1 Seepärast, vennad ja õed, et Jumal on meie vastu nii halastav, siis ma kutsun teid üles: andke oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks! See on tõeline ja õige viis teenida Jumalat. 2 Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te tunneksite ära, mis on Jumala tahtmine – mis on hea, talle meelepärane ja täiuslik.

3 Mulle antud armu tõttu ütlen ma igaühele teie seast: ärge olge endast paremal arvamusel kui on kohane, vaid suhtuge endasse kainelt, igaüks vastavalt usu määrale, mille Jumal talle on jaganud. 4 Sest nii nagu meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama ülesanne, 5 nõnda me oleme ka paljukesi üks ihu Kristuses, üksikult aga igaüks üksteise liikmed. 6 Vastavalt meile antud armule on meil erinevad anded. Kui sinu and on prohvetlik kõne, prohveteeri vastavalt oma usule; 7 kui see on teenimine, siis teeni; kui õpetamine, siis õpeta; 8 kui julgustamine, siis julgusta; kui andmine, anna lahkelt; kui juhtimine, siis juhi hoolikalt; kui aitad teistel kanda muresid, tee seda rõõmuga.

9 Armastus olgu siiras! Vihake kurja, kiinduge heasse! 10 Pühenduge üksteisele vennalikus armastuses. Hinnake üksteist kõrgemalt, kui iseennast! 11 Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat! 12 Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud katsumustes, ustavad palves! 13 Aidake täita Jumala rahva vajadusi, võtke külalislahkus endale eesmärgiks!

14 Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad; õnnistage ja ärge needke! 15 Olge rõõmsad koos rõõmsatega, nutke koos nutjatega! 16 Elage kooskõlas üksteisega! Ärge olge kõrgid, vaid seltsige alandlikega! Ärge olge eneste meelest targad!

17 Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes! 18 Niivõrd kui see on teie võimuses, elage rahus kõigi inimestega! 19 Armsad, ärge makske ise kätte enda eest, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Mulle kuulub kättemaks, minu käest tuleb karistus," ütleb Issand. 20 Seevastu,

„kui su vaenlasel on nälg, toida teda,

ja kui tal on janu, jooda teda;

sest seda tehes sa kuhjad põlevaid süsi tema pea peale!"

21 Ära lase kurjusel võitu saada enese üle, vaid võida sina kurjus ära heaga!

1 I beseech you therefore, brethren, by the mercies of God, that ye present your bodies a living sacrifice, holy, acceptable unto God, which is your reasonable service. 2 And be not conformed to this world: but be ye transformed by the renewing of your mind, that ye may prove what is that good, and acceptable, and perfect, will of God.

3 For I say, through the grace given unto me, to every man that is among you, not to think of himself more highly than he ought to think; but to think soberly, according as God hath dealt to every man the measure of faith. 4 For as we have many members in one body, and all members have not the same office: 5 So we, being many, are one body in Christ, and every one members one of another. 6 Having then gifts differing according to the grace that is given to us, whether prophecy, let us prophesy according to the proportion of faith; 7 Or ministry, let us wait on our ministering: or he that teacheth, on teaching; 8 Or he that exhorteth, on exhortation: he that giveth, let him do it with simplicity; he that ruleth, with diligence; he that sheweth mercy, with cheerfulness.

9 Let love be without dissimulation. Abhor that which is evil; cleave to that which is good. 10 Be kindly affectioned one to another with brotherly love; in honour preferring one another; 11 Not slothful in business; fervent in spirit; serving the Lord; 12 Rejoicing in hope; patient in tribulation; continuing instant in prayer; 13 Distributing to the necessity of saints; given to hospitality. 14 Bless them which persecute you: bless, and curse not. 15 Rejoice with them that do rejoice, and weep with them that weep. 16 Be of the same mind one toward another. Mind not high things, but condescend to men of low estate. Be not wise in your own conceits. 17 Recompense to no man evil for evil. Provide things honest in the sight of all men. 18 If it be possible, as much as lieth in you, live peaceably with all men. 19 Dearly beloved, avenge not yourselves, but rather give place unto wrath: for it is written, Vengeance is mine; I will repay, saith the Lord. 20 Therefore if thine enemy hunger, feed him; if he thirst, give him drink: for in so doing thou shalt heap coals of fire on his head. 21 Be not overcome of evil, but overcome evil with good.