1 Siis Iisak kutsus Jaakobi ja õnnistas teda; ja ta keelas teda ning ütles temale: „Ära võta naist kaananlaste tütreist!
2 Võta kätte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja võta sealt enesele naine oma ema venna Laabani tütreist.
3 Kõigeväeline Jumal õnnistagu sind, tehku sind viljakaks ja paljuks, et sinust tuleks hulk rahvaid!
4 Ta andku sulle Aabrahami õnnistust, sinule ja su soole ühes sinuga, et sa päriksid maa, kus sa võõrana elad, mille Jumal on andnud Aabrahamile!"
5 Ja Iisak saatis Jaakobi teele ning see läks Mesopotaamiasse süürlase Betueli poja Laabani juurde, kes oli Jaakobi ja Eesavi ema Rebeka vend.
6 Kui Eesav nägi, et Iisak oli õnnistanud Jaakobit ja oli saatnud ta Mesopotaamiasse sealt enesele naist võtma, olles teda õnnistanud ja keelanud, öeldes: „Ära võta naist kaananlaste tütreist!"
7 ja et Jaakob oli kuulanud oma isa ja ema ja oli läinud Mesopotaamiasse,
8 siis Eesav mõistis, et kaananlaste tütred olid pahad ta isa Iisaki silmis,
9 ja Eesav läks Ismaeli juurde ning võttis oma naiste kõrvale enesele naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli tütre, Nebajoti õe.
10 Jaakob aga väljus Beer-Sebast ja läks Haarani poole.
11 Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.
12 Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala Inglid astusid seda mööda üles ja alla!
13 Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, Ma annan sinule ja su soole!
14 Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad!
15 Ja vaata, Mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale, sest Ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis Ma sulle olen öelnud!"
16 Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: „Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!"
17 Ja ta kartis ning ütles: „Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!"
18 Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning valas selle otsa peale õli.
19 Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle linna nimi Luus.
20 Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: „Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga,
21 ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,
22 ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks! Ja kõigest, mis Sa mulle annad, ma annan Sulle täpselt kümnist!"
1 Allora Isacco chiamò Giacobbe, lo benedisse e gli diede questordine: "Non prender moglie tra le figliuole di Canaan.
2 Lèvati, vattene in Paddan-Aram, alla casa di Bethuel, padre di tua madre, e prenditi moglie di là, tra le figliuole di Labano, fratello di tua madre.
3 E lIddio onnipotente ti benedica, ti renda fecondo e ti moltiplichi, in guisa che tu diventi unassemblea di popoli,
4 e ti dia la benedizione dAbrahamo: a te, e alla tua progenie con te; affinché tu possegga il paese dove sei andato peregrinando, e che Dio donò ad Abrahamo".
5 E Isacco fece partire Giacobbe, il quale se nandò in Paddan-Aram da Labano, figliuolo di Bethuel, lArameo, fratello di Rebecca, madre di Giacobbe e di Esaù.
6 Or Esaù vide che Isacco avea benedetto Giacobbe e lavea mandato in Paddan-Aram perché vi prendesse moglie; e che, benedicendolo, gli avea dato questordine: "Non prender moglie tra le figliuole di Canaan,"
7 e che Giacobbe aveva ubbidito a suo padre e a sua madre, e se nera andato in Paddan-Aram.
8 Ed Esaù saccorse che le figliuole di Canaan dispiacevano ad Isacco suo padre;
9 e andò da Ismaele, e prese per moglie, oltre quelle che aveva già, Mahalath, figliuola dIsmaele, figliuolo dAbrahamo, sorella di Nebaioth.
10 Or Giacobbe partì da Beer-Sceba e se nandò verso Charan.
11 Capitò in un certo luogo, e vi passò la notte, perché il sole era già tramontato. Prese una delle pietre del luogo, la pose come suo capezzale e si coricò quivi.
12 E sognò; ed ecco una scala appoggiata sulla terra, la cui cima toccava il cielo; ed ecco gli angeli di io, che salivano e scendevano per la scala.
13 E lEterno stava al disopra dessa, e gli disse: "Io sono lEterno, lIddio dAbrahamo tuo padre e lIddio dIsacco; la terra sulla quale tu stai coricato, io la darò a te e alla tua progenie;
14 e la tua progenie sarà come la polvere della terra, e tu ti estenderai ad occidente e ad oriente, a settentrione e a mezzodì; e tutte le famiglie della terra saranno benedette in te e nella tua progenie.
15 Ed ecco, io son teco, e ti guarderò dovunque tu andrai, e ti ricondurrò in questo paese; poiché io non ti abbandonerò prima daver fatto quello che tho detto".
16 E come Giacobbe si fu svegliato dal suo sonno, disse: "Certo, lEterno è in questo luogo ed io non lo sapevo!"
17 Ed ebbe paura, e disse: "Comè tremendo questo luogo! Questa non è altro che la casa di Dio, e questa è la porta del cielo!"
18 E Giacobbe si levò la mattina di buonora, prese la pietra che avea posta come suo capezzale, la eresse in monumento, e versò dellolio sulla sommità dessa.
19 E pose nome a quel luogo Bethel; ma, prima, il nome della città era Luz.
20 E Giacobbe fece un voto, dicendo: "Se Dio è meco, se mi guarda durante questo viaggio che fo, se mi dà pane da mangiare e vesti da coprirmi,
21 e se ritorno sano e salvo alla casa del padre mio, lEterno sarà il mio Dio;
22 e questa pietra che ho eretta in monumento, sarà la casa di Dio; e di tutto quello che tu darai a me, io, certamente, darò a te la decima".