Pular para o conteúdo
Publicidade

Ester 3

LSG

Ka Whakaarohia e Hāmana kia Whakangaromia ngā Hūrai

1 I muri i ēnei mea ka whakanuia e Kīngi Ahahueruha a Hāmana tama a Hamerata Akaki, hāpainga ana ia ki runga, whakanekehia ake ana tōna torōna ki runga ake i o ngā rangatira katoa e noho ana i a ia. 2 , kei te tuohu, kei te koropiko ki a Hāmana ngā tāngata katoa a te kīngi i te Kūwaha o te Kīngi; ko te kīngi whakahau hoki tēnā mōna. Ko Mororekai ia kīhai i tuohu, kīhai i piko.

3 Kātahi ka mea ngā tāngata a te kīngi i te Kūwaha o te Kīngi ki a Mororekai, "He aha koe i takahi ai i te kīngi whakahau?" 4 Kōrero noa rātou ki a ia i ia , i ia , heoi kīhai ia i rongo ki a rātou. , kōrerotia ana e rātou ki a Hāmana, kia kitea ai e ū rānei ngā mea a Mororekai; kua whakaaturia hoki e ia ki a rātou he Hūrai ia.

5 Ā, te kitenga o Hāmana kīhai a Mororekai i tuohu, kīhai i piko ki a ia, , tonu a Hāmana i te riri. 6 Otiia i whakahāwea tōna whakaaro ki te whakapā ringa ki a Mororekai anake, kua oti hoki te kōrero ki a ia te iwi o Mororekai. reira i whai ai a Hāmana kia whakangaromia ngā Hūrai katoa i te kīngitanga katoa o Ahahueruha, arā te iwi o Mororekai.

7 I te marama tuatahi, arā i te marama Nihana, i te tekau rua o ngā tau o Kīngi Ahahueruha, ka makā te Puri, arā te rota ki te aroaro o Hāmana i tēnei , i tēnei , i tēnei marama, i tēnei marama ā te tekau rua anō, arā te marama Arara.

8 , ka mea a Hāmana ki a Kīngi Ahahueruha, "Tēnei tētahi iwi kei te tohatoha haere, kei te marara noa atu i roto i ngā iwi o ngā kāwanatanga katoa o tōu kīngitanga; ā, ko ā rātou ture he rerekē i a ngā iwi katoa; kāhore hoki rātou e mahi i ā te kīngi ture. , ehara i te mea pai te kīngi kia tukua rātou. 9 Ki te pai te kīngi, me tuhituhi kia whakangaromia rātou, ā, māku e pāuna atu kia tekau mano taranata hiriwa ki ngā ringa o te hunga mahi i te kīngi mahi, kia kawea ki ngā whare taonga o te kīngi."

10 , ka unuhia e te kīngi tōna mōwhiti i tōna ringa, ā, hoatu ana ki a Hāmana tama a Hamerata Akaki, ki te hoariri o ngā Hūrai. 11 Ā, ka mea te kīngi ki a Hāmana, "Ka hoatu te hiriwa ki a koe, te iwi anō hoki, kia meatia ki a rātou tāu e pai ai."

12 Kātahi ka karangatia ngā karaipi a te kīngi i te marama tuatahi, i te tekau toru o ngā o taua marama, ā, ka tuhituhia ngā mea katoa i whakahaua e Hāmana ki ngā kāwana a te kīngi, rātou ko ngā kāwana iti o tēnei kāwanatanga, o tēnei kāwanatanga, ki ngā rangatira hoki o tēnei iwi, o tēnei iwi; ki tēnei kāwanatanga, ki tēnei kāwanatanga, he mea whakarite ki reira reo; i tuhituhia i runga i te ingoa o Kīngi Ahahueruha, hīri rawa ki te mōwhiti o te kīngi. 13 , ka tukua ngā pukapuka kia kawea e ngā kaikawe pukapuka ki ngā kāwanatanga katoa a te kīngi, kia whakangaromia, kia patua, kia hunā ngā Hūrai katoa, te taitama, me te koroheke, ngā kōhungahunga, me ngā wāhine, kia kotahi tonu te , i te tekau toru o ngā i te tekau rua o ngā marama, arā o te marama Arara, kia pāhuatia hoki ō rātou taonga. 14 Ko ngā kōrero i tuhituhia, te ture kia hoatu ki ngā kāwanatanga katoa, i whakakitea nuitia ki ngā iwi katoa, kia tatanga ai rātou i taua .

15 Haere ana ngā kaikawe pukapuka, he mea whakahohoro e te kupu a te kīngi, i hoatu anō te ture i Huhana, i te whare kīngi. , noho ana te kīngi rāua ko Hāmana ki te inu; raruraru tonu ia te , a Huhana.

Haman favori du roi. Édit de mort contre les Juifs

1 Après ces choses, le roi Assuérus fit monter au pouvoir Haman, fils d’Hammedatha, l’Agaguite; il l’éleva en dignité et plaça son siège au-dessus de ceux de tous les chefs qui étaient auprès de lui. 2 Tous les serviteurs du roi, qui se tenaient à la porte du roi, fléchissaient le genou et se prosternaient devant Haman, car tel était l’ordre du roi à son égard. Mais Mardochée ne fléchissait point le genou et ne se prosternait point. 3 Et les serviteurs du roi, qui se tenaient à la porte du roi, dirent à Mardochée: Pourquoi transgresses-tu l’ordre du roi? 4 Comme ils le lui répétaient chaque jour et qu’il ne les écoutait pas, ils en firent rapport à Haman, pour voir si Mardochée persisterait dans sa résolution; car il leur avait dit qu’il était Juif. 5 Et Haman vit que Mardochée ne fléchissait point le genou et ne se prosternait point devant lui. Il fut rempli de fureur; 6 mais il dédaigna de porter la main sur Mardochée seul, car on lui avait dit de quel peuple était Mardochée, et il voulut détruire le peuple de Mardochée, tous les Juifs qui se trouvaient dans tout le royaume d’Assuérus. 7 Au premier mois, qui est le mois de Nisan, la douzième année du roi Assuérus, on jeta le pur, c’est-à-dire le sort, devant Haman, pour chaque jour et pour chaque mois, jusqu’au douzième mois, qui est le mois d’Adar. 8 Alors Haman dit au roi Assuérus: Il y a dans toutes les provinces de ton royaume un peuple dispersé et à part parmi les peuples, ayant des lois différentes de celles de tous les peuples et n’observant point les lois du roi. Il n’est pas dans l’intérêt du roi de le laisser en repos. 9 Si le roi le trouve bon, qu’on écrive l’ordre de les faire périr; et je pèserai dix mille talents d’argent entre les mains des fonctionnaires, pour qu’on les porte dans le trésor du roi. 10 Le roi ôta son anneau de la main, et le remit à Haman, fils d’Hammedatha, l’Agaguite, ennemi des Juifs. 11 Et le roi dit à Haman: L’argent t’est donné, et ce peuple aussi; fais-en ce que tu voudras. 12 Les secrétaires du roi furent appelés le treizième jour du premier mois, et l’on écrivit, suivant tout ce qui fut ordonné par Haman, aux satrapes du roi, aux gouverneurs de chaque province et aux chefs de chaque peuple, à chaque province selon son écriture et à chaque peuple selon sa langue. Ce fut au nom du roi Assuérus que l’on écrivit, et on scella avec l’anneau du roi. 13 Les lettres furent envoyées par les courriers dans toutes les provinces du roi, pour qu’on détruisît, qu’on tuât et qu’on fît périr tous les Juifs, jeunes et vieux, petits enfants et femmes, en un seul jour, le treizième du douzième mois, qui est le mois d’Adar, et pour que leurs biens fussent livrés au pillage. 14 Ces lettres renfermaient une copie de l’édit qui devait être publié dans chaque province, et invitaient tous les peuples à se tenir prêts pour ce jour-là. 15 Les courriers partirent en toute hâte, d’après l’ordre du roi. L’édit fut aussi publié dans Suse, la capitale; et tandis que le roi et Haman étaient à boire, la ville de Suse était dans la consternation.

Veja também