1 Jumala kaastöölistena me manitseme teid, et te ei teeks tühjaks Jumala armu, mille olete vastu võtnud. 2 Sest tema ütleb:

„Ma olen sind kuulnud soodsal ajal

ja aidanud sind päästepäeval."

Ma ütlen teile, nüüd on soodus aeg, nüüd on päästepäev!

3 Me ei anna kellelegi põhjust komistamiseks, et meie tööd ei laimataks, 4 vaid näitame end Jumala sulastena kõiges, taludes kannatlikult ahistust, raskusi, kitsikust, 5 peksu, vangistust, omakohut, rasket tööd, magamata öid ja nälga. 6 Me teenime Jumalat puhtuses, tunnetuses, kannatlikkuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses, 7 tõe sõnas, Jumala väes. Me võitleme õiguse relvadega, olgu ründel või kaitses, 8 lugupeetuna või häbistatuna, laimatuna või kiidetuna. Meid peetakse petisteks, aga me räägime tõtt; 9 tundmatuks, aga me oleme tuntud; surma saagiks, aga me elame; karistust väärivaks, aga meid pole hukatud. 10 Me oleme kurvad, aga me rõõmustame alati; vaesed, aga me teeme paljusid rikkaks; me ei oma midagi, aga meie päralt on kõik.

11 Korintlased! Me oleme olnud teiega täiesti avameelsed ja avanud teile oma südamed. 12 Meie ei keela teile oma kiindumust, aga teie keelate seda meile. 13 Ütlen seda kui oma lastele: vastake meile samaga, avage teiegi oma südamed!

14 Ärge laske panna end ikkesse koos uskmatutega! Sest mis on õigusel ühist ülekohtuga või mis osadust valgusel pimedusega? 15 Mis kokkulepe saab Kristusel olla Beliariga*6:15 Nime Beliar või Belial, mis tähendab vääritut või nurjatut, kasutasid juudid saatana kohta. või mida ühist usklikul uskmatuga? 16 Kuidas saab Jumala tempel nõustuda ebajumalatega? Meie ju oleme elava Jumala tempel, nagu Jumal on öelnud:

„Ma elan koos nendega

ja kõnnin nende keskel

ja olen nende Jumal

ja nemad on minu rahvas."

17 Seepärast,

„Lahkuge nende keskelt

ja eralduge neist,

ütleb Issand.

Ärge puudutage midagi rüvedat

ja mina võtan teid vastu."

18 Ja,

„Mina olen teie Isa

ja teie olete minu pojad ja tütred,

ütleb Kõigeväeline Issand."

1 We then, as workers together with him, beseech you also that ye receive not the grace of God in vain. 2 (For he saith, I have heard thee in a time accepted, and in the day of salvation have I succoured thee: behold, now is the accepted time; behold, now is the day of salvation.) 3 Giving no offence in any thing, that the ministry be not blamed: 4 But in all things approving ourselves as the ministers of God, in much patience, in afflictions, in necessities, in distresses, 5 In stripes, in imprisonments, in tumults, in labours, in watchings, in fastings; 6 By pureness, by knowledge, by longsuffering, by kindness, by the Holy Ghost, by love unfeigned, 7 By the word of truth, by the power of God, by the armour of righteousness on the right hand and on the left, 8 By honour and dishonour, by evil report and good report: as deceivers, and yet true; 9 As unknown, and yet well known; as dying, and, behold, we live; as chastened, and not killed; 10 As sorrowful, yet alway rejoicing; as poor, yet making many rich; as having nothing, and yet possessing all things.

11 O ye Corinthians, our mouth is open unto you, our heart is enlarged. 12 Ye are not straitened in us, but ye are straitened in your own bowels. 13 Now for a recompence in the same, (I speak as unto my children,) be ye also enlarged. 14 Be ye not unequally yoked together with unbelievers: for what fellowship hath righteousness with unrighteousness? and what communion hath light with darkness? 15 And what concord hath Christ with Belial? or what part hath he that believeth with an infidel? 16 And what agreement hath the temple of God with idols? for ye are the temple of the living God; as God hath said, I will dwell in them, and walk in them; and I will be their God, and they shall be my people. 17 Wherefore come out from among them, and be ye separate, saith the Lord, and touch not the unclean thing; and I will receive you, 18 And will be a Father unto you, and ye shall be my sons and daughters, saith the Lord Almighty.