tērā ki a ia, "Āe, e te Ariki; e mōhio ana koe e aroha ana ahau ki a koe."

Ka mea ia ki a ia, "Whāngainga āku reme."

16 Ka mea anō ia ki a ia, ko te rua o ngā meatanga, "E Haimona, tama a Hona, e aroha ana koe ki ahau?"

Ka mea tērā ki a ia, "Āe, e te Ariki; e mōhio ana koe e aroha ana ahau ki a koe."

Ka mea ia ki a ia, "Hēparatia āku hipi."

17 Ka mea ia ki a ia, ko te toru o ngā meatanga, "E Haimona, tama a Hona, e aroha ana koe ki ahau?"

Ka pōuri a Pita te mea ka toru rawa āna meatanga ki a ia, "E aroha ana koe ki ahau?"

Ka mea anō ki a ia, "E te Ariki, e mōhio ana koe ki ngā mea katoa; e mōhio ana koe e aroha ana ahau ki a koe."

Ka mea a Īhu ki a ia, "Whāngainga āku hipi. 18 He pono, he pono tāku e mea nei ki a koe, i tōu tamarikitanga, i whītiki koe i a koe, i haere ki tāu wāhi i pai ai. Ka koroheketia koe, ka whakamārōtia e koe ōu ringa, he tangata hoki māna koe e whītiki, e kawe ki te wāhi e kore ai koe e pai." 19 (I kōrerotia tēnei e ia, hei tohu te mate e whakakorōria ai ia i te Atua.) Ā, ka puaki tēnei kupu ana, ka mea ia ki a ia, "Haere mai i muri i ahau."

Ko Īhu rāua ko tērā o ngā Ākonga

20 te tahuritanga, o Pita, ka kite i te ākonga i aroha ai a Īhu e aru ana; ko tērā hoki i whakawhirinaki ki tōna uma i te hapa, i mea , "E te Ariki, ko wai te kaituku mōu?" 21 Ā, i te kitenga o Pita i a ia, ka mea ki a Īhu, "E te Ariki, e aha tēnei?"

22 Ka mea a Īhu ki a ia, "Ki te pai ahau kia noho tonu ia kia tae mai anō ahau, hei aha māu? Haere mai koe i muri i ahau." 23 Heoi, ka puta atu tēnei kupu ki ngā hoa, e kore taua ākonga e mate. Otiia, kīhai a Īhu i mea ki a ia, "E kore ia e mate"; engari, "Ki te pai ahau kia noho tonu ia kia tae mai anō ahau, hei aha māu?"

24 Ko taua ākonga tēnei e whakaatu nei i ēnei mea, ko te kaituhituhi hoki ia i ēnei mea; e mōhio ana anō mātou e tika ana tāna whakaatu.

Whakamutunga

25 , tērā atu anō tōna tini o ngā mea i mea ai a Īhu me i tuhia katoatia, e mea ana ahau, e kore pea te ao nei e whai takotoranga ngā pukapuka e tuhia.

1 Depois disso, tornou Jesus a ma­nifestar-se aos seus discípulos junto ao lago de Tibería­des. Manifestou-se deste modo:

2 Estavam juntos Simão Pedro, Tomé (chamado Dídimo), Natanael (que era de Caná da Galileia), os filhos de Zebedeu e outros dois dos seus discípulos.

3 Disse-lhes Simão Pedro: "Vou pescar". Responderam-lhe eles: "Também nós vamos contigo". Partiram e entraram na barca. Naquela noite, porém, nada apanharam.

4 Chegada a manhã, Jesus estava na praia. Todavia, os discípulos não o reconheceram.

5 Perguntou-lhes Jesus: "Amigos, não tendes acaso alguma coisa para comer?". "Não", responderam-lhe.

6 Disse-lhes ele: "Lançai a rede ao lado direito da barca e achareis". Lançaram-na, e não podiam arrastá-la por causa da grande quantidade de peixes.

7 Então, aquele discípulo a quem Jesus amava, disse a Pedro: "É o Senhor!". Quando Simão Pedro ouviu dizer que era o Senhor, cingiu-se com a túnica (porque estava nu) e lançou-se às águas.

8 Os outros discípulos vieram na barca, arrastando a rede dos peixes (pois não estavam longe da terra, senão cerca de duzentos côvados).

9 Ao saltarem em terra, viram umas brasas preparadas e um peixe em cima delas, e pão.

10 Disse-lhes Jesus: "Trazei aqui alguns dos peixes que agora apanhastes".

11 Subiu Simão Pedro e puxou a rede para a terra, cheia de cento e cinquenta e três peixes grandes. Apesar de serem tantos, a rede não se rompeu.

12 Disse-lhes Jesus: "Vinde, comei". Nenhum dos discípulos ousou perguntar-lhe: "Quem és tu?" , pois bem sabiam que era o Senhor.

13 Jesus aproximou-se, tomou o pão e lhos deu, e do mesmo modo o peixe.

14 Era esta a terceira vez que Jesus se manifestava aos seus discípulos, depois de ter ressuscitado.

15 Tendo eles comido, Jesus perguntou a Simão Pedro: "Simão, filho de João, amas-me mais do que estes?". Respondeu ele: "Sim, Senhor, tu sabes que te amo". Disse-lhe Jesus: "Apascenta os meus cordeiros".

16 Perguntou-lhe outra vez: "Simão, filho de João, amas-me?". Respondeu-lhe: "Sim, Senhor, tu sabes que te amo". Disse-lhe Jesus: "Apascenta os meus cordeiros".

17 Perguntou-lhe pela terceira vez: "Simão, filho de João, amas-me?". Pedro entristeceu-se porque lhe perguntou pela terceira vez: "Amas-me?" , e respondeu-lhe: "Senhor, sabes tudo, tu sabes que te amo". Disse-lhe Jesus: "Apascenta as minhas ovelhas.

18 Em verdade, em verdade te digo: quando eras mais moço, cingias-te e andavas aonde querias. Mas, quando fores velho, estenderás as tuas mãos, e outro te cingirá e te levará para onde não queres".

19 Por essas palavras, ele indicava o gênero de morte com que havia de glorificar a Deus. E depois de assim ter falado, acrescentou: "Segue-me!".

20 Voltando-se Pedro, viu que o seguia aquele discípulo que Jesus amava (aquele que estivera reclinado sobre o seu peito, durante a ceia, e lhe perguntara: "Senhor, quem é que te de trair?").

21 Vendo-o, Pedro perguntou a Jesus: "Senhor, e este? Que será dele?".

22 Respondeu-lhe Jesus: "Que te importa se eu quero que ele fique até que eu venha? Segue-me tu".

23 Correu por isso o boato entre os irmãos de que aquele discípulo não morreria. Mas Jesus não lhe disse: "Não morrerá", mas: "Que te importa se quero que ele fique assim até que eu venha?".

24 Este é o discípulo que tes­temunho de todas essas coisas, e as escreveu. E sabemos que é digno de o seu testemunho.

25 Jesus fez ainda muitas outras coisas. Se fossem escritas uma por uma, penso que nem o mundo inteiro poderia conter os livros que se deveriam escrever.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-