1 After these things I saw another angel descending out of the heaven, having great authority: and the earth was lightened with his glory. 2 And he cried with a strong voice, saying, Great Babylon has fallen, has fallen, and has become the habitation of demons, and a hold of every unclean spirit, and a hold of every unclean and hated bird; 3 because all the nations have drunk of the wine of the fury of her fornication; and the kings of the earth have committed fornication with her, and the merchants of the earth have been enriched through the might of her luxury. 4 And I heard another voice out of the heaven saying, Come out of her, my people, that ye have not fellowship in her sins, and that ye do not receive of her plagues: 5 for her sins have been heaped on one another up to the heaven, and God has remembered her unrighteousnesses. 6 Recompense her even as she has recompensed; and double to her double, according to her works. In the cup which she has mixed, mix to her double. 7 So much as she has glorified herself and lived luxuriously, so much torment and grief give to her. Because she says in her heart, I sit a queen, and I am not a widow; and I shall in no wise see grief: 8 for this reason in one day shall her plagues come, death and grief and famine, and she shall be burnt with fire; for strong is the Lord God who has judged her.

9 And the kings of the earth, who have committed fornication, and lived luxuriously with her, shall weep and wail over her, when they see the smoke of her burning, 10 standing afar off, through fear of her torment, saying, Woe, woe, the great city, Babylon, the strong city! for in one hour thy judgment is come. 11 And the merchants of the earth weep and grieve over her, because no one buys their lading any more; 12 lading of gold, and silver, and precious stones, and pearl, and fine linen, and purple, and silk, and scarlet dye, and all thyine wood, and every article in ivory, and every article in most precious wood, and in brass, and in iron, and in marble, 13 and cinnamon, and amomum, and incense, and unguent, and frankincense, and wine, and oil, and fine flour, and wheat, and cattle, and sheep, and of horses, and of chariots, and of bodies, and souls of men. 14 And the ripe fruits which were the lust of thy soul have departed from thee, and all fair and splendid things have perished from thee, and they shall not find them any more at all. 15 The merchants of these things, who had been enriched through her, shall stand afar off through fear of her torment, weeping and grieving, 16 saying, Woe, woe, the great city, which was clothed with fine linen and purple and scarlet, and had ornaments of gold and precious stones and pearls! 17 for in one hour so great riches has been made desolate. And every steersman, and every one who sailed to any place, and sailors, and all who exercise their calling on the sea, stood afar off, 18 and cried, seeing the smoke of her burning, saying, What city is like to the great city? 19 and cast dust upon their heads, and cried, weeping and grieving, saying, Woe, woe, the great city, in which all that had ships in the sea were enriched through her costliness! for in one hour she has been made desolate. 20 Rejoice over her, heaven, and ye saints and apostles and prophets; for God has judged your judgment upon her. 21 And a strong angel took up a stone, as a great millstone, and cast it into the sea, saying, Thus with violence shall Babylon the great city be cast down, and shall be found no more at all; 22 and voice of harp-singers and musicians and flute-players and trumpeters shall not be heard any more at all in thee, and no artificer of any art shall be found any more at all in thee, and voice of millstone shall be heard no more at all in thee, 23 and light of lamp shall shine no more at all in thee, and voice of bridegroom and bride shall be heard no more at all in thee; for thy merchants were the great ones of the earth; for by thy sorcery have all the nations been deceived. 24 And in her was found the blood of prophets and saints, and of all the slain upon the earth.

1 Pärast seda ma nägin taevast alla tulevat veel üht inglit, kellel oli suur autoriteet, ja kogu maa lõi tema auhiilgusest särama. 2 Ta hüüdis võimsa häälega:

„Langenud! Langenud on suur Paabel!

Temast on saanud kurjade vaimude eluase,

kõigi rüvedate vaimude lemmikpaik,

kõigi rüvedate lindude lemmikpaik,

kõigi rüvedate, vastikute loomade lemmikpaik.

3 Sest tema abielurikkumise veinist

on joovastunud kõik rahvad;

temaga on hooranud maailma kuningad

ning maailma kaupmehed on rikastunud tema luksusest!"

4 Ja ma kuulsin taevast veel üht häält, mis ütles:

„Tulge temast välja, mu rahvas,

et te ei saaks tema pattude osaliseks,

ja et teid ei tabaks tema nuhtlused!

5 Sest tema patud on ulatunud taevani

ning Jumalal on meeles tema ülekohtused teod.

6 Tehke talle samamoodi, nagu tema on teinud,

ning makske talle kahekordselt ta tegude eest.

Valage talle kahekordne kogus tema enese karikast!

7 Nii palju kui tema on iseennast ülistanud ja toretsenud,

niisama palju mõõtke temale piina ja leina!

Sest ta ütleb oma südames:

„Ma elan kuningannana,

ma ei ole lesk

ega pea iial nägema leina."

8 Sellepärast tabavad teda ühel päeval karistused –

surmatõbi ja lein ja nälg,

ning ta põletatakse ära tulega,

sest võimas on Issand Jumal, kes on mõistnud kohut tema üle."

9 Ja tema pärast nutavad ja halavad maailma kuningad, kes temaga on abielu rikkunud ja tema luksust nautinud, kui nad näevad tema põlemise suitsu. 10 Hirmust tema piina ees seisavad nad kaugel ja hüüavad:

„Oh häda, häda, suur linn,

sa võimas Paabeli linn!

Ühe tunniga on tulnud su kohtumõistmine!"

11 Ja maailma kaupmehed nutavad ja halavad tema pärast, sest enam ei osta keegi nende kaubalaste: 12 ei kulda, hõbedat, kalliskive ega pärleid; ei peenlinast, purpurit, siidi ega erepunast kangast; ei mingisugust lõhnapuitu, esemeid elevandiluust, tehtud väärispuidust, vasest, rauast või marmorist; 13 ei kaneeli ega vürtsi, lõhnarohte, mürri ega viirukit, veini ega õli, peenjahu ega nisu; ei veiseid ega lambaid; hobuseid ega vankreid; orje ega inimhingi.

14 Nad ütlevad: „Viljad, mida te ihkasite,

on teie juurest kadunud.

Kogu teie luksus ja hiilgus

on kadunud sootuks,

ja seda ei leita enam."

15 Nende asjade kaupmehed, kes said selle linna kaudu rikkaks, seisavad eemal hirmul tema piina pärast, nuttes ja halades. 16 Nad ütlevad:

„Häda, häda, suur linn,

riietatud peenesse linasesse,

purpurisse ja erepunasesse,

ning ehitud kulla, kalliskivide ja pärlitega.

17 Sest ühe tunniga on ära hävitatud nii suur rikkus!"

Ja kõik laevaomanikud, kaptenid ja meremehed – kõik, kes merel elatist teenivad – seisid eemal 18 ja kisendasid, nähes ta põlemise suitsu: „Kas on kunagi olnud selle suure linna sarnast?" 19 Ja nad raputasid endale põrmu pea peale ning kisendasid nuttes ja halades:

„Häda, häda, suur linn,

kus said tema jõukusest rikkaks kõik,

kes omasid laevu merel.

Üheainsa tunniga on ta hävitatud!"

20 Rõõmustage tema üle, taevas,

ning Jumala rahvas ja apostlid ja prohvetid,

sest ta sai Jumalalt sama kohtuotsuse,

mille tema kord langetas teile.

21 Ja üks võimas ingel tõstis üles otsekui suure veskikivi ja heitis selle merre, hüüdes:

„Nõnda järsult visatakse ära

suur linn Paabel,

ja teda ei leita iial enam!

22 Kandlemängu ja laulu, flöödiviisi ja pasunahäält

ei kuulda sinu sees enam.

Ja ühtegi käsitöömeistrit

ei leidu enam su sees;

Ka veskimürinat

ei kuulda enam sinu sees.

23 Ja lambi valgust

ei paista sinu sees enam.

Ja pruudi ja peigmehe häält

ei kuulda enam sinu sees.

Sest sinu kaupmehed olid maa peal tähtsad isikud

ja sinu nõidus eksitas kõiki rahvaid.

24 Jah, sinust on leitud prohvetite ja Jumala rahva verd

ja kõikide verd, kes on tapetud maa peal!"