1 Let us therefore fear, lest, a promise being left of entering into his rest, any one of you might seem to have failed of it. 2 For indeed we have had glad tidings presented to us, even as they also; but the word of the report did not profit them, not being mixed with faith in those who heard. 3 For we enter into the rest who have believed; as he said, As I have sworn in my wrath, If they shall enter into my rest; although the works had been completed from the foundation of the world. 4 For he has said somewhere of the seventh day thus, And God rested on the seventh day from all his works: 5 and in this again, If they shall enter into my rest. 6 Seeing therefore it remains that some enter into it, and those who first received the glad tidings did not enter in on account of not hearkening to the word, 7 again he determines a certain day, saying, in David, ‘To-day,’ after so long a time; (according as it has been said before), To-day, if ye will hear his voice, harden not your hearts. 8 For if Jesus had brought them into rest, he would not have spoken afterwards about another day. 9 There remains then a sabbatism to the people of God. 10 For he that has entered into his rest, he also has rested from his works, as God did from his own.

11 Let us therefore use diligence to enter into that rest, that no one may fall after the same example of not hearkening to the word. 12 For the word of God is living and operative, and sharper than any two-edged sword, and penetrating to the division of soul and spirit, both of joints and marrow, and a discerner of the thoughts and intents of theheart. 13 And there is not a creature unapparent before him; but all things are naked and laid bare to his eyes, with whom we have to do. 14 Having therefore a great high priest who has passed through the heavens, Jesus the Son of God, let us hold fast the confession. 15 For we have not a high priest not able to sympathise with our infirmities, but tempted in all things in like manner, sin apart. 16 Let us approach therefore with boldness to the throne of grace, that we may receive mercy, and find grace for seasonable help.

1 Seega kartkem, kuni tõotus pääseda Jumala hingamisse veel kehtib, et keegi teist ei osutuks hiljaks jäänuks. 2 Sest meile on kuulutatud evangeeliumi nii nagu neilegi, kuid neil polnud kasu sellest sõnast, mis nad kuulsid, sest nad ei võtnud seda vastu usus. 3 Meie aga, kes oleme uskunud, astume Jumala hingamisse, nii nagu ta on öelnud:

„Nii ma vandusin oma vihas:

„Iial ei saa nad minu hingamisse!" " –

ehkki tema tööd on lõpetatud maailma loomisest peale. 4 Sest nagu kusagil Pühakirjas on öeldud seitsmenda päeva kohta: „Seitsmendal päeval Jumal puhkas kõigist oma töödest." 5 Selles kirjakohas aga: „Iial ei saa nad minu hingamisse!"

6 Seepärast aga, et mõned siiski lastakse sisse ja kuna need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud sõnakuulmatuse pärast, 7 määrab Jumal veel ühe päeva, nimetades seda „täna", öeldes palju aega hiljem Taaveti kaudu, nagu juba varem on öeldud:

„Täna, kui te kuulete tema häält,

ärge tehke oma südant kõvaks!"

8 Sest kui Joosua oleks nad viinud hingamisse, siis Jumal ei oleks rääkinud hiljem ühest teisest päevast. 9 Järelikult on Jumala rahva hingamisaeg alles ees. 10 Igaüks, kes tema hingamisse siseneb, see hingab oma tegudest, nii nagu Jumal oma tegudest. 11 Püüdkem siis igati sellesse hingamisse pääseda, et keegi ei langeks samasuguse sõnakuulmatuse läbi!

12 Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk. Ta tungib nii sügavale, kuni lõhestab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning mõistab kohut südame mõtete ja soovide üle. 13 Ükski loodu ei saa Jumala pilgu ees peituda, vaid kõik on alasti ja avatud tema silmade ees, kellele me peame aru andma.

14 Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni sellest usust, mida me tunnistame! 15 Sest meil pole selline ülempreester, kes ei suudaks meile kaasa tunda meie nõrkustes, vaid ta on olnud kiusatud igal viisil nagu meie, ja siiski ilma patuta. 16 Seepärast mingem siis julgusega Jumala armutrooni ette, et saaksime halastust ja leiaksime armu, mis aitab meid õigel ajal.