Ka Tono te Kīngi o Moapa ki a Paraama
1 Nā, ka tūria atu e ngā tama a Īharaira, ā, ka noho ki ngā mānia o Moapa, ki tēnei taha o Horano ki te ritenga atu o Heriko.
2 Ā, i kite a Pāraka tama a Tiporo i ngā mea katoa i mea ai a Īharaira ki ngā Amori. 3 Nā, nui atu te wehi o Moapa ki te iwi, nō te mea he tokomaha; ā, tuatea noa iho a Moapa i ngā tama a Īharaira.
4 Nā, ka mea a Moapa ki ngā kaumātua o Miriana, "Ākuanei tēnei hui horomiti ai i ngā tāngata katoa i ngā taha katoa o tātou, pērā ai me te kau e horomiti nei i te tarutaru o te māra."
Ā, ko Pāraka tama a Tiporo te kīngi o Moapa i taua wā. 5 Nā, ka tukua e ia he karere ki a Paraama tama a Peoro ki Petoro, i te taha o te awa, ki te whenua o ngā tama o tōna iwi, ki te tiki i a ia, hei mea:
"He iwi tēnei kua puta mai i Īhipa, nā, kapi ana i a rātou te mata o te whenua; e noho nei anō rātou i tōku aroaro. 6 Nā, tēnā, haere mai hei kaikanga māku i te iwi nei; he kaha kē hoki rātou i ahau; tērā pea ka toa ahau, ka patua rātou e mātou, ā, ka peia atu rātou i te whenua; e mōhio ana hoki ahau ko tāu e manaaki ai ka manaakitia, ko tāu hoki e kanga ai ka kangā."
7 Ā, ka haere ngā kaumātua o Moapa rātou ko ngā kaumātua o Miriana me ngā utu mākutu i ō rātou ringa; ā, ka tae ki a Paraama, ā, kōrerotia ana e rātou ngā kupu a Pāraka.
8 Nā, ka mea ia ki a rātou, "E noho ki konei i tēnei pō, ā, māku e whakahoki he kōrero ki a koutou, ko tā Ihowā hoki e kōrero ai ki ahau." Nā, ka noho ngā rangatira o Moapa ki a Paraama.
9 Nā, ka haere te Atua ki a Paraama, ka mea, "Ko wai ēnā tāngata i a koe nā?"
10 Ā, ka mea a Paraama ki te Atua, "Kua unga tāngata mai a Pāraka tama a Tiporo, kīngi o Moapa, ki ahau, hei kī mai: 11 ‘He iwi tēnei kua puta mai i Īhipa, ā, kapi ana i a rātou te mata o te whenua; tēnā, haere mai hei kaikanga māku i a rātou; tērā pea e taea e ahau te whawhai ki a rātou, te pei hoki i a rātou.’ "
12 Nā, ka mea te Atua ki a Paraama, "Kaua e haere i a rātou; kaua e kangā tēnā iwi; kua oti hoki rātou te manaaki."
13 Nā, ka maranga a Paraama i te ata, ka mea ki ngā rangatira a Pāraka, "Haere ki tō koutou whenua; e kore hoki a Ihowā e pai ki te tuku i ahau kia haere i a koutou."
14 Nā, ka whakatika ngā rangatira o Moapa, ka haere ki a Pāraka, ka mea, "Kīhai a Paraama i pai ki te haere tahi mai i a mātou."
15 Nā, ka tonoa e Pāraka ētahi atu rangatira, he tokomaha atu, he nunui atu i ērā. 16 Ā, ka tae rātou ki a Paraama, ka mea ki a ia:
"Ko te kupu tēnei a Pāraka tama a Tiporo: ‘Kei puritia atu koe e tētahi mea, haere mai ki ahau. 17 Ka whakanuia rawatia hoki koe e ahau, ka meatia anō e ahau ngā mea katoa e mea mai ai koe ki ahau; haere mai rā hei kaikanga māku i tēnei iwi.’ "
18 Nā, ka utu Paraama, ka mea ki ngā tāngata a Pāraka, "Ahakoa i kī tōna whare i te hiriwa, i te kōura, e hōmai e Pāraka ki ahau, e kore e āhei i ahau te whakawhiti ki kō atu i te kupu a Ihowā, a tōku Atua, te mea i te mea iti iho, i te mea nui ake rānei. 19 Nā, e noho ki konei i tēnei pō, kia mōhio ahau ki tā Ihowā e mea mai ai anō ki ahau."
20 Ā, i puta mai te Atua ki a Paraama i te pō, ā, ka mea ki a ia, "Ki te haere mai aua tāngata ki te karanga i a koe, whakatika, haere i a rātou; ko te kupu ia e kōrero ai ahau ki a koe, ko tēnā tāu e mea ai." 21 Nā, ka maranga a Paraama i te ata, ā, whakanohoia ana e ia tana kāihe, ā, haere ana i ngā rangatira o Moapa.
Ko Paraama me tāna Kāihe
22 Nā, ka mura te riri o te Atua mōna i haere, ā, ka tū te anahera a Ihowā ki te ara hei hoariri mōna. Ā, i runga ia i tōna kāihe e noho ana, ko āna tāngata tokorua hoki ōna hoa. 23 Ā, ka kite te kāihe i te anahera a Ihowā e tū ana i te ara, me tāna hoari i tōna ringa, unu rawa, ka peka atu te kāihe i te ara, ā, ka haere ki te pārae. Nā, ka whiua e Paraama te kāihe kia anga ki te ara.
24 Kātahi ka tū te anahera a Ihowā ki tētahi huarahi whāwhārua o ngā māra wāina, he taiepa kei tēnei taha, he taiepa hoki kei tērā taha. 25 Ā, nō te kitenga o te kāihe i te anahera a Ihowā, ka whakapiri ki te taiepa, ā, karapitia ana te waewae o Paraama ki te taiepa; nō, ka whiua anō e ia.
26 Nā, ka neke anō te anahera a Ihowā, ā, ka tū ki te wāhi kūiti, kāhore nei he ara hei pekanga ki matau, ki mauī. 27 Ā, nō te kitenga o te kāihe i te anahera a Ihowā, ka takoto ki raro i a Paraama; ā, ka mura te riri o Paraama, ka patua e ia te kāihe ki tāna rākau. 28 Nā, ka whakahamumutia e Ihowā te waha o te kāihe, ā, ka kōrero ki a Paraama, "I aha ahau ki a koe, i toru ai ēnei patunga āu i ahau?"
29 Ā, ka mea a Paraama ki te kāihe, "Mō tāu māminga rā ki ahau. Me he hoari i tōku ringa, inā, kua whakamatea koe e ahau ināianei."
30 Nā, ka mea ake te kāihe ki a Paraama, "Ehara ianei ahau i tāu kāihe, i ekengia nei e koe o tōku rironga mai rā anō i a koe, ā tae noa mai ki tēnei rā? He pēnei rānei tāku hanga ki a koe i mua?"
Ā, ka mea ia, "Kāhore."
31 Kātahi ka whakatirohia e Ihowā ngā kanohi o Paraama, ā, ka kite ia i te anahera a Ihowā e tū ana i te ara, me tāna hoari i tōna ringa, unu rawa; nā, ka tuohu ia, ka piko iho tōna mata.
32 Nā, ka mea te anahera a Ihowā ki a ia, "Nā te aha ēnei patunga e toru āu i tāu kāihe? Nanā, i puta atu ahau hei hoariri mōu, nō te mea e peau kē ana tōu ara i tōku aroaro. 33 Ā, i kite te kāihe i ahau, ā, e toru ōna pekanga ki tahaki i tōku aroaro. Me i kāhore ia te peka atu ki tahaki i tōku aroaro, inā, kua patua tēnei koe e ahau, ā, ko ia kua whakaorangia."
34 Nā, ka mea a Paraama ki te anahera a Ihowā, "Kua hara ahau; nōku kīhai i mōhio ko koe te tū mai ana i te ara ki te whakatūtaki i ahau; nā, ki te hē tēnei ki tāu titiro, me hoki ahau."
35 Nā, ka mea te anahera a Ihowā ki a Paraama, "Haere i aua tāngata; ko te kupu ia e kōrero ai ahau ki a koe, ko tēnā anake tāu e kōrero ai." Nā, ka haere a Paraama i ngā rangatira a Pāraka.
36 Ā, ka rongo a Pāraka e tae mai ana a Paraama, ka haere ia ki te whakatau i a ia ki tētahi pā o Moapa i te rohe o Aranona, i te rohe whakamutunga. 37 Ā, ka mea a Pāraka ki a Paraama, "Kāhore ianei ahau i āta unga ki a koe, ki te karanga i a koe? He aha koe tē haere mai ai ki ahau? He pono rānei e kore e āhei i ahau te whakanui i a koe?"
38 Nā, ka mea a Paraama ki a Pāraka, "Nā, kua tae mai nei ahau ki a koe. E taea rānei e ahau te kōrero tētahi mea, ahakoa iti? Ko te kupu e hōmai e te Atua ki tōku māngai, ko tēnā tāku e kōrero ai."
39 Nā, ka haere a Paraama i a Pāraka, ā, ka tae rāua ki Kiriata Hutoto. 40 Nā, ka patua he kau, he hipi, e Pāraka, ā, ka unga tāngata ki a Paraama rātou ko ōna hoa, ko ngā rangatira.
41 Ā, i te ata ka mau a Pāraka ki a Paraama, ā, kawea ana e ia ki runga ki ngā wāhi teitei o Paara, ā, ka kite atu ia i reira i te hiku o te iwi.
Balaam
1 Les enfants d’Israël partirent, et ils campèrent dans les plaines de Moab, au-delà du Jourdain, vis-à-vis de Jéricho. 2 Balak, fils de Tsippor, vit tout ce qu’Israël avait fait aux Amoréens. 3 Et Moab fut très effrayé en face d’un peuple aussi nombreux, il fut saisi de terreur en face des enfants d’Israël. 4 Moab dit aux anciens de Madian: Cette multitude va dévorer tout ce qui nous entoure, comme le bœuf broute la verdure des champs. Balak, fils de Tsippor, était alors roi de Moab. 5 Il envoya des messagers auprès de Jos 24:9.Balaam, fils de Beor, à Pethor sur le fleuve, dans le pays des fils de son peuple, afin de l’appeler et de lui dire: Voici, un peuple est sorti d’Égypte, il couvre la surface de la terre, et il habite vis-à-vis de moi. 6 Viens, je te prie, maudis-moi ce peuple, car il est plus puissant que moi; peut-être ainsi pourrai-je le battre et le chasserai-je du pays, car je sais que celui que tu bénis est béni, et que celui que tu maudis est maudit. 7 Les anciens de Moab et les anciens de Madian partirent, ayant avec eux des présents pour le devin. Ils arrivèrent auprès de Balaam, et lui rapportèrent les paroles de Balak. 8 Balaam leur dit: Passez ici la nuit, et je vous donnerai réponse, d’après ce que l’Éternel me dira. Et les chefs de Moab restèrent chez Balaam. 9 Dieu vint à Balaam, et dit: Qui sont ces hommes que tu as chez toi? 10 Balaam répondit à Dieu: Balak, fils de Tsippor, roi de Moab, les a envoyés pour me dire: 11 Voici, un peuple est sorti d’Égypte, et il couvre la surface de la terre; viens donc, maudis-le; peut-être ainsi pourrai-je le combattre, et le chasserai-je. 12 Dieu dit à Balaam: Tu n’iras point avec eux; tu ne maudiras point ce peuple, car il est béni. 13 Balaam se leva le matin, et il dit aux chefs de Balak: Allez dans votre pays, car l’Éternel refuse de me laisser aller avec vous. 14 Et les princes de Moab se levèrent, retournèrent auprès de Balak, et dirent: Balaam a refusé de venir avec nous.
15 Balak envoya de nouveau des chefs en plus grand nombre et plus considérés que les précédents. 16 Ils arrivèrent auprès de Balaam, et lui dirent: Ainsi parle Balak, fils de Tsippor: Que l’on ne t’empêche donc pas de venir vers moi; 17 car je te rendrai beaucoup d’honneurs, et je ferai tout ce que tu me diras; viens, je te prie, maudis-moi ce peuple. 18 Balaam répondit et dit aux serviteurs de Balak: No 24:13.Quand Balak me donnerait sa maison pleine d’argent et d’or, je ne pourrais faire aucune chose, ni petite ni grande, contre l’ordre de l’Éternel, mon Dieu. 19 Maintenant, je vous prie, restez ici cette nuit, et je saurai ce que l’Éternel me dira encore. 20 Dieu vint à Balaam pendant la nuit, et lui dit: Puisque ces hommes sont venus pour t’appeler, lève-toi, va avec eux; mais tu feras ce que je te dirai. 21 Balaam se leva le matin, sella son ânesse, et partit avec les chefs de Moab. 22 La colère de Dieu s’enflamma, parce qu’il était parti; et l’ange de l’Éternel se plaça sur le chemin, pour lui résister. Balaam était monté sur son ânesse, et ses deux serviteurs étaient avec lui. 23 2 Pi 2:16. Jud v. 11.L’ânesse vit l’ange de l’Éternel qui se tenait sur le chemin, son épée nue dans la main; elle se détourna du chemin et alla dans les champs. Balaam frappa l’ânesse pour la ramener dans le chemin. 24 L’ange de l’Éternel se plaça dans un sentier entre les vignes; il y avait un mur de chaque côté. 25 L’ânesse vit l’ange de l’Éternel; elle se serra contre le mur, et pressa le pied de Balaam contre le mur. Balaam la frappa de nouveau. 26 L’ange de l’Éternel passa plus loin, et se plaça dans un lieu où il n’y avait point d’espace pour se détourner à droite ou à gauche. 27 L’ânesse vit l’ange de l’Éternel, et elle s’abattit sous Balaam. La colère de Balaam s’enflamma, et il frappa l’ânesse avec un bâton. 28 2 Pi 2:16. Jud v. 11.L’Éternel ouvrit la bouche de l’ânesse, et elle dit à Balaam: Que t’ai-je fait, pour que tu m’aies frappée déjà trois fois? 29 Balaam répondit à l’ânesse: C’est parce que tu t’es moquée de moi; si j’avais une épée dans la main, je te tuerais à l’instant. 30 L’ânesse dit à Balaam: Ne suis-je pas ton ânesse, que tu as de tout temps montée jusqu’à ce jour? Ai-je l’habitude de te faire ainsi? Et il répondit: Non. 31 L’Éternel ouvrit les yeux de Balaam, et Balaam vit l’ange de l’Éternel qui se tenait sur le chemin, son épée nue dans la main; et il s’inclina, et se prosterna sur son visage. 32 L’ange de l’Éternel lui dit: Pourquoi as-tu frappé ton ânesse déjà trois fois? Voici, je suis sorti pour te résister, car c’est 2 Pi 2:15.un chemin de perdition qui est devant moi. 33 L’ânesse m’a vu, et elle s’est détournée devant moi déjà trois fois; si elle ne se fût pas détournée de moi, je t’aurais même tué, et je lui aurais laissé la vie. 34 Balaam dit à l’ange de l’Éternel: J’ai péché, car je ne savais pas que tu te fusses placé au-devant de moi sur le chemin; et maintenant, si tu me désapprouves, je m’en retournerai. 35 L’ange de l’Éternel dit à Balaam: Va avec ces hommes; mais tu ne feras que répéter les paroles que je te dirai. Et Balaam alla avec les chefs de Balak.
36 Balak apprit que Balaam arrivait, et il sortit à sa rencontre jusqu’à la ville de Moab qui est sur la limite de l’Arnon, à l’extrême frontière. 37 Balak dit à Balaam: N’ai-je pas envoyé auprès de toi pour t’appeler? Pourquoi n’es-tu pas venu vers moi? Ne puis-je donc pas te traiter avec honneur? 38 Balaam dit à Balak: Voici, je suis venu vers toi; maintenant, me sera-t-il permis de dire quoi que ce soit? Je dirai les paroles que Dieu mettra dans ma bouche. 39 Balaam alla avec Balak, et ils arrivèrent à Kirjath-Hutsoth. 40 Balak sacrifia des bœufs et des brebis, et il en envoya à Balaam et aux chefs qui étaient avec lui. 41 Le matin, Balak prit Balaam, et le fit monter à Bamoth-Baal, d’où Balaam vit une partie du peuple.