1 Ja Ta läks jälle kogudusekotta. Ja seal oli mees, kellel oli kuivanud käsi.
2 Ja nad varitsesid Teda, kas Ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et kaevata Tema peale.
3 Siis Ta ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: „T
4 Ja Ta küsis neilt: „Kas tohib hingamispäeval teha head v
5 Ja Ta vaatas ümber nende peale vihaga ja oli ühtlasi kurb nende südamekanguse pärast ja ütles mehele: „Siruta käsi!" Ja ta sirutas; ja ta käsi sai jälle terveks.
6 Ja variserid läksid välja ja pidasid kohe n
7 Aga Jeesus läks ära ühes Oma jüngritega mere poole, ja suurrahvahulk järgis Teda Galileast ja Judeast,
8 ja Jeerusalemast ja Idumeast ja teiselt poolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest, suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju Ta tegi, tuli Tema juure.
9 Ja Ta ütles Oma jüngritele, et nad hoiaksid lootsiku Temale valmis rahva pärast, et see ei tungiks Ta peale,
10 sest Ta tegi terveks paljusid, mist
11 Ja rüvedad vaimud, kui nad Teda nägid, heitsid maha Tema ette, kisendasid ning ütlesid: „Sina oled Jumala Poeg!"
12 Ja Ta hoiatas neid kangesti, et nad ei teeks Teda avalikuks.
13 Ja Ta läks üles mäele ja kutsus Enese juure, keda Ta tähtis, ja nad tulid Ta juure.
14 Ja Ta määras kaksteistkümmend, et need oleksid Tema juures ja Ta v
15 ja et neil oleks meelevald välja ajada kurje vaime.
16 Ta määras need kaksteistkümmend: Siimona, ja pani temale nimeks Peetrus,
17 ja Jakoobuse, Sebedeuse poja, ja Johannese, Jakoobuse venna, ja pani neile nimeks Boanerges, see on K
18 ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimona Kaanast,
19 ja Juudas Iskarioti, kes Ta ära andis.
20 Ja Ta tuli koju. Ja rahvas tuli jälle kokku, n
21 Ja kui Tema juures olijad seda kuulsid, läksid nad välja Teda kinni v
22 Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemast, ütlesid: „Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab Ta välja kurje vaime!"
23 Tema kutsus need Enese juure ja ütles neile v
24 Ja kui kuningriik on isekeskis riius, siis ei v
25 Ja kui koda on, isekeskis riius, siis ei v
26 Ja kui saatan paneb iseenesele vastu, siis ei v
27 Ūkski ei v
28 T
29 kuid kes iganes on pilganud Püha Vaimu, sellel ei ole andekssaamist iialgi, vaid ta on süüdlane igaveses patus!"
30 Sest nad ütlesid: „Temas on rüve vaim!"
31 Siis tulid Tema Ema ja vennad ja seisid
32 Ja rahvas istus Ta ümber ja Temale üteldi: „Vaata, Su Ema ja su vennad
33 Ta vastas neile ning ütles: „Kes on Mu ema v
34 Ja ta vaatas Enese ümber nende peale, kes istusid s
35 Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on Mu vend ja
1 Poi entrò di nuovo in una sinagoga; e quivi era un uomo che avea la mano secca.
2 E losservavano per vedere se lo guarirebbe in giorno di sabato, per poterlo accusare.
3 Ed egli disse alluomo che avea la mano secca: Lèvati là nel mezzo!
4 Poi disse loro: E egli lecito, in giorno di sabato, di far del bene o di far del male? di salvare una persona o di ucciderla? Ma quelli tacevano.
5 Allora Gesù, guardatili tuttintorno con indignazione, contristato per linduramento del cuor loro, disse alluomo: Stendi la mano! Egli la stese, e la sua mano tornò sana.
6 E i Farisei, usciti, tennero subito consiglio con gli Erodiani contro di lui, con lo scopo di farlo morire.
7 Poi Gesù co suoi discepoli si ritirò verso il mare; e dalla Galilea gran moltitudine lo seguitò;
8 e dalla Giudea e da Gerusalemme e dalla Idumea e da oltre il Giordano e dai dintorni di Tiro e di idone una gran folla, udendo quante cose egli facea, venne a lui.
9 Ed egli disse ai suoi discepoli che gli tenessero sempre pronta una barchetta a motivo della calca, che talora non laffollasse.
10 Perché egli ne aveva guariti molti; cosicché tutti quelli che aveano qualche flagello gli si precipitavano addosso per toccarlo.
11 E gli spiriti immondi, quando lo vedevano, si gittavano davanti a lui e gridavano: Tu sei il Figliuol di io!
12 Ed egli li sgridava forte, affinché non facessero conoscere chi egli era.
13 Poi Gesù salì sul monte e chiamò a sé quei chegli stesso volle, ed essi andarono a lui.
14 E ne costituì dodici per tenerli con sé
15 e per mandarli a predicare con la potestà di cacciare i demoni.
16 Costituì dunque i dodici, cioè: Simone, al quale mise nome Pietro;
17 e Giacomo di Zebedeo e Giovanni fratello di Giacomo, ai quali pose nome Boanerges, che vuol dire figliuoli del tuono;
18 e Andrea e Filippo e Bartolomeo e Matteo e Toma e Giacomo di Alfeo e Taddeo e Simone il Cananeo
19 e Giuda Iscariot quello che poi lo tradì.
20 Poi entrò in una casa, e la moltitudine si adunò di nuovo, talché egli ed i suoi non potevan neppur prender cibo.
21 or i suoi parenti, udito ciò, vennero per impadronirsi di lui, perché dicevano:
22 E fuori di sé. E gli scribi, cheran discesi da Gerusalemme, dicevano: Egli ha Beelzebub, ed è per laiuto del principe dei demoni, chei caccia i demoni.
23 Ma egli, chiamatili a sé, diceva loro in parabole: Come può Satana cacciar Satana?
24 E se un regno è diviso in parti contrarie, quel regno non può durare.
25 E se una casa è divisa in parti contrarie, quella casa non potrà reggere.
26 E se Satana insorge contro se stesso ed è diviso, non può reggere, ma deve finire.
27 Ed anzi niuno può entrar nella casa delluomo forte e rapirgli le sue masserizie, se prima non abbia legato luomo forte; allora soltanto gli prenderà la casa.
28 In verità io vi dico: Ai figliuoli degli uomini saranno rimessi tutti i peccati e qualunque bestemmia avranno proferita;
29 ma chiunque avrà bestemmiato contro lo Spirito Santo, non ha remissione in eterno, ma è reo dun peccato eterno.
30 Or egli parlava così perché dicevano: Ha uno spirito immondo.
31 E giunsero sua madre ed i suoi fratelli; e fermatisi fuori, lo mandarono a chiamare.
32 Una moltitudine gli stava seduta attorno, quando gli fu detto: Ecco tua madre, i tuoi fratelli e le tue sorelle là fuori che ti cercano.
33 Ed egli rispose loro: Chi è mia madre? e chi sono i miei fratelli?
34 E guardati in giro coloro che gli sedevano dintorno, disse: Ecco mia madre e i miei fratelli!
35 Chiunque avrà fatta la volontà di Dio, mi è fratello, sorella e madre.