1 Ja kui nad Jeruusalema ligi said, Betfage ja Betaania poole
2 ja ütleb neile: „Minge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene pole istunud; päästke see lahti ja tooge siia!
3 Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis ütelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta lähetab selle sedamaid siia."
4 Ja nad läksid ja leidsid sälu ukse ääre kinniseotuna väljas teeharul ja päästsid ta lahti.
5 Ja m
6 Aga nemad ütlesid neile n
7 Ja nad t
8 Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid väljadelt.
9 Ja need, kes käisid ees ja taga, hüüdsid: „Hoosianna!
10
11 Ja Ta tuli Jeruusalemma pühakotta. Ja kui Ta k
12 Ja kui nad teisel päeval Betaaniast väljusid, oli Tal nälg.
13 Ja nähes kaugelt viigipuud lehis, läks Ta vaatama, kas Ta sellelt midagi leiab. Aga sinna juure j
14 Ja Jeesus hakkas k
15 Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja kui Jeesus oli pühakotta sisse läinud, hakkas Ta välja ajama neid, kes müüsid ja ostsid pühakojas; ja rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed ta lükkas kummuli
16 ega sallinud, et keegi kandis astjaid pühakojast läbi.
17 Ja Ta
18 Ja kirjatundjad ja ülempreestrid kuulsid seda ja otsisid n
19 Ja kui
20 Ja vara hommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juureni ära kuivanud olevat.
21 Siis Peetrusele tuli meele Issanda s
22 Ja Jeesus vastas ning ütles neile: „Olgu teil usku Jumalasse!
23 T
24 Sellepärast Ma ütlen teile: K
25 Ja kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks, kui teil midagi on kellegi vastu, et ka teie Isa, Kes on taevas, annaks teile andeks teie üleastumised.
26 Aga kui te andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa, Kes on taevas, teie üleastumisi andeks!"
27 Ja nad tulid jälle Jeruusalemma. Ja kui Ta pühakojas k
28 ja ütlesid Talle: „Missuguse meelevallaga Sa seda teed? Ja kes on Sulle annud selle meelevalla?"
29 Aga Jeesus ütles neile: „Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake Mulle ja Mina ütlen teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen.
30 Kas Johannese ristimine oli taevast v
31 Nad arutasid isekeskis ja ütlesid: „Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te siis teda ei uskunud?
32 V
33 Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: „Me ei tea!" Siis ütles Jeesus neile: „Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!"
1 E quando furon giunti vicino a Gerusalemme, a Betfage e Betania, presso al monte degli Ulivi, Gesù mandò due dei suoi discepoli, e disse loro:
2 Andate nella borgata che è di rimpetto a voi; e subito, appena entrati, troverete legato un puledro dasino, sopra il quale non è montato ancora alcuno; scioglietelo e menatemelo.
3 E se qualcuno vi dice: Perché fate questo? rispondete: Il Signore ne ha bisogno, e lo rimanderà subito qua.
4 Ed essi andarono e trovarono un puledro legato ad una porta, fuori, sulla strada, e lo sciolsero.
5 Ed alcuni di coloro cheran lì presenti, dissero loro: Che fate, che sciogliete il puledro?
6 Ed essi risposero come Gesù aveva detto. E quelli li lasciaron fare.
7 Ed essi menarono il puledro a Gesù, e gettarono su quello i loro mantelli, ed egli vi montò sopra.
8 E molti stendevano i loro mantelli sulla via; ed altri, delle fronde che avean tagliate nei campi.
9 E coloro che andavano avanti e coloro che venivano dietro, gridavano: Osanna! Benedetto colui che viene nel nome del Signore!
10 Benedetto il regno che viene, il regno di Davide nostro padre! Osanna ne luoghi altissimi!
11 E Gesù entrò in Gerusalemme, nel tempio; e avendo riguardata ogni cosa attorno attorno, essendo già lora tarda, uscì per andare a Betania coi dodici.
12 E il giorno seguente, quando furon usciti da Betania, egli ebbe fame.
13 E veduto di lontano un fico che avea delle foglie, andò a vedere se per caso vi trovasse qualche cosa; a venuto al fico non vi trovò nientaltro che foglie; perché non era la stagion dei fichi.
14 E Gesù prese a dire al fico: Niuno mangi mai più in perpetuo frutto da te! E i suoi discepoli udirono.
15 E vennero a Gerusalemme; e Gesù, entrato nel tempio, prese a cacciarne coloro che vendevano e che compravano nel tempio; e rovesciò le tavole de cambiamonete e le sedie de venditori di colombi;
16 e non permetteva che alcuno portasse oggetti attraverso il tempio.
17 Ed insegnava, dicendo loro: Non è egli scritto: La mia casa sarà chiamata casa dorazione per tutte le genti? ma voi ne avete fatta una spelonca di ladroni.
18 Ed i capi sacerdoti e gli scribi udirono queste cose e cercavano il modo di farli morire, perché lo temevano; poiché tutta la moltitudine era rapita in ammirazione della sua dottrina.
19 E quando fu sera, uscirono dalla città.
20 E la mattina, passando, videro il fico seccato fin dalle radici;
21 e Pietro, ricordatosi, gli disse: Maestro, vedi, il fico che tu maledicesti, è seccato.
22 E Gesù, rispondendo, disse loro: Abbiate fede in Dio!
23 In verità io vi dico che chi dirà a questo monte: Togliti di là e gettati nel mare, se non dubita in cuor suo, ma crede che quel che dice avverrà, gli sarà fatto.
24 Perciò vi dico: Tutte le cose che voi domanderete pregando, crediate che le avete ricevute, e voi le otterrete.
25 E quando vi mettete a pregare, se avete qualcosa contro a qualcuno, perdonate; affinché il Padre vostro che è nei cieli, vi perdoni i vostri falli.
26 Ma se voi non perdonate, neppure il Padre vostro che è nei cieli vi perdonerà i vostri falli.
27 Poi vennero di nuovo in Gerusalemme; e mentregli passeggiava per il tempio, i capi sacerdoti e gli scribi e gli anziani saccostarono a lui e gli dissero:
28 Con quale autorità fai tu queste cose? O chi ti ha data codesta autorità di far queste cose?
29 E Gesù disse loro: Io vi domanderò una cosa; rispondetemi e vi dirò con quale autorità io faccio queste cose.
30 Il battesimo di Giovanni era esso dal cielo o dagli uomini? Rispondetemi.
31 Ed essi ragionavan fra loro dicendo: Se diciamo: Dal cielo, egli dirà: Perché dunque non gli credeste?
32 Diremo invece: Dagli uomini? Essi temevano il popolo, perché tutti stimavano che Giovanni fosse veramente profeta.
33 E risposero a Gesù: Non lo sappiamo. E Gesù disse loro: E neppur io vi dico con quale autorità fo queste cose.