1 Ā, i tōna haerenga ki te whare o tētahi o ngā rangatira, he Parihi, ki te kai taro i te hāpati, nā titiro pū mai ana rātou ki a ia. 2 Nā, ko tētahi tangata i tōna aroaro, he kōpū tetere tōna mate. 3 Nā, ka oho a Īhu, ka kōrero ki ngā kaiwhakaako o te ture, ki ngā Parihi, ka mea, "He mea tika rānei te whakaora i te hāpati?" 4 Ā, kīhai rātou i kīkī. Nā, ka mau ia ki a ia, ā, whakaorangia ana, tukua ana kia haere.
5 Nā, ka whakahoki ia ki a rātou, ka mea, "Ki te taka te kāihe, te kau rānei, a tētahi o koutou ki te poka, e kore ianei e hūtia ake e ia i reira pū anō i te rā hāpati?" 6 Ā, kīhai i taea e rātou te utu ēnei kupu āna.
7 Nā, ka kōrerotia e ia tētahi kupu whakarite ki te hunga i karangatia, i tōna kitenga i a rātou e whiriwhiri ana i ngā nohoanga rangatira; i mea ia ki a rātou, 8 "Ki te karangatia koe e tētahi ki te mārena, kaua e noho ki te nohoanga rangatira, kei karangatia hoki e ia tētahi he nui atu i a koe, 9 ā, ka haere mai te tangata i karangatia ai kōrua, ka mea ki a koe, ‘Tukua he nohoanga mō tēnei,’ ā, ka whakamā koe, ka haere ki tō muri rawa nohoanga noho ai. 10 Engari, ka karangatia koe, haere, e noho ki tō muri rawa nohoanga. Mō te tae rawa mai o te tangata nāna koe i karanga, nā, ka mea ia ki a koe, ‘E hoa, neke ake.’ Ko reira hoki koe whai korōria ai i te aroaro o ngā tāngata e noho tahi ana koutou. 11 Ki te whakanui hoki tētahi i a ia, ka whakaititia; ki te whakaiti tētahi i a ia, ka whakanuia."
12 Nā, ka mea ia ki te tangata nāna nei ia i karanga, "E taka koe i te tina, i te hapa rānei, kaua e karangatia ōu hoa, kaua hoki ōu tēina, kaua hoki ōu whanaunga, kaua anō ngā tāngata taonga e noho tata ana; kei karangatia anō koe, ā, ka whai utu koe. 13 Engari, ka taka hākari koe, karangatia ngā rawakore, ngā hauā, ngā kopa, ngā matapō. 14 Ā, ka koa koe; kāhore hoki ā rātou utu ki a koe; engari, ka utua koe ā te aranga o te hunga tika."
15 Ā, nō ka rongo tētahi o te hunga e noho tahi ana ki te kai ki ēnei mea, ka mea ki a ia, "Ka koa te tangata kai taro i te rangatiratanga o te Atua."
16 Nā, ka mea ia ki a ia, "I takā he hapa nui e tētahi tangata, ā, he tokomaha i karangatia. 17 Ā, ka tonoa tāna pononga i te hāora o te hapa, hei mea ki te hunga i karangatia, ‘Haere mai; kua rite hoki ngā mea katoa.’
18 "Nā, ka anga rātou katoa ka whakakāhore ngātahi. Ka mea tō mua ki a ia, ‘Kua hokona e ahau he māra, me haere ahau kia kite. E mea ana ahau ki a koe, kia tukua ahau kia whakakāhore.’
19 "Nā, ko te meatanga a tētahi, ‘E rima takirua ngā ōkiha kua hokona e ahau, ka haere ahau ki te whakamātau. E mea ana ahau ki a koe, kia tukua ahau kia whakakāhore.’
20 "I mea anō tētahi, ‘Kua mārenatia ahau ki te wahine. He mea tēnei e kore ai ahau e āhei te haere atu.’
21 "Ā, ko te haerenga mai o taua pononga, ka kōrerotia ēnei mea ki tōna rangatira, nā, ka riri te tangata i te whare, ka mea ki tāna pononga, ‘Hohoro te haere ki ngā ara, ki ngā huarahi o te pā, ārahina mai ki konei ngā rawakore, ngā ngongengonge, ngā matapō, me ngā kopa.’ 22 Nā, ka mea te pononga, ‘E kara, kua rite tāu i mea ai, ā, tēnei anō he wāhi takoto noa.’
23 "Ā, ka mea te rangatira ki te pononga, ‘Haere ki ngā huarahi, ki ngā taiepa, tōia mai ki roto nei, kia kī ai tōku whare. 24 Ko tāku kupu hoki tēnei ki a koutou, e kore tētahi o aua tāngata i karangatia rā e kai i tāku hapa.’ "
25 Nā, he tini te tangata i haere tahi me ia, ā, ka tahuri ia, ka mea ki a rātou, 26 "Ki te haere mai tētahi ki ahau, ā, ka kore e whakakino ki tōna pāpā, whaea, wahine, tamariki, tēina, tuāhine, āe rā ki te ora anō mōna ake, e kore ia e āhei hei ākonga māku. 27 Ki te kore tētahi e mau ki tōna rīpeka, e haere mai i muri i ahau, e kore ia e āhei hei ākonga māku.
28 "Ko wai hoki o koutou, ki te mea ia ki te hanga taumaihi, e kore e mātua noho ki te tatau i ngā utu, mehemea e ranea ana āna mea hei whakaoti? 29 Kei whakatakoto ia i te tūranga, ka kore e taea te whakaoti, ā, ka tāwai mai ki a ia te hunga katoa e mātakitaki ana, 30 ka mea, ‘I tīmata te tangata nei te hanga whare, ā, kīhai i taea te i whakaoti.’
31 "Ko tēhea kīngi rānei e haere ana ki te whawhai ki tētahi atu kīngi, e kore e mātua noho, e whakaaro, e taea rānei e ia me ngā mano kotahi tekau te tū ki te riri ki tērā e haere mai rā ki a ia me ngā mano e rua tekau? 32 Ā, ki te kāhore, i te mea i tawhiti anō tērā, ka tukua atu e ia he karere, ka mea ki ngā kaupapa e houhia ai te rongo. 33 Waihoki, ko te tangata o koutou e kore e whakarere i āna mea katoa, e kore e āhei hei ākonga māku."
34 "Nō reira, he pai te tote; otirā ki te hemo te hā o te tote, mā te aha ka whai hā ai? 35 E kore e pai mō te whenua, e kore anō hei whakawairākau; ā, ka ākiritia ai e te tangata ki waho.
"Ko ia he taringa ōna hei whakarongo, kia rongo ia."
1 Jesus entrou num sábado em casa de um fariseu notável, para uma refeição; eles o observavam.
2 Havia ali um homem hidrópico.
3 Jesus dirigiu-se aos doutores da Lei e aos fariseus: "É permitido ou não fazer curas no dia de sábado?"
4 Eles nada disseram. Então Jesus, tomando o homem pela mão, curou-o e despediu-o.
5 Depois, dirigindo-se a eles, disse: "Qual de vós que, se lhe cair o jumento ou o boi num poço, não o tira imediatamente, mesmo em dia de sábado?"
6 A isto nada lhe podiam replicar.
7 Observando também como os convivas escolhiam os primeiros lugares, propôs-lhes a seguinte parábola:
8 "Quando fores convidado às bodas, não te sentes no primeiro lugar, pois pode ser que seja convidada outra pessoa de mais consideração do que tu,
9 e, vindo o que te convidou, te diga: Cede o lugar a este. Terias então a confusão de dever ocupar o último lugar.
10 Mas, quando fores convidado, vai tomar o último lugar, para que, quando vier o que te convidou, te diga: Amigo, passa mais para cima. Então, serás honrado na presença de todos os convivas.
11 Porque todo aquele que se exaltar será humilhado, e todo aquele que se humilhar será exaltado".
12 Dizia igualmente ao que o tinha convidado: "Quando deres alguma ceia, não convides os teus amigos, nem teus irmãos, nem os parentes, nem os vizinhos ricos. Porque, por sua vez, eles te convidarão e assim te retribuirão.
13 Mas, quando deres uma ceia, convida os pobres, os aleijados, os coxos e os cegos.
14 Serás feliz porque eles não têm com que te retribuir, mas tu receberás na ressurreição dos justos". (= Mt 22,1-14)
15 A estas palavras, disse a Jesus um dos convidados: "Feliz daquele que se sentar à mesa no Reino de Deus!"
16 Respondeu-lhe Jesus: "Um homem deu uma grande ceia e convidou muitas pessoas.
17 E à hora da ceia, enviou seu servo para dizer aos convidados: Vinde, tudo já está preparado.
18 Mas todos, um a um, começaram a escusar-se. Disse-lhe o primeiro: Comprei um terreno e preciso sair para vê-lo; rogo-te me dês por escusado.
19 Disse outro: Comprei cinco juntas de bois e vou experimentá-las; rogo-te me dês por escusado.
20 Disse também um outro: Casei-me e por isso não posso ir.
21 Voltou o servo e referiu isto a seu senhor. Então, irado, o pai de família disse a seu servo: Sai, sem demora, pelas praças e pelas ruas da cidade e introduz aqui os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.
22 Disse o servo: Senhor, está feito como ordenaste e ainda há lugar.
23 O senhor ordenou: Sai pelos caminhos e atalhos e obriga todos a entrar, para que se encha a minha casa.
24 Pois vos digo: nenhum daqueles homens, que foram convidados, provará a minha ceia". (= Mt 10,37s; 5,13)
25 Muito povo acompanhava Jesus. Voltando-se, disse-lhes:
26 "Se alguém vem a mim e se não me ama mais que seu pai, sua mãe, sua mulher, seus filhos, seus irmãos, suas irmãs e até a sua própria vida, não pode ser meu discípulo.
27 E quem não carrega a sua cruz e me segue, não pode ser meu discípulo.
28 Quem de vós, querendo fazer uma construção, antes não se senta para calcular os gastos que são necessários, a fim de ver se tem com que acabá-la?
29 Para que, depois que tiver lançado os alicerces e não puder acabá-la, todos os que o virem não comecem a zombar dele,
30 dizendo: Este homem principiou a edificar, mas não pode terminar.
31 Ou qual é o rei que, estando para guerrear com outro rei, não se senta primeiro para considerar se com dez mil homens poderá enfrentar o que vem contra ele com vinte mil?
32 De outra maneira, quando o outro ainda está longe, envia-lhe embaixadores para tratar da paz.
33 Assim, pois, qualquer um de vós que não renuncia a tudo o que possui não pode ser meu discípulo.
34 O sal é uma coisa boa, mas se ele perder o seu sabor, com que o recuperará?
35 Não servirá nem para a terra nem para adubo, mas será lançado fora. O que tem ouvidos para ouvir, ouça!" (= Mt 18,12ss)