1 Ja Ta astus paati ja tuli teisele poole järve ning saabus Oma linna.
2 Ja vaata, nad kandsid Tema juure halvatu, kes oli voodis maas. Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: „Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!"
3 Ja vaata, mõned kirjatundjaist ütlesid isekeskis: „Seesinane pilkab Jumalat."
4 Aga kui Jeesus nende mõtteid nägi, ütles Ta: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames?
5 Sest mis on kergem ütelda: Su patud antakse sulle andeks, või ütelda: Tõuse üles ja kõnni?
6 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald maa peal anda patud andeks, siis Ta ütleb halvatule: Tõuse üles, võta oma voodi ja mine koju!"
7 Ja see tõusis üles ja läks koju.
8 Aga kui rahvahulgad seda nägid, panid nad seda imeks ja andsid Jumalale au, Kes annab inimestele niisuguse meelevalla.
9 Ja sealt mööda minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tolli juures istuvat, ja ütles temale: „Järgi mind!" Ja see tõusis ja järgis Teda.
10 Ja kui Ta lauas istus tema kojas, vaata, siis tuli palju tölnereid ja patuseid ning istusid lauas ühes Jeesuse ja Ta jüngritega.
11 Seda nähes ütlesid variserid Ta jüngritele: „Mispärast teie Õpetaja sööb ühes tölnerite ja patustega?"
12 Aga kui Tema seda kuulis, ütles Ta: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged.
13 Ent minge ja õppige, mis see on: Ma tahan halastust ja mitte ohvrit. Sest Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!"
14 Siis tulid Johannese jüngrid Tema juure ja küsisid: „Mispärast meie ja variserid paastume, aga Sinu jüngrid ei paastu?"
15 Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või olla kurvad, niikaua kui peig on nende juures? Ent päevad tulevad, mil peig neilt võetakse, ja siis nad paastuvad.
16 Ūkski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele; sest niisugune augutäidis rebeneb küljest lahti ja lõhe läheb pahemaks. 17. Ei valata ka mitte värsket viina vanusse nahklähkreisse; muidu lähkrid lõhkevad ja viin voolab maha ning lähkrid saavad hukka; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad."
17
18
19 Ja Jeesus tõusis ja läks ta järel, samuti Ta jüngrid.
20 Ja vaata, naine, kes oli kaksteistkümmend aastat veritõbe põdenud, tuli Tema selja taha ja puudutas Tema kuue palistust.
21 Sest ta ütles iseeneses: „Saaksin Ma vaid puudutada Tema kuube, siis ma pääseksin!"
22 Aga Jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!" Ja naine sai terveks selsamal tunnil.
23 Ja kui Jeesus ülema kotta jõudis ja nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvast,
24 ütles Ta: „Minge ära, sest tütarlaps pole surnud, vaid magab!" Ja nad naersid Teda.
25 Aga kui rahvahulk oli välja aetud, läks Ta sisse ja võttis tema käest kinni, ja tütarlaps tõusis üles.
26 Ja sõnum sellest levis üle kogu selle maa.
27 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgis Teda kaks pimedat, karjudes ning üteldes: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!"
28 Kui Ta tuppa astus, tulid need pimedad Tema juure, ja Jeesus ütles neile: „Kas te usute, et Ma võin seda teha?" Nemad ütlesid temale: „Jah, Issand!"
29 Siis Ta puudutas nende silmi ning ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!"
30 Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid kõvasti ning ütles: „Katsuge, et seda keegi ei saa teada!"
31 Aga nemad läksid välja ja tegid Tema kuulsaks kogu sellel maal.
32
33 Ja kui kuri vaim oli välja aetud, rääkis keeletu. Ja rahvas imestas ja ütles: „Seda pole veel iialgi nähtud Iisraelis!"
34 Kuid variserid ütlesid: „Kurjade vaimude ülema abil ajab Ta kurje vaime välja."
35 Ja Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi Evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga.
36
37 Siis Ta ütles Oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid.
38 Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta läkitaks töötegijaid välja Oma lõikusele."
1 E Gesù, entrato in una barca, passò allaltra riva e venne nella sua città.
2 Ed ecco gli portarono un paralitico steso sopra un letto. E Gesù, veduta la fede loro, disse al paralitico: Figliuolo, sta di buon animo, i tuoi peccati ti sono rimessi.
3 Ed ecco alcuni degli scribi dissero dentro di sé: Costui bestemmia.
4 E Gesù, conosciuti i loro pensieri, disse: Perché pensate voi cose malvage ne vostri cuori?
5 Poiché, che cosè più facile, dire: I tuoi peccati ti sono rimessi, o dire: Lèvati e cammina?
6 Or affinché sappiate che il Figliuol delluomo ha sulla terra autorità di rimettere i peccati: Lèvati (disse l paralitico), prendi il tuo letto e vattene a casa.
7 Ed egli, levatosi, se ne andò a casa sua.
8 E le turbe, veduto ciò, furon prese da timore, e glorificarono Iddio che avea data cotale autorità agli uomini.
9 Poi Gesù, partitosi di là, passando, vide un uomo, chiamato Matteo, che sedeva al banco della gabella; gli disse: Seguimi. Ed egli, levatosi, lo seguì.
10 Ed avvenne che, essendo Gesù a tavola in casa di Matteo, ecco, molti pubblicani e peccatori vennero e si misero a tavola con Gesù e co suoi discepoli.
11 E i Farisei, veduto ciò, dicevano ai suoi discepoli: Perché il vostro maestro mangia coi pubblicani e coi peccatori?
12 Ma Gesù, avendoli uditi, disse: Non sono i sani che hanno bisogno del medico, ma i malati.
13 Or andate e imparate che cosa significhi: Voglio misericordia, e non sacrifizio; poiché io non son venuto a chiamar de giusti, ma dei peccatori.
14 Allora gli saccostarono i discepoli di Giovanni e gli dissero: Perché noi ed i Farisei digiuniamo, e i tuoi discepoli non digiunano?
15 E Gesù disse loro: Gli amici dello sposo possono essi far cordoglio, finché lo sposo è con loro? Ma verranno i giorni che lo sposo sarà loro tolto, ed allora digiuneranno.
16 Or niuno mette un pezzo di stoffa nuova sopra un vestito vecchio; perché quella toppa porta via qualcosa dal vestito, e lo strappo si fa peggiore.
17 Neppur si mette del vin nuovo in otri vecchi; altrimenti gli otri si rompono, il vino si spande e gli otri si perdono; ma si mette il vin nuovo in otri nuovi, e luno e gli altri si conservano.
18 Mentregli diceva loro queste cose, ecco uno dei capi della sinagoga, accostatosi, sinchinò dinanzi a lui e gli disse: La mia figliuola è pur ora trapassata; ma vieni, metti la mano su lei ed ella vivrà.
19 E Gesù, alzatosi, lo seguiva co suoi discepoli.
20 Ed ecco una donna, malata dun flusso di sangue da dodici anni, accostatasi per di dietro, gli toccò il lembo della veste.
21 Perché, diceva fra sé: Sol chio tocchi la sua veste, sarò guarita.
22 E Gesù, voltatosi e vedutala, disse: Sta di buon animo, figliuola; la tua fede tha guarita. E da quellora la donna fu guarita.
23 E quando Gesù fu giunto alla casa del capo della sinagoga, ed ebbe veduto i sonatori di flauto e la moltitudine che facea grande strepito, disse loro: Ritiratevi;
24 perché la fanciulla non è morta, ma dorme. E si ridevano di lui.
25 Ma quando la moltitudine fu messa fuori, egli entrò, e prese la fanciulla per la mano, ed ella si alzò.
26 E se ne divulgò la fama per tutto quel paese.
27 Come Gesù partiva di là, due ciechi lo seguirono, gridando e dicendo: Abbi pietà di noi, o Figliuol di avide!
28 E quandegli fu entrato nella casa, que ciechi si accostarono a lui. E Gesù disse loro: Credete voi chio possa far questo? Essi gli risposero: Sì, o Signore.
29 Allora toccò loro gli occhi, dicendo: Siavi fatto secondo la vostra fede.
30 E gli occhi loro furono aperti. E Gesù fece loro un severo divieto, dicendo: Guardate che niuno lo sappia.
31 Ma quelli, usciti fuori, sparsero la fama di lui per tutto quel paese.
32 Or come quei ciechi uscivano, ecco che gli fu presentato un uomo muto indemoniato.
33 E cacciato che fu il demonio, il muto parlò. E le turbe si maravigliarono dicendo: Mai non sè vista cosa tale in Israele.
34 Ma i Farisei dicevano: Egli caccia i demoni per laiuto del principe dei demoni.
35 E Gesù andava attorno per tutte le città e per i villaggi, insegnando nelle loro sinagoghe e predicando levangelo del Regno, e sanando ogni malattia ed ogni infermità.
36 E vedendo le turbe, nebbe compassione, percherano stanche e sfinite, come pecore che non hanno pastore.
37 Allora egli disse ai suoi discepoli: Ben è la mèsse grande, ma pochi son gli operai.
38 Pregate dunque il Signor della mèsse che spinga degli operai nella sua mèsse.