1 Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid: „Kes on küll suurim Taevariigis?"
2 Ja Jeesus kutsus lapsukese Enese juure, asetas tema nende keskele
3 ja ütles: „Tõesti Ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte Taevariiki!
4 Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem Taevariigis.
5 Ja kes iganes ühe niisuguse lapsukese vastu võtab Minu nimel, see võtab Mind vastu.
6 Aga kes pahandab ühe neist pisukesist, kes Minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi tema kaela poodaks ja ta uputataks mere sügavusse.
7 Häda maailmale pahanduste pärast! Sest pahandused peavad tulema, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi pahandus tuleb!
8 Aga kui su käsi või su jalg sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära. Parem on sulle, et sa vigasena või jalutuna lähed elusse, kui et sul on kaks kätt ja kaks jalga ja sind heidetakse igavesse tulle.
9 Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja ja viska enesest ära. Parem on sulle, et sa ühe silmaga lähed elusse kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgutulle.
10 Vaadake ette, et te ühtki neist pisukesist ei põlga; sest Ma ütlen teile, et nende Inglid taevas alati näevad Mu Isa palet, Kes on taevas.
11 Sest Inimese Poeg on tulnud päästma seda, mis on kadunud.
12 Mis te arvate? Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist eksib ära, eks Ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud?
13 Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tõesti Ma ütlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes ei olnud ära eksinud.
14 Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, Kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks.
15 Aga kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.
16 Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga.
17 Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis Ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.
18 Tõesti Ma ütlen teile, et mis te iganes maa peal seote, on ka taevas seotud, ja mis te iganes maa peal lahti päästate, on ka taevas lahti päästetud.
19 Taas ütlen Ma tõesti teile, et kui kaks teie seast ühel nõul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile Minu Isalt, Kes on taevas.
20 Sest kus kaks või kolm koos on Minu nimel, seal olen Mina nende keskel."
21 Siis astus Peetrus Tema juure ja ütles: „Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?"
22 Jeesus ütles temale: „Ma ei ütle sulle mitte: Seitse korda! vaid: Seitsekümmend korda seitse korda!
23 Sellepärast on Taevariik kuninga sarnane, kes oma sulastega tahtis aru teha.
24 Aga kui ta hakkas aru tegema, toodi üks ta ette, kes oli talle kümme tuhat talenti võlgu.
25 Aga kui tal ei olnud maksta, käskis isand müüa tema ja ta naise ja ta lapsed ja kõik, mis tal oli, ja maksta.
26 Siis sulane heitis maha, kummardas teda ja ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
27 Siis oli isandal hale meel sellest sulasest, ta laskis tema lahti ja kinkis talle võla.
28 Aga seesama sulane läks välja ja leidis ühe oma kaassulase, kes temale oli võlgu sada teenarit. Ja ta võttis tema kinni, kägistas teda ja ütles: Maksa, mis sa oled võlgu!
29 siis tema kaassulane heitis maha tema jalge ette, palus teda ning ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
30 Aga tema ei tahtnud, vaid läks ära ja heitis ta vangi, kuni ta maksab oma võla.
31 Aga kui tema kaassulased nägid, mis sündis, said nad väga kurvaks ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli sündinud.
32 siis kutsus ta isand tema enese ette ja ütles temale: Sa tige sulane! Kõik selle võla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid,
33 eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?
34 Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu.
35 Nõnda teeb ka Minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!"
1 In quel mentre i discepoli saccostarono a Gesù, dicendo: Chi è dunque il maggiore nel regno de ieli?
2 Ed egli, chiamato a sé un piccolo fanciullo, lo pose in mezzo a loro e disse:
3 In verità io vi dico: Se non mutate e non diventate come i piccoli fanciulli, non entrerete punto nel egno de cieli.
4 Chi pertanto si abbasserà come questo piccolo fanciullo, è lui il maggiore nel regno de cieli.
5 E chiunque riceve un cotal piccolo fanciullo nel nome mio, riceve me.
6 Ma chi avrà scandalizzato uno di questi piccoli che credono in me, meglio per lui sarebbe che gli fosse appesa al collo una macina da mulino e fosse sommerso nel fondo del mare.
7 Guai al mondo per gli scandali! Poiché, ben è necessario che avvengan degli scandali; ma guai alluomo per cui lo scandalo avviene!
8 Ora, se la tua mano od il tuo piede tè occasion di peccato, mozzali e gettali via da te; meglio è per te lentrar nella vita monco o zoppo che laver due mani o due piedi ed esser gettato nel fuoco eterno.
9 E se locchio tuo tè occasion di peccato, cavalo e gettalo via da te; meglio è per te lentrar nella vita con un occhio solo, che laver due occhi ed esser gettato nella geenna del fuoco.
10 Guardatevi dal disprezzare alcuno di questi piccoli; perché io vi dico che gli angeli loro, ne cieli, vedono del continuo la faccia del Padre mio che è ne cieli.
11 Poiché il Figliuol delluomo è venuto a salvare ciò che era perito.
12 Che vi par egli? Se un uomo ha cento pecore e una di queste si smarrisce, non lascerà egli le novantanove sui monti per andare in cerca della smarrita?
13 E se gli riesce di ritrovarla, in verità vi dico chei si rallegra più di questa che delle novantanove che non si erano smarrite.
14 Così è voler del Padre vostro che è nei cieli, che neppure un di questi piccoli perisca.
15 Se poi il tuo fratello ha peccato contro di te, va e riprendilo fra te e lui solo. Se tascolta, avrai guadagnato il tuo fratello;
16 ma, se non tascolta, prendi teco ancora una o due persone, affinché ogni parola sia confermata per bocca di due o tre testimoni.
17 E se rifiuta dascoltarli, dillo alla chiesa; e se rifiuta di ascoltare anche la chiesa, siati come il pagano e il pubblicano.
18 Io vi dico in verità che tutte le cose che avrete legate sulla terra, saranno legate nel cielo; e tutte le cose che avrete sciolte sulla terra, saranno sciolte nel cielo.
19 Ed anche in verità vi dico: Se due di voi sulla terra saccordano a domandare una cosa qualsiasi, quella sarà loro concessa dal Padre mio che è nei cieli.
20 Poiché dovunque due o tre son raunati nel nome mio, quivi son io in mezzo a loro.
21 Allora Pietro, accostatosi, gli disse: Signore, quante volte, peccando il mio fratello contro di me, gli perdonerò io? fino a sette volte?
22 E Gesù a lui: lo non ti dico fino a sette volte, ma fino a settanta volte sette.
23 Perciò il regno de cieli è simile ad un re che volle fare i conti co suoi servitori.
24 E avendo cominciato a fare i conti, gli fu presentato uno, chera debitore di diecimila talenti.
25 E non avendo egli di che pagare, il suo signore comandò che fosse venduto lui con la moglie e i figliuoli e tutto quantavea, e che il debito fosse pagato.
26 Onde il servitore, gettatosi a terra, gli si prostrò dinanzi, dicendo: Abbi pazienza con me, e ti pagherò tutto.
27 E il signore di quel servitore, mosso a compassione, lo lasciò andare, e gli rimise il debito.
28 Ma quel servitore, uscito, trovò uno de suoi conservi che gli dovea cento denari; e afferratolo, lo strangolava, dicendo: Paga quel che devi!
29 Onde il conservo, gettatosi a terra, lo pregava dicendo: Abbi pazienza con me, e ti pagherò.
30 Ma colui non volle; anzi andò e lo cacciò in prigione, finché avesse pagato il debito.
31 Or i suoi conservi, veduto il fatto, ne furono grandemente contristati, e andarono a riferire al loro signore tutto laccaduto.
32 Allora il suo signore lo chiamò a sé e gli disse: Malvagio servitore, io tho rimesso tutto quel debito, perché tu me ne supplicasti;
33 non dovevi anche tu aver pietà del tuo conservo, comebbi anchio pietà di te?
34 E il suo signore, adirato, lo diede in man degli aguzzini fino a tanto che avesse pagato tutto quel che gli doveva.
35 Così vi farà anche il Padre mio celeste, se ognun di voi non perdona di cuore al proprio fratello.