1 Oder wisset ihr nicht, Brüder (denn ich rede ja mit Gesetzeskundigen), daß das Gesetz nur so lange über den Menschen herrscht, als er lebt? 2 Denn die verheiratete Frau ist durchs Gesetz an ihren Mann gebunden, solange er lebt; wenn aber der Mann stirbt, so ist sie von dem Gesetz des Mannes befreit. 3 So wird sie nun bei Lebzeiten des Mannes eine Ehebrecherin genannt, wenn sie einem andern Manne zu eigen wird; stirbt aber der Mann, so ist sie vom Gesetze frei, so daß sie keine Ehebrecherin ist, wenn sie einem andern Manne zu eigen wird. 4 Also seid auch ihr, meine Brüder, dem Gesetze getötet worden durch den Leib Christi, auf daß ihr einem andern angehöret, nämlich dem, der von den Toten auferstanden ist, damit wir Gott Frucht bringen. 5 Denn als wir im Fleische waren, da wirkten die sündlichen Leidenschaften, durch das Gesetz erregt, in unsren Gliedern, um dem Tode Frucht zu bringen. 6 Nun aber sind wir vom Gesetz frei geworden, da wir dem gestorben sind, worin wir festgehalten wurden, so daß wir dienen im neuen Wesen des Geistes und nicht im alten Wesen des Buchstabens. 7 Was wollen wir nun sagen? Ist das Gesetz Sünde? Das sei ferne! Aber die Sünde hätte ich nicht erkannt, außer durch das Gesetz; denn von der Lust hätte ich nichts gewußt, wenn das Gesetz nicht gesagt hätte: Laß dich nicht gelüsten! 8 Da nahm aber die Sünde einen Anlaß und bewirkte durch das Verbot in mir allerlei Gelüste; denn ohne das Gesetz ist die Sünde tot. 9 Ich aber lebte, als ich noch ohne Gesetz war; als aber das Gesetz kam, lebte die Sünde auf; 10 ich aber starb, und das zum Leben gegebene Gesetz erwies sich mir todbringend. 11 Denn die Sünde nahm einen Anlaß und verführte mich durch das Gebot und tötete mich durch dasselbe. 12 So ist nun das Gesetz heilig, und das Gebot ist heilig, gerecht und gut! 13 Gereichte nun das Gute mir zum Tode? Das sei ferne! Sondern die Sünde, damit sie als Sünde erscheine, hat mir durch das Gute den Tod bewirkt, auf daß die Sünde überaus sündig würde durch das Gebot. 14 Denn wir wissen, daß das Gesetz geistlich ist; ich aber bin fleischlich, unter die Sünde verkauft. 15 Denn was ich vollbringe, billige ich nicht; denn ich tue nicht, was ich will, sondern was ich hasse, das übe ich aus. 16 Wenn ich aber das tue, was ich nicht will, so stimme ich dem Gesetz bei, daß es trefflich ist. 17 Nun aber vollbringe nicht mehr ich dasselbe, sondern die Sünde, die in mir wohnt. 18 Denn ich weiß, daß in mir, das ist in meinem Fleische, nichts Gutes wohnt; das Wollen ist zwar bei mir vorhanden, aber das Vollbringen des Guten gelingt mir nicht! 19 Denn nicht das Gute, das ich will, tue ich, sondern das Böse, das ich nicht will, übe ich aus. 20 Wenn ich aber das tue, was ich nicht will, so vollbringe nicht mehr ich dasselbe, sondern die Sünde, die in mir wohnt. 21 Ich finde also das Gesetz vor, wonach mir, der ich das Gute tun will, das Böse anhängt. 22 Denn ich habe Lust an dem Gesetz Gottes nach dem inwendigen Menschen; 23 ich sehe aber ein anderes Gesetz in meinen Gliedern, das dem Gesetz meiner Vernunft widerstreitet und mich gefangen nimmt in dem Gesetz der Sünde, das in meinen Gliedern ist. 24 Ich elender Mensch! Wer wird mich erlösen von diesem Todesleib? 25 Ich danke Gott durch Jesus Christus, unsren Herrn! So diene nun ich selbst mit der Vernunft dem Gesetz Gottes, mit dem Fleische aber dem Gesetz der Sünde.
1 Kāhore anō koutou kia mātau, e ōku tēina, e kōrero ana hoki ahau ki te hunga mātau ki te ture, hei rangatira te ture mō te tangata i te wā e ora ai ia? 2 Ko te wahine whai tāne hoki, e mau ana anō ia i te ture ki te tāne i a ia e ora ana; ki te mate ia te tāne, kua mawheto ia i te ture a te tāne. 3 Nā, ki te riro ia i te tangata kē i tāna tāne e ora ana anō, ka kīia ia he wahine pūremu. Tēnā, ka mate te tāne, e ātea ana ia i te ture, ka kore ia e pūremu ahakoa riro i te tangata kē.
4 Heoi, ko koutou anō hoki, e ōku tēina, kua meinga kia tūpāpaku ki te ture, nā te tinana o te Karaiti; kia riro ai koutou i tētahi atu, arā i tērā i whakaarahia i te hunga mate, kia whai hua ai tātou ki te Atua. 5 I a tātou hoki i te kikokiko, e mahi ana ngā hihiritanga o ngā hara, e whakaohokia nei e te ture, i roto i ō tātou wāhi, ā, hua ake ko te mate. 6 Ko tēnei kua mawheto mai tātou i te ture, kua mate hoki tātou ki te mea i puritia ai tātou; nō reira e mahi ana tātou i runga i te houtanga o te wairua, kāhore i runga i te tawhitotanga o te kupu tuhituhi.
7 Kia pēhea rā he kupu mā tātou? He hara rānei te ture? Kāhore rāpea! Engari, kīhai ahau i mātau ki te hara, me i kaua te ture; kāhore hoki ahau i mōhio ki te hiahia apo, me i kaua te ture te mea mai, "Aua koe e hiahia apo." 8 Nā, ka mau te hara ki tēnei, ā, ka mahi i ngā hiahia apo katoa i roto i ahau, he mea nā te ture. Ki te kore hoki te ture ka mate te hara. 9 I ora hoki ahau i mua i te korenga o te ture. Nō te taenga mai ia o te kupu whakahau, ka ora ake te hara, ā, mate iho ahau. 10 Nā, ko te kupu whakahau i meinga rā hei ora, kitea kētia ana tēnei hei mate mōku.
11 Ka mau te hara ki tēnei, ka whakawai hoki i ahau i runga i te kupu whakahau, nāna ahau i mate ai. 12 Āe rā, he tapu te ture, me te kupu whakahau anō he tapu, he tika, he pai. 13 I riro koia te mea pai hei mate mōku? Kāhore rāpea! Engari, nā te hara i mea te mea pai hei mate mōku, kia whakakitea ai he hara te hara. Nā, ka ai te kupu whakahau hei mea kia tino nui noa atu.
14 E mātau ana hoki tātou nō te wairua te ture; ko ahau ia nō te kikokiko, kua hokona hei pārau mā te hara. 15 Ko tāku hoki e mahi nei kāhore e mōhiotia iho e ahau. Kāhore hoki e mahia e ahau tāku i pai ai; heoi ko tāku i kino ai, meatia ana tēnei e ahau. 16 Ki te mahia ia e ahau taua mea kīhai nei ahau i pai atu, e whakaae ana ahau ki te ture he pai. 17 Ko tēnei ehara i ahau i mahi, engari, nā te hara e noho nei i roto i ahau. 18 E mātau ana hoki ahau, kāhore he mea pai e noho ana i roto i ahau, arā i roto i tōku kikokiko. Ko te hiahia hoki kei ahau, ko te mea ia i te pai kāhore i ahau. 19 Ko te pai hoki e hiahiatia ana e ahau, kāhore e mahia e ahau. Engari te kino kīhai nei ahau i pai, mahia ana tēnei e ahau. 20 Ki te mahia ia e ahau taua mea pū kīhai nei ahau i pai atu, ehara i ahau nāna taua mea i mahi, engari, nā te hara e noho nei i roto i ahau.
21 Nā, kua kitea e ahau te ture, arā, kei te tata tonu te kino ki ahau e hiahia nei kia mea i te pai. 22 E āhuareka ana hoki ahau ki te ture a te Atua, arā tō roto tangata. 23 Otirā, kua kitea e ahau tētahi atu ture i roto i ōku wāhi, e whawhai ana ki te ture a tōku hinengaro, e mea ana i ahau hei taurekareka mā te ture a te hara, mā tēnei i roto nei i ōku wāhi. 24 Auē te mate i ahau! Mā wai ahau e whakaora i te tinana o tēnei mate? 25 Mā te Atua! E whakawhetai tonu ana ahau ki a ia i runga i a Īhu Karaiti, i tō tātou Ariki.
Nā, e mahi ana ahau anō nei, arā, tōku hinengaro, ki te ture a te Atua, ko tōku kikokiko ia ki te ture a te hara.