Publicidade

Lucas 18

AVM
Te Kupu Whakarite o te Pouaru rāua ko te Kaiwhakawā

1 , ka kōrero ia i tētahi kupu whakarite ki a rātou tēnei, kia īnoi rātou i ngā katoa, kia kaua e ngoikore. 2 I mea ia, "I tētahi tērā tētahi kaiwhakawā, he tangata kīhai nei i wehi ki te Atua, kīhai anō i hopohopo ki te tangata. 3 I taua anō tētahi pouaru; ā, ka haere mai tērā ki a ia, ka mea, Takitakina tōku mate i tōku hoa tauwhāinga.

4 "Ā, he roa kīhai ia i pai, muri iho ka mea ia i roto i a ia, Ahakoa kāhore ahau e wehi ki te Atua, e hopohopo ki te tangata, 5 heoi, ka pōrearea ahau i te pouaru nei, , ka takitakina e ahau tōna mate, kei haere tonu mai ka mate ahau i te hōhā."

6 Ka mea te Ariki, "Whakarongo ki te kaiwhakawā kino i mea . 7 Ā, e kore rānei te Atua e ngaki i te mate o āna tāngata i whiriwhiri ai, e karanga nei ki a ia i te ao, i te , ahakoa whakaroa noa ia ki a rātou? 8 Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, ka hohoro ia te takitaki i rātou mate. Otirā, ka tae mai te Tama a te tangata, e rokohina mai rānei e ia he whakapono i runga i te whenua?"

Te Kupu Whakarite o te Parihi me te Kaikohi Tāke

9 , ka kōrero anō ia i tēnei kupu whakarite ki ētahi, i whakamanawa nei ki a rātou anō he tika, i whakakorekore ki ērā atu katoa, 10 "Tokorua ngā tāngata i haere ki te temepara ki te īnoi; he Parihi tētahi, ko tētahi he pupirikana. 11 ana te Parihi ko ia anake, ko tāna karakia tēnei, E te Atua, ka whakawhetai ahau ki a koe, te mea kāhore ahau e rite ki ērā atu tāngata, ki te hunga hao taonga, kino, pūremu, mōku hoki rite ki tēnei pupirikana. 12 Takirua āku nohoanga pukutanga i te wiki, e hoatu ana e ahau te wāhi whakatekau o āku mea katoa.

13 "Ko te pupirikana ia i mai i tawhiti, kīhai i mea kia anga ake ōna kanohi ki te rangi, heoi, pātuki ana ki tōna uma, ka mea, E te Atua, tohungia ahau, te tangata hara.14 Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, nui atu te tika o tēnei i tērā i te hokinga ki tōna whare; ki te whakanui hoki tētahi i a ia, ka whakaititia; ki te whakaiti tētahi i a ia, ka whakanuia."

Ka Manaakitia e Īhu ngā Tamariki Nonohi

15 , ka kawea mai e rātou ki a ia ā rātou tamariki nonohi, kia ai ia ki a rātou; otiia, te kitenga o āna ākonga, ka rīria atu rātou. 16 Otirā, ka karangatia atu rātou e Īhu ki a ia, ka mea ia, "Tukua ngā tamariki nonohi kia haere mai ki ahau, kaua hoki rātou e āraia atu; ngā pēnei hoki te rangatiratanga o te Atua. 17 He pono tāku e mea nei ki a koutou, ki te kāhore e rite te tango a tētahi i te rangatiratanga o te Atua ki te tamaiti nohinohi, e kore rawa ia e tomo ki roto."

He Tangata Whai Taonga

18 , ka ui tētahi rangatira ki a ia, ka mea, "E te kaiwhakaako pai, me aha ahau ka whiwhi ai ki te ora tonu?"

19 , ko te meatanga a Īhu ki a ia, "He aha ahau i kīia ai e koe he pai? Kāhore tētahi i pai, kotahi anake, ko te Atua. 20 E mātau ana koe ki ngā ture, kaua e pūremu, kaua e patu tangata, kaua e tāhae, kaua e whakapae teka, whakahōnoretia tōu pāpā me tōu whaea."

21 , ka mea ia, "Kua rite i ahau ēnei katoa tōku tamarikitanga ake."

22 Ā, i te rongonga o Īhu ki tēnei, ka mea ki a ia, "Kotahi te mea kāhore anō i rite i a koe; hokona āu mea katoa, ka tuwha atu ngā mea rawakore, ā, e whai taonga koe ki te rangi, ā, haere mai i muri i ahau."

23 , ka rongo ia ki ēnei mea, ka pōuri rawa; he nui hoki ōna taonga. 24 Ā, ka kite a Īhu i a ia, ka mea, "Anō te whakauaua o te tapoko o te hunga taonga ki te rangatiratanga o te Atua! 25 Erangi hoki te haere o te kāmera te kōwhao o te ngira e takoto noa ana, he whakauaua rawa ia te tomo o te tangata taonga ki roto ki te rangatiratanga o te Atua."

26 , ka mea ngā kaiwhakarongo, "Ko wai e ora?"

27 Otirā, i mea ia, "Ko ngā mea e kore e taea e te tangata, ka taea e te Atua."

28 Ā, ka mea a Pita, ", kua whakarērea nei e mātou ā mātou nei mea, ā, kua aru i a koe."

29 , ka mea ia ki a rātou, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, kāhore he tangata i whakarere, he whare, he wahine, he tuākana, he mātua, he tamariki, i te whakaaro ki te rangatiratanga o te Atua, 30 e kore e riro mai i a ia i tēnei ngā mea tini noa atu, ā, i te ao meāke puta ko te ora tonu."

Ngā Kōrerotanga a Īhu Tōna Matenga

31 Ā, ka mau ia ki te tekau rua, ka mea ki a rātou, ", e haere ana tēnei tātou ki Hiruhārama, ā, ka rite katoa ngā mea i tuhituhia e ngā poropiti te Tama a te tangata. 32 Ka tukua hoki ia ki ngā tauiwi, ka tāwaia, ka whakatupuria kinotia, ka tuwhaina. 33 Ā, ka oti ia te whiu, ka whakamatea, ā, i te toru o ngā ka ara."

34 Ā, kīhai rātou i mātau ki tētahi o ēnei mea; he mea huna hoki i a rātou tēnei kupu, kīhai rātou i mōhio ki ngā mea i kōrerotia.

Ka Whakaorangia e Īhu tētahi Tangata Matapō Tono Mea

35 Ā, i a ia e whakatata ana ki Heriko, tērā tētahi matapō e noho ana i te taha o te huarahi e tono mea ana māna. 36 Ā, i tōna rongonga i te mano e haere ana, ka ui atu, "He aha tēnei?"

37 Ka mea rātou ki a ia, "Ko Īhu o Nahareta e haere ana."

38 Kātahi ia ka karanga, ka mea, "E Īhu, e te Tama a Rāwiri, kia aroha ki ahau."

39 , ka rīria ia e te hunga i haere i mua kia noho puku; heoi rahi noa ake tāna karanga, "E te Tama a Rāwiri, kia aroha ki ahau."

40 , ka a Īhu, ka mea kia ārahina mai ki a ia; ā, ka tata, ka ui ki a ia, 41 ka mea, "Kia ahatia koe e ahau?"

Ka mea ia, "E te Ariki, kia titiro ahau."

42 Ka mea a Īhu ki a ia, "Titiro; tōu whakapono koe i whakaora."

43 Ā, titiro tonu ake ia, ā, aru ana i a ia, me te whakakorōria i te Atua; ā, te kitenga o te iwi katoa, ka whakamoemiti ki te Atua.

1 Propôs-lhes Jesus uma parábola para mostrar que é necessário orar sempre sem jamais deixar de fazê-lo.

2 "Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava pessoa alguma.

3 Na mesma cidade vivia também uma viúva que vinha com frequência à sua presença para dizer-lhe: Faze-me justiça contra o meu adversário.

4 Ele, porém, por muito tempo não o quis. Por fim, refletiu consigo: Eu não temo a Deus nem respeito os homens;

5 todavia, porque esta viúva me importuna, lhe farei justiça, senão ela não cessará de me mo­lestar."

6 Prosseguiu o Senhor: "Ouvis o que diz este juiz injusto?

7 Por acaso não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que estão clamando por ele dia e noite? Porventura tardará em socorrê-los?

8 Digo-vos que em breve lhes fará justiça. Mas, quando vier o Filho do Homem, acaso achará sobre a terra?".

9 Jesus lhes disse ainda esta parábola a respeito de alguns que se vangloriavam como se fossem justos, e desprezavam os outros:

10 "Subiram dois homens ao templo para orar. Um era fariseu; o outro, publicano.

11 O fariseu, em , orava no seu interior desta forma: Graças te dou, ó Deus, que não sou como os demais homens: ladrões, injustos e adúlteros; nem como o publicano que está ali.

12 Jejuo duas vezes na semana e pago o dízimo de todos os meus lucros.

13 O publicano, porém, mantendo-se à distância, não ousava sequer levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem piedade de mim, que sou pecador!

14 Digo-vos: este voltou para casa justificado, e não o outro. Pois todo o que se exaltar será humilhado, e quem se humilhar será exaltado". (= Mt 19,13ss = Mc 10,13-16)

15 Trouxeram-lhe também crian­cinhas, para que ele as tocasse. Vendo isso, os discípulos as repreendiam.

16 Jesus, porém, chamou-as e disse: "Deixai vir a mim as crian­cinhas e não as impeçais, porque o Reino de Deus é daqueles que se parecem com elas.

17 Em verdade vos declaro: quem não receber o Reino de Deus como uma crianci­nha, nele não entrará". (= Mt 19,16-29 = Mc 10,17-31)

18 Um homem de posição perguntou então a Jesus: "Bom Mestre, que devo fazer para possuir a vida eterna?".

19 Jesus respondeu-lhe: "Por que me chamas bom? Ninguém é bom senão Deus.

20 Conheces os mandamentos: não cometerás adultério; não matarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; honrarás pai e mãe".

21 Disse ele: "Tudo isso tenho guardado desde a minha mocidade".

22 A essas palavras, Jesus lhe falou: "Ainda te falta uma coisa: vende tudo o que tens, dá-o aos pobres e terás um tesouro no céu; depois, vem e segue-me".

23 Ouvindo isso, ele se entristeceu, pois era muito rico.

24 Vendo-o entristecer-se, disse Jesus: "Como é difícil aos ricos entrar no Reino de Deus!

25 É mais fácil passar o camelo pelo fundo de uma agulha do que um rico entrar no Reino de Deus."

26 Perguntaram os ouvintes: "Quem então poderá salvar-se?"

27 Respondeu Jesus: "O que é impossível aos homens é possível a Deus."

28 Pedro então disse: ", nós abandonamos tudo e te seguimos."

29 Jesus respondeu: "Em verdade vos declaro: ninguém que tenha abandonado, por amor do Reino de Deus, sua casa, sua mulher, seus irmãos, seus pais ou seus filhos,

30 que não receba muito mais neste mundo e no mundo vindouro a vida eterna". (= Mt 20,17ss = Mc 10,32ss)

31 Em seguida, Jesus tomou à parte os Doze e disse-lhes: "Eis que subimos a Jerusalém. Tudo o que foi escrito pelos profetas a respeito do Filho do Homem será cumprido.

32 Ele será entregue aos pagãos. Hão de escarnecer dele, ultrajá-lo, des­prezá-lo;

33 baterão nele com varas e o farão morrer; e ao terceiro dia ressurgirá".

34 Mas eles nada disso compreendiam, e essas palavras eram-lhes um enigma cujo sentido não podiam entender. (= Mt 20,29-34 = Mc 10,46-52)

35 Ao aproximar-se Jesus de Jeri­, estava um cego sentado à beira do caminho, pedindo esmolas.

36 Ouvindo o ruído da multidão que passava, perguntou o que havia.

37 Responderam-lhe: "É Jesus de Nazaré que passa".

38 Ele então exclamou: "Jesus, filho de Davi, tem piedade de mim!".

39 Os que vinham na frente repreendiam-no rudemente para que se calasse. Mas ele gritava ainda mais forte: "Filho de Davi, tem piedade de mim!".

40 Jesus parou e mandou que lho trouxessem. Chegando ele perto, perguntou-lhe:

41 "Que queres que te faça?". Respondeu ele: "Senhor, que eu veja".

42 Jesus lhe disse: "! Tua te salvou".

43 E imediatamente ficou vendo e seguia a Jesus, glorificando a Deus. Presenciando isto, todo o povo deu glória a Deus.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-