1 Ja nad tulid teisele poole merd gerasalaste maale.
2 Ja kui Ta paadist väljus, kohtas Teda varsti haudadest tulnud mees, kellel oli rüve vaim.
3 Mehe eluase oli surnuhaudades ja keegi ei suutnud teda ahelatega kinni panna,
4 sest ta oli mitu korda olnud kinni jalgrauus ja ahelais, aga oli ahelad puruks kiskunud ja jalgrauad katki murdnud, nii et ükski ei suutnud teda taltsutada.
5
6 Aga kui ta Jeesust kaugelt nägi, jooksis ta ja kummardas Teda
7 ja ütles suure häälega kisendades: „Mis Sinul on minuga tegemist, Jeesus, k
8 Sest Ta oli ütelnud temale: „Mine välja inimesest, sa rüve vaim!"
9 Ja Ta küsis temalt: „Mis su nimi on?" Ta ütles Talle: „Mu nimi on Leegion, sest meid on palju!"
10 Ja ta anus Teda väga, et Ta neid välja ei saadaks sealt maalt.
11 Ent seal oli mäe all suur seakari söömas.
12 Ja rüvedad vaimud anuksid Teda ning ütlesid: „Läheta meid sigade sisse, et me läheksime neisse!"
13 Ja Tema andis neile loa. Siis rüvedad vaimud väljusid ja läksid sigade sisse. Ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre, arvult ligi kaks tuhat, ja uppus merre.
14 Aga nende karjatsejad p
15 Ja nad tulid Jeesuse juure ja nägid seestunut, kelles oli olnud Leegion, istuvat, riietatud ja selge aruga olevat. Ja nad kartsid.
16 Ja need, kes seda olid näinud, jutustasid neile, mis seestunuga oli sündinud, ja sigadest.
17 Ja inimesed hakkasid Teda paluma, et ta nende maa-alalt ära läheks.
18 Kui Ta paati astus, palus Talt see, kes oli olnud seestunud, et Ta tohiks jääda Tema juure.
19 Aga Tema ei lubanud seda talle mitte, vaid ütles talle: „Mine koju omaste juure ja teata neile, mis suuri asju Issand sulle on teinud ja kuidas Ta sinu peale on halastanud."
20 Ja ta läks ära ja hakkas Dekapolis kuulutama, mis suuri asju Jeesus temale oli teinud. Ja k
21 Ja kui Jeesus paadiga jälle siiapoole kaldale oli j
22 Siis tuleb üks kogudusekoja ülemaid, Jairus nimi, ja langeb Teda nähes Tema jalge ette maha
23 ja palub Teda väga ning ütleb: „Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et Sa tuleksid ja paneksid Oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!"
24 Ja Ta läks temaga. Ja palju rahvast käis Tema järel ja r
25 Ja seal oli naine, kes oli kaksteistkümmend aastat olnud verit
26 ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks.
27 See oli kuulnud Jeesusest ja tuli rahva seas Tema selja taha ja puudutas Ta kuube.
28 Sest ta m
29 Ja kohe kuivas tema vereläte, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat.
30 Ka Jeesus tundis kohe Iseeneses, et vägi Temast oli väljunud, pöördus ümber rahva seas ja küsis: „Kes puudutas Mu riideid?"
31 Tema jüngrid ütlesid Temale: „Sa näed, et rahvas r
32 Ent Ta vaatas ümber, et näha, kes seda oli teinud.
33 Siis l
34 Aga Ta ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!"
35 Kui Ta alles rääkis, tulid m
36 Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles kogudusekoja ülemale: „Ara karda, usu vaid!"
37 Ja ta ei lasknud kedagi tulla ühes Enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna.
38 Ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja Ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;
39 ja sisse minnes ütleb Ta neile: „Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!"
40 Ja nad naersid Teda. Aga kui Ta k
41 Ja lapse käest kinni hakates ütleb Ta temale: „Talitaa kuum!" see on t
42 Ja sedamaid t
43 Ja Ta keelas neid kangesti, et keegi seda ei saaks teada, ja käskis tütarlapsele süüa anda.
1 E giunsero allaltra riva del mare nel paese de Geraseni.
2 E come Gesù fu smontato dalla barca, subito gli venne incontro dai sepolcri un uomo posseduto da uno spirito immondo,
3 il quale nei sepolcri avea la sua dimora; e neppure con una catena poteva più alcuno tenerlo legato;
4 poiché spesso era stato legato con ceppi e catene; e le catene erano state da lui rotte, ed i ceppi spezzati, e niuno avea forza da domarlo.
5 E di continuo, notte e giorno, fra i sepolcri e su per i monti, andava urlando e percotendosi con delle pietre.
6 Or quandebbe veduto Gesù da lontano, corse e gli si prostrò dinanzi;
7 e dato un gran grido, disse: Che vè fra me e te, o Gesù, Figliuolo dellIddio altissimo? Io ti scongiuro, in nome di Dio, di non tormentarmi;
8 perché Gesù gli diceva: Spirito immondo, esci da questuomo!
9 E Gesù gli domandò: Qual è il tuo nome? Ed egli rispose: Il mio nome è Legione perché siamo molti.
10 E lo pregava con insistenza che non li mandasse via dal paese.
11 Or quivi pel monte stava a pascolare un gran branco di porci.
12 E gli spiriti lo pregarono dicendo: Mandaci ne porci, perché entriamo in essi.
13 Ed egli lo permise loro. E gli spiriti immondi, usciti, entrarono ne porci, ed il branco si avventò giù a precipizio nel mare.
14 Eran circa duemila ed affogarono nel mare. E quelli che li pasturavano fuggirono e portaron la notizia in città e per la campagna; e la gente andò a vedere ciò che era avvenuto.
15 E vennero a Gesù, e videro lindemoniato seduto, vestito ed in buon senno, lui che aveva avuto la legione; e simpaurirono.
16 E quelli che aveano visto, raccontarono loro ciò che era avvenuto allindemoniato e il fatto de porci.
17 Ed essi presero a pregar Gesù che se ne andasse dai loro confini,
18 E come egli montava nella barca, luomo che era stato indemoniato lo pregava di poter stare con lui.
19 E Gesù non glielo permise, ma gli disse: Va a casa tua dai tuoi, e racconta loro le grandi cose che il ignore ti ha fatto, e come egli ha avuto pietà di te.
20 E quello se ne andò e cominciò a pubblicare per la Decapoli le grandi cose che Gesù aveva fatto per lui. E tutti si maravigliarono.
21 Ed essendo Gesù passato di nuovo in barca allaltra riva, una gran moltitudine si radunò attorno a lui; d egli stava presso il mare.
22 Ed ecco venire uno dei capi della sinagoga, chiamato Iairo, il quale, vedutolo, gli si getta ai piedi
23 e lo prega istantemente, dicendo: La mia figliuola è agli estremi. Vieni a metter sopra lei le mani, affinché sia salva e viva.
24 E Gesù andò con lui, e gran moltitudine lo seguiva e laffollava.
25 Or una donna che avea un flusso di sangue da dodici anni,
26 e molto avea sofferto da molti medici, ed avea speso tutto il suo senzalcun giovamento, anzi era piuttosto peggiorata,
27 avendo udito parlar di Gesù, venne per di dietro fra la calca e gli toccò la vesta, perché diceva:
28 Se riesco a toccare non fossaltro che le sue vesti, sarò salva.
29 E in quellistante il suo flusso ristagnò; ed ella sentì nel corpo desser guarita di quel flagello.
30 E subito Gesù, conscio della virtù chera emanata da lui, voltosi indietro in quella calca, disse: Chi mi ha toccato le vesti?
31 E i suoi discepoli gli dicevano: Tu vedi come la folla ti si serra addosso e dici: Chi mi ha toccato?
32 Ed egli guardava attorno per vedere colei che avea ciò fatto.
33 Ma la donna, paurosa e tremante, ben sapendo quel che era avvenuto in lei, venne e gli si gettò ai piedi, e gli disse tutta la verità.
34 Ma Gesù le disse: Figliuola, la tua fede tha salvata; vattene in pace e sii guarita del tuo flagello.
35 Mentregli parlava ancora, ecco arrivar gente da casa del capo della sinagoga, che gli dice: La tua figliuola è morta; perché incomodare più oltre il Maestro?
36 Ma Gesù, inteso quel che si diceva, disse al capo della sinagoga: Non temere; solo abbi fede!
37 E non permise ad alcuno di accompagnarlo, salvo che a Pietro, a Giacomo e a Giovanni, fratello di iacomo.
38 E giungono a casa del capo della sinagoga; ed egli vede del tumulto e gente che piange ed urla forte.
39 Ed entrato, dice loro: Perché fate tanto strepito e piangete? La fanciulla non è morta, ma dorme.
40 E si ridevano di lui. Ma egli, messili tutti fuori, prende seco il padre la madre della fanciulla e quelli che eran con lui, ed entra là dove era la fanciulla.
41 E presala per la mano le dice: Talithà cumì! che interpretato vuole dire: Giovinetta, io tel dico, lèvati!
42 E tosto la giovinetta salzò e camminava, perché avea dodici anni. E furono subito presi da grande stupore;
43 ed egli comandò loro molto strettamente che non lo risapesse alcuno: e disse loro che le fosse dato da mangiare.