Te Amuamu i roto i te Koraha
1 Ā, ka tāki amuamu te iwi, ka kōrero kino ki ngā taringa o Ihowā; ā, nō te rongonga o Ihowā, ka mura tōna riri. Ā, ka kā te ahi a Ihowā i roto i a rātou, ā, pau ake te hunga i ngā pito ki waho o te puni. 2 Nā, ka tangi te iwi ki a Mohi; ā, ka īnoi a Mohi ki a Ihowā, nā, ka mate te ahi. 3 Ā, huaina iho te ingoa o tēnā wāhi ko Tapera; nō te kānga hoki o te ahi a Ihowā i roto i a rātou.
4 Nā, ka minamina ngā whakauru i roto i a rātou; me ngā tama hoki a Īharaira i tangi anō, i mea, "Mā wai e hōmai he kikokiko hei kai mā tātou? 5 E mahara ana tātou ki ngā ika i kainga noatia e tātou ki Īhipa; ki ngā kūkamo, ki ngā merengi, ki ngā rīki, ki ngā aniana, me te karika. 6 Ko tēnei ia, kua maroke ō tātou wairua; kāhore rawa nei tētahi mea; kāhore he mea kē hei tirohanga mā tātou ko tēnei mana anake."
7 Nā, ko te rite o te mana kei te pua korianara; ko tōna kara kei te kara teriuma. 8 I kōpikopiko te iwi ki te kohi, ā, hurihia ana e rātou ki ngā mira, i tukia rānei ki te kumete, ā, tunua ana e rātou ki te kōhua, hangā ana hoki hei keke; ko tōna reka kei tō te hinu hou. 9 Ā, i te taunga iho o te haunui ki te puni i te pō, i tau anō te mana ki runga.
10 Ā, i rongo a Mohi i te iwi e tangi ana, puta noa i ō rātou hapū, tēnei, tēnei, i te whatitoka o tōna tēneti; ā, he nui te muranga o te riri o Ihowā; ā, i kino hoki ki tā Mohi. 11 Nā, ka mea a Mohi ki a Ihowā, "He aha koe i whakatupu kino ai i tāu pononga? He aha ahau tē manakohia ai e koe, i whakawahā ai e koe tēnei iwi katoa ki ahau? 12 He uri ianei nōku tēnei iwi katoa? I whānau rānei rātou i ahau, i mea ai koe ki ahau, ‘Hikitia ki tōu uma, kia rite ki tā te matua atawhai, ki tāna hiki i te pōtiki,’ ki te whenua i oatitia e koe ki ō rātou mātua? 13 Nō hea aku kikokiko hei hoatutanga māku ki tēnei iwi katoa? E tangi mai ana hoki rātou ki ahau, e mea mai ana, ‘Hōmai he kikokiko ki a mātou hei kai mā mātou.’ 14 E kore tēnei iwi katoa e taea e ahau anake te waha, he taimaha rawa māku. 15 Ā, ki te pēnei tāu mahi ki ahau, tēnā, whakamatea rawatia ahau, ki te mea kua manakohia mai ahau e koe; kaua hoki ahau e kite i te hē mōku."
Ngā Kaumātua Tokowhitu Tekau
16 Nā, ka mea a Ihowā ki a Mohi: "Huihuia mai ki ahau kia whitu tekau o ngā kaumātua o Īharaira, āu i mōhio ai he kaumātua nō te iwi, he rangatira nō rātou; me kawe mai rātou ki te tapenākara o te whakaminenga, me tū tahi koutou ki reira. 17 Ā, māku e haere iho, e kōrero ki a koe ki reira; me tango anō e ahau tētahi wāhi o te wairua i runga i a koe, ka hoatu ki runga ki a rātou; ā, ko rātou hei hoa mōu ki te waha i te pīkaunga, arā i te iwi; kei waha e koe anake.
18 "Me kī atu hoki e koe ki te iwi: ‘Whakatapu i a koutou mō āpōpō, ā, ka kai kikokiko koutou. Kua tangi nā hoki koutou ki ngā taringa o Ihowā, kua mea, "Mā wai e hōmai he kikokiko hei kai mā mātou? He pai hoki ngā mea i a mātou i Īhipa." Mō reira ka hōmai e Ihowā he kikokiko ki a koutou, ā, ka kai koutou. 19 E kore e kotahi te rā e kai ai koutou, e kore anō hoki e rua ngā rā, e kore e rima ngā rā, e kore e tekau ngā rā, e kore e rua tekau ngā rā; 20 engari, kia pau te marama, ā, puta noa i ō koutou ihu, ā, ngaruru iho koutou. Mō koutou i whakahāwea ki a Ihowā e noho nei i waenganui i a koutou, i tangi hoki ki tōna aroaro, i mea, "He aha tātou i haere mai ai i Īhipa?" ’
21 "Ko te iwi kei roto nei ahau i a rātou e ono rau mano, he hunga haere raro, ā, kua mea mai nei koe, ‘Ka hoatu e ahau he kikokiko ki a rātou, ā, kia kotahi tino marama e kai ai rātou.’ 22 Me patu rānei ngā hipi me ngā kau mā rātou, kia rato ai rātou? Me kohi mai rānei ngā ika katoa o te moana mā rātou, kia rato ai rātou?"
23 Anō rā ko Ihowā ki a Mohi, "Kua mutua rānei te ringa o Ihowā? Ka kite koe āianei he pono rānei tāku kupu ki a koe, kāhore rānei."
24 Nā, ka puta a Mohi ki waho, ā, kōrerotia ana e ia ngā kupu a Ihowā ki te iwi, ā, huihuia ana e ia e whitu tekau o ngā kaumātua o te iwi, ā, whakatūria ana ki tētahi taha, ki tētahi taha o te tapenākara. 25 Nā, ko te hekenga iho o Ihowā i roto i te kapua, ko te kōrerotanga hoki ki a ia, nā, ka tangohia e ia tētahi wāhi o te wairua i runga i a ia, ā, hoatu ana ki ngā kaumātua e whitu tekau. Ā, i te taunga iho o te wairua ki a rātou, ka poropiti rātou, ā, kore ake i pērā i muri.
26 Ā, tokorua i mahue ki te puni, ko Ererara te ingoa o tētahi, ko Merara te ingoa o tētahi. Nā, ko te taunga iho o te wairua ki runga ki a rāua; nō te hunga hoki rāua i tuhituhia, otiia kīhai i haere ki te tapenākara; nā, ka poropiti rāua i roto i te puni. 27 Nā, ka oma tētahi taitama ki te kōrero ki a Mohi, ā, ka mea, "Kei te poropiti a Ererara rāua ko Merara i roto i te puni."
28 Nā, ko te ohonga o te tangata a Mohi, o Hohua tama a Nunu, ko tētahi hoki ia o āna taitamariki, ka mea, "E tōku ariki, e Mohi, rīria rāua."
29 Anō rā ko Mohi ki a ia, "He whakaaro ki ahau i hae ai koe? He oranga ngākau rā me i poropiti katoa te iwi o Ihowā, me i tukua iho hoki e Ihowā tōna wairua ki a rātou." 30 Nā, ka haere a Mohi ki roto ki te puni, ā, ia me ngā kaumātua o Īharaira.
Ngā Koitareke
31 Nā, ka puta he hau i a Ihowā, ā, kawea ana mai ngā koitareke i te moana, kua makā ki te taha o te puni, kia kotahi pea te rā e haere ai i tētahi taha, kia kotahi pea hoki te rā e haere ai i tērā taha, ā tawhio noa te puni, me te mea ānō e rua whatīanga te teitei i runga i te mata o te whenua. 32 Nā, ka tū te iwi ā pau katoa taua rā, taua pō katoa hoki, me te rā katoa hoki i te aonga ake, ki te kohikohi i ngā koitareke; kotahi tekau ngā homa a te tangata nāna te kohinga iti. Ā, horahorangia noatia atu ana e rātou hei kai mā rātou, ā tawhio noa te puni. 33 Ā, i te mea kei ō rātou niho anō te kikokiko, i te mea kāhore anō i ngaua noatia, nā, ka mura te riri o Ihowā ki te iwi, ā, whiua ana te iwi e Ihowā ki tētahi whiu nui rawa atu. 34 Nā, huaina iho e ia te ingoa o taua wāhi ko Kipiroto Hataawa; nō te mea i tanumia e rātou ki reira te hunga i minamina.
35 Nā, ka tūria atu e te iwi i Kipiroto Hataawa ki Hateroto; ā, noho ana i Hateroto.
Le feu de l’Éternel
1 De 9:22.Le peuple murmura et cela déplut aux oreilles de l’Éternel. Lorsque l’Éternel l’entendit, sa colère s’enflamma; Ps 78:21.le feu de l’Éternel s’alluma parmi eux, et dévora l’extrémité du camp. 2 Le peuple cria à Moïse. Moïse pria l’Éternel, et le feu s’arrêta. 3 On donna à ce lieu le nom de Tabeéra, parce que le feu de l’Éternel s’était allumé parmi eux.
Les cailles
4 Ex 12:38.Ps 106:14.1 Co 10:6.Le ramassis de gens qui se trouvaient au milieu d’Israël fut saisi de convoitise; et même les enfants d’Israël recommencèrent à pleurer et dirent: Ex 16:3.Qui nous donnera de la viande à manger? 5 Nous nous souvenons des poissons que nous mangions en Égypte, et qui ne nous coûtaient rien, des concombres, des melons, des poireaux, des oignons et des aulx. 6 Maintenant, notre âme est desséchée: plus rien! Nos yeux ne voient que de la manne. 7 Ex 16:14,31.Ps 78:24.Jn 6:31,49.La manne ressemblait à de la graine de coriandre, et avait l’apparence du bdellium. 8 Le peuple se dispersait pour la ramasser; il la broyait avec des meules, ou la pilait dans un mortier; il la cuisait au pot, et en faisait des gâteaux. Elle avait le goût d’un gâteau à l’huile. 9 Quand la rosée descendait la nuit sur le camp, la manne y descendait aussi. 10 Moïse entendit le peuple qui pleurait, chacun dans sa famille et à l’entrée de sa tente. La colère de l’Éternel s’enflamma fortement. 11 Moïse fut attristé, et il dit à l’Éternel: Pourquoi affliges-tu ton serviteur, et pourquoi n’ai-je pas trouvé grâce à tes yeux, que tu aies mis sur moi la charge de tout ce peuple? 12 Est-ce moi qui ai conçu ce peuple? Est-ce moi qui l’ai enfanté, pour que tu me dises: Porte-le sur ton sein, comme le nourricier porte un enfant, jusqu’au pays que tu as juré à ses pères de lui donner? 13 Où prendrai-je de la viande pour donner à tout ce peuple? Car ils pleurent auprès de moi, en disant: Donne-nous de la viande à manger! 14 Je ne puis pas, à moi seul, porter tout ce peuple, car il est trop pesant pour moi. 15 Plutôt que de me traiter ainsi, tue-moi, je te prie, si j’ai trouvé grâce à tes yeux, et que je ne voie pas mon malheur. 16 L’Éternel dit à Moïse: Assemble auprès de moi soixante-dix hommes des anciens d’Israël, de ceux que tu connais comme anciens du peuple et ayant autorité sur lui; amène-les à la tente d’assignation, et qu’ils s’y présentent avec toi. 17 Je descendrai, et là je te parlerai; je prendrai de l’esprit qui est sur toi, et je le mettrai sur eux, afin qu’ils portent avec toi la charge du peuple, et que tu ne la portes pas à toi seul. 18 Tu diras au peuple: Sanctifiez-vous pour demain, et vous mangerez de la viande, puisque vous avez pleuré aux oreilles de l’Éternel, en disant: Qui nous fera manger de la viande? Car nous étions bien en Égypte. L’Éternel vous donnera de la viande, et vous en mangerez. 19 Vous en mangerez non pas un jour, ni deux jours, ni cinq jours, ni dix jours, ni vingt jours, 20 mais un mois entier, jusqu’à ce qu’elle vous sorte par les narines et que vous en ayez du dégoût, parce que vous avez rejeté l’Éternel qui est au milieu de vous, et parce que vous avez pleuré devant lui, en disant: No 21:5.Pourquoi donc sommes-nous sortis d’Égypte? 21 Moïse dit: Six cent mille hommes de pied forment le peuple au milieu duquel je suis, et tu dis: Je leur donnerai de la viande, et ils en mangeront un mois entier! 22 Jn 6:7.Égorgera-t-on pour eux des brebis et des bœufs, en sorte qu’ils en aient assez? Ou rassemblera-t-on pour eux tous les poissons de la mer, en sorte qu’ils en aient assez? 23 L’Éternel répondit à Moïse: És 50:2;59:1.La main de l’Éternel serait-elle trop courte? Tu verras maintenant si ce que je t’ai dit arrivera ou non. 24 Moïse sortit, et rapporta au peuple les paroles de l’Éternel. Il assembla soixante-dix hommes des anciens du peuple, et les plaça autour de la tente. 25 L’Éternel descendit dans la nuée, et parla à Moïse; il prit de l’esprit qui était sur lui, et le mit sur les soixante-dix anciens. Et dès que l’esprit reposa sur eux, ils prophétisèrent; mais ils ne continuèrent pas. 26 Il y eut deux hommes, l’un appelé Eldad, et l’autre Médad, qui étaient restés dans le camp, et sur lesquels l’esprit reposa; car ils étaient parmi les inscrits, quoiqu’ils ne fussent point allés à la tente; et ils prophétisèrent dans le camp. 27 Un jeune garçon courut l’annoncer à Moïse, et dit: Eldad et Médad prophétisent dans le camp. 28 Et Josué, fils de Nun, serviteur de Moïse depuis sa jeunesse, prit la parole et dit: Moïse, mon seigneur, empêche-les! 29 Moïse lui répondit: Es-tu jaloux pour moi? Puisse tout le peuple de l’Éternel être composé de prophètes; et veuille l’Éternel mettre son esprit sur eux! 30 Et Moïse se retira au camp, lui et les anciens d’Israël. 31 Ex 16:13.Ps 78:26.L’Éternel fit souffler de la mer un vent, qui amena des cailles, et les répandit sur le camp, environ une journée de chemin d’un côté et environ une journée de chemin de l’autre côté, autour du camp. Il y en avait près de deux coudées au-dessus de la surface de la terre. 32 Pendant tout ce jour et toute la nuit, et pendant toute la journée du lendemain, le peuple se leva et ramassa les cailles; celui qui en avait ramassé le moins en avait dix homers. Ils les étendirent pour eux autour du camp. 33 Ps 78:30,31.Comme la chair était encore entre leurs dents sans être mâchée, la colère de l’Éternel s’enflamma contre le peuple, et l’Éternel frappa le peuple d’une très grande plaie. 34 On donna à ce lieu le nom de Kibroth-Hattaava, parce qu’on y enterra le peuple que la convoitise avait saisi. 35 De Kibroth-Hattaava le peuple partit pour Hatséroth, et il s’arrêta à Hatséroth.