1 Ja Ta kutsus Oma kaksteistkümmend jüngrit enese juure ja andis meile meelevalla rüvedate vaimude üle, neid välja ajada ja parandada kõike tõbe ja kõike viga.
2 Nende kaheteistkümne apostli nimed on need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend; Jakoobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend;
3 Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja Matteus, tölner; Jakoobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus;
4 Siimon Kaanast ja Juudas Iskariot, kes Tema ka ära andis.
5 Need kaksteistkümmend läkitas Jeesus, käskis neid ning ütles: „Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,
6 vaid minge ennemini Iisraeli koja kadunud lammaste juure.
7 Ja minnes kuulutage ning ütelge: Taevariik on lähedal!
8 Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, puhastage pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke!
9 Ärge varuge kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,
10 ei pauna teekonnale ega kaht kuube ega jalatseid ega saua; sest töötegija on oma toiduse väärt.
11 Aga kui te kuhugi linna või külasse astute, siis kuulake, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, seni kui sealt ära lähete.
12 Aga sisse astudes majasse teretage seda.
13 Ja kui see maja on selle vääriline, siis tulgu teie rahu ta peale; aga kui see ei ole vääriline, pöördugu teie rahu tagasi teie juure.
14 Ja kes iganes teid vastu ei võta ega kuule teie sõnu, sellest kojast või sellest linnast minge välja ja puistake tolm oma jalgadelt.
15 Tõesti Mina ütlen teile, Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui niisugusel linnal!
16 Vaata, Mina läkitan teid nagu lambaid huntide keskele! Olge siis arukad nagu maod ja vagurad nagu tuvid!
17 Aga hoiduge inimestest; sest nad annavad teid ära kohtute kätte ja piitsutavad teid kogudusekodades.
18 Ja teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette, neile ja paganaile tunnistuseks.
19 Ja kui nad teid annavad kohtu kätte, siis ärge muretsege, kuidas või mida rääkida, sest teile antakse sel tunnil see, mida teil tuleb rääkida.
20 Sest teie ei ole need, kes kõnelevad, vaid see on teie Isa Vaim, Kes kõneleb teie sees.
21 Siis vend annab venna surma ja isa oma lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja tapavad nad.
22 Ja te saate kõikide vihaalusteks Minu nime pärast; aga kes jääb püsima otsani, see päästetakse.
23 Aga kui nad teid taga kiusavad ühes linnas, siis põgenege teise. Sest tõesti Ma ütlen teile, te ei jõua Iisraeli linnu õpetades läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb!
24 Jünger ei ole ülem oma õpetajast ega ori ülem oma isandast.
25 Jünger olgu rahul sellega, et tema käsi käib nagu ta õpetajal ja orjal nagu ta isandal. Kui nad pereisandat on hüüdnud Peeltsebuliks, kui palju enam tema peret!
26 Ärge siis neid kartke! Sest midagi ei ole peidetud, mis ei tuleks ilmsiks, ja midagi pole salajas, mida ei saada teada.
27 Mis Ma teile ütlen pimedas, seda rääkige valges; ja mida te kuulete kõrva sisse räägitavat, seda kuulutage katustelt.
28 Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei või tappa, vaid kartke ennemini Teda, kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus.
29 Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata.
30 Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.
31 Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!
32 Igaüks nüüd, kes Mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan Minagi Oma Isa ees, Kes on taevas.
33 Aga kes iganes Mind ära salgab inimeste ees, teda salgan Minagi Oma Isa ees, Kes on taevas!
34 Ärge arvake, et Ma olen tulnud tooma rahu maa peale; Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka!
35 Sest Ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga;
36 ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed.
37 Kes isa või ema enam armastab kui Mind, see ei ole Mind väärt; ja kes poega või tütart enam armastab kui Mind, see ei ole Mind väärt;
38 ja kes ei võta oma risti enese peale ega järgi Mind, ei ole Mind väärt.
39 Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab Minu pärast, leiab selle.
40 Kes teid vastu võtab, võtab Mind vastu; ja kes Mind vastu võtab, võtab vastu Selle, Kes Mind on läkitanud.
41 Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga; ja kes õige vastu võtab, õige inimese nime tõttu, see saab õige inimese palga.
42 Ja kes iganes üht neist vähemaist joodab karikatäie külma veega ta jüngri nime tõttu, tõesti Ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!"
1 Poi, chiamati a sé i suoi dodici discepoli, diede loro potestà di cacciare gli spiriti immondi, e di sanare qualunque malattia e qualunque infermità.
2 Or i nomi de dodici apostoli son questi: Il primo Simone detto Pietro, e Andrea suo fratello; Giacomo di Zebedeo e Giovanni suo fratello;
3 Filippo e Bartolomeo; Toma e Matteo il pubblicano; Giacomo dAlfeo e Taddeo;
4 Simone il Cananeo e Giuda lIscariota, quello stesso che poi lo tradì.
5 Questi dodici mandò Gesù, dando loro queste istruzioni: Non andate fra i Gentili, e non entrate in alcuna città de Samaritani,
6 ma andate piuttosto alle pecore perdute della casa dIsraele.
7 E andando, predicate e dite: Il regno de cieli è vicino.
8 Sanate glinfermi, risuscitate i morti, mondate i lebbrosi, cacciate i demoni; gratuitamente avete ricevuto, gratuitamente date.
9 Non fate provvisione né doro, né dargento, né di rame nelle vostre cinture,
10 né di sacca da viaggio, né di due tuniche, né di calzari, né di bastone, perché loperaio è degno del suo nutrimento.
11 Or in qualunque città o villaggio sarete entrati, informatevi chi sia ivi degno, e dimorate da lui finché partiate.
12 E quando entrerete nella casa, salutatela.
13 E se quella casa nè degna, venga la pace vostra su lei: se poi non ne è degna la vostra pace torni a voi.
14 E se alcuno non vi riceve né ascolta le vostre parole, uscendo da quella casa o da quella città, scotete la polvere da vostri piedi.
15 In verità io vi dico che il paese di Sodoma e di Gomorra, nel giorno del giudizio, sarà trattato con meno rigore di quella città.
16 Ecco, io vi mando come pecore in mezzo ai lupi; siate dunque prudenti come i serpenti e semplici come le colombe.
17 E guardatevi dagli uomini; perché vi metteranno in man de tribunali e vi flagelleranno nelle loro sinagoghe;
18 e sarete menati davanti a governatori e re per cagion mia, per servir di testimonianza dinanzi a loro ed ai Gentili.
19 Ma quando vi metteranno nelle loro mani, non siate in ansietà del come parlerete o di quel che avrete a dire; perché in quellora stessa vi sarà dato ciò che avrete a dire.
20 Poiché non siete voi che parlate, ma è lo Spirito del Padre vostro che parla in voi.
21 Or il fratello darà il fratello a morte, e il padre il figliuolo; e i figliuoli si leveranno contro i genitori e li faranno morire.
22 E sarete odiati da tutti a cagion del mio nome; ma chi avrà perseverato sino alla fine sarà salvato.
23 E quando vi perseguiteranno in una città, fuggite in unaltra; perché io vi dico in verità che non avrete finito di percorrere le città dIsraele, prima che il Figliuol delluomo sia venuto.
24 Un discepolo non è da più del maestro, né un servo da più del suo signore.
25 Basti al discepolo di essere come il suo maestro, e al servo dessere come il suo signore. Se hanno chiamato Beelzebub il padrone, quanto più chiameranno così quei di casa sua!
26 Non li temete dunque; poiché non vè niente di nascosto che non abbia ad essere scoperto, né di occulto che non abbia a venire a notizia.
27 Quello chio vi dico nelle tenebre, ditelo voi nella luce; e quel che udite dettovi allorecchio, predicatelo sui tetti.
28 E non temete coloro che uccidono il corpo, ma non possono uccider lanima; temete piuttosto colui che può far perire e lanima e il corpo nella geenna.
29 Due passeri non si vendon essi per un soldo? Eppure non ne cade uno solo in terra senza il volere del adre vostro.
30 Ma quantè a voi, perfino i capelli del vostro capo son tutti contati.
31 Non temete dunque; voi siete da più di molti passeri.
32 Chiunque dunque mi riconoscerà davanti agli uomini, anchio riconoscerò lui davanti al Padre mio che è ne cieli.
33 Ma chiunque mi rinnegherà davanti agli uomini, anchio rinnegherò lui davanti al Padre mio che è nei cieli.
34 Non pensate chio sia venuto a metter pace sulla terra; non son venuto a metter pace, ma spada.
35 Perché son venuto a dividere il figlio da suo padre, e la figlia da sua madre, e la nuora dalla suocera;
36 e i nemici delluomo saranno quelli stessi di casa sua.
37 Chi ama padre o madre più di me, non è degno di me; e chi ama figliuolo o figliuola più di me, non è degno di me;
38 e chi non prende la sua croce e non vien dietro a me, non è degno di me.
39 Chi avrà trovato la vita sua la perderà; e chi avrà perduto la sua vita per cagion mia, la troverà.
40 Chi riceve voi riceve me; e chi riceve me, riceve colui che mi ha mandato.
41 Chi riceve un profeta come profeta, riceverà premio di profeta; e chi riceve un giusto come giusto, riceverà premio di giusto.
42 E chi avrà dato da bere soltanto un bicchier dacqua fresca ad uno di questi piccoli, perché è un mio discepolo, io vi dico in verità che non perderà punto il suo premio.