1 Ja Jaakob kutsus oma pojad enese juurde ning ütles: „Tulge kokku, siis ma kuulutan teile, mis teiega sünnib tulevasil päevil!
2 Kogunege ja kuulge, Jaakobi pojad, võtke kuulda Iisraeli, oma isa!
3 Ruuben, sina oled mu esmasündinu, mu rammu ja sigitusjõu esikpoeg, väljapaistev väärikuselt ja väljapaistev võimult!
4 Veena oled vooganud — esikohale sa ei jää, sest sa tõusid oma isa sängi! Sel korral sa rüvetasid mu voodi, kuhu sa olid tõusnud!
5 Siimeon ja Leevi, vennaksed, nende ümberlõikamisnoad on vägivalla riistad!
6 Nende nõusse ei astu mu hing, nende seltsiga ei liitu mu süda! Sest oma vihas nad tapsid mehi ja meelevallatuses halvasid härgi!
7 Olgu neetud nende kange viha ja nende range raev! Ma jaotan nad Jaakobis ja hajutan Iisraelis!
8 Juuda, sind ülistavad su vennad! Sinu käsi on su vaenlaste turjal, sind kummardavad su isa pojad!
9 Juuda on lõukoera kutsikas — saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud! Ta on heitnud maha, ta lebab nagu kunagi lõukoer või lõvi — kes julgeks teda äratada?
10 Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja, keda rahvad võtavad kuulda!
11 Ta seob oma eesli viinapuu külge, hea viinapuu külge oma eeslivarsa; ta peseb oma kuube viinaga ja oma vammust viinamarjade verega!
12 Ta silmad on viinast hämused ja hambad piimast valged!
13 Sebulon elab mererannas, laevade rannikul, ja tema selg on pööratud Siidoni poole!
14 Issaskar on kondine eesel, kes lebab sadulakorvide vahel!
15 Kui ta nägi head hingamispaika ja meeldivat maad, ta langetas oma turja koormat kandma ja sai tööorjaks!
16 Daan mõistab kohut oma rahvale, üks Iisraeli suguharu on temagi!
17 Daan on madu teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu, nõnda et ratsanik kukub selili!
18 Ma ootan päästet sinult, Issand!
19 Gaad — röövjõugud ründavad teda, aga ta ise ründab neid, olles neil kannul!
20 Aaserilt tuleb rammus roog ja temal on anda kuninglikke maiuspalu!
21 Naftali on nobe emahirv, kes kannab haralisi sarvi!
22 Joosep on noor viljapuu, noor viljapuu allika ääres, mille oksad ulatuvad üle müüri!
23 Ammukütid vaenavad teda, peavad ta peale ajujahti,
24 aga tema amb jääb painduvaks ja ta käsivarred on nõtked Jaakobi Vägeva abiga, Karjase, Iisraeli Kalju nime abiga,
25 su isa Jumala abiga, kes sind aidaku, Kõigeväelise abiga, Kes sind õnnistagu õnnistustega ülalt taevast, õnnistustega all asuvast põhjaveest, õnnistustega emarindadest ja üskadest!
26 Su isa õnnistused ületavad igaveste mägede õnnistused, ürgsete küngaste ihaldusväärsed annid! Need tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!
27 Benjamin on kiskjalik hunt! Hommikul ta sööb saaki ja õhtul jaotab röövitut!"
28 Need kõik olid Iisraeli suguharud, neid oli kaksteist, ja see oli, mis nende isa neile rääkis, kui ta neid õnnistas: ta õnnistas igaüht temale kohase õnnistusega.
29 Ja ta käskis neid ning ütles neile: „Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hetiit Efroni väljal,
30 sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hetiit Efronilt pärandhauaks.
31 Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea.
32 Väli ja seal olev koobas on hetiitidelt ostetud!"
33 Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.
1 Poi Giacobbe chiamò i suoi figliuoli, e disse: "Adunatevi, e vi annunzierò ciò che vi avverrà ne giorni a venire.
2 Adunatevi e ascoltate, o figliuoli di Giacobbe! Date ascolto a Israele, vostro padre!
3 Ruben, tu sei il mio primogenito, la mia forza, la primizia del mio vigore, eminente in dignità ed eminente in forza.
4 Impetuoso come lacqua, tu non avrai la preeminenza, perché sei salito sul letto di tuo padre. Allora tu lhai profanato. Egli è salito sul mio letto.
5 Simeone e Levi sono fratelli: le loro spade sono strumenti di violenza.
6 Non entri lanima mia nel loro consiglio segreto, non si unisca la mia gloria alla loro raunanza! Poiché nella loro ira hanno ucciso degli uomini, e nel loro mal animo han tagliato i garetti ai tori.
7 Maledetta lira loro, perchè stata violenta, e il loro furore perchè stato crudele! Io li dividerò in iacobbe, e li disperderò in Israele.
8 Giuda, te loderanno i tuoi fratelli; la tua mano sarà sulla cervice de tuoi nemici; i figliuoli di tuo padre si prostreranno dinanzi a te.
9 Giuda è un giovine leone; tu risali dalla preda, figliuol mio; egli si china, saccovaccia come un leone, come una leonessa: chi lo farà levare?
10 Lo scettro non sarà rimosso da Giuda, né il bastone del comando di fra i suoi piedi, finché venga Colui che darà il riposo, e al quale ubbidiranno i popoli.
11 Egli lega il suo asinello alla vite, e il puledro della sua asina, alla vite migliore; lava la sua veste col vino, e il suo manto col sangue delluva.
12 Egli ha gli occhi rossi dal vino, e i denti bianchi dal latte.
13 Zabulon abiterà sulla costa dei mari; sarà sulla costa ove convengon le navi, e il suo fianco sappoggerà a Sidon.
14 Issacar è un asino robusto, sdraiato fra i tramezzi del chiuso.
15 Egli ha visto che il riposo è buono, e che il paese è ameno; ha curvato la spalla per portare il peso, ed è divenuto un servo forzato al lavoro.
16 Dan giudicherà il suo popolo, come una delle tribù dIsraele.
17 Dan sarà una serpe sulla strada, una cerasta sul sentiero, che morde i talloni del cavallo, sì che il cavaliere cade allindietro.
18 Io ho aspettato la tua salvezza, o Eterno!
19 Gad, lassaliranno delle bande armate, ma egli a sua volta le assalirà, e le inseguirà.
20 Da Ascer verrà il pane saporito, ed ei fornirà delizie reali.
21 Neftali è una cerva messa in libertà; egli dice delle belle parole.
22 Giuseppe e un ramo dalbero fruttifero; un ramo dalbero fruttifero vicino a una sorgente; i suoi rami si stendono sopra il muro.
23 Gli arcieri lhanno provocato, gli han lanciato dei dardi, lhanno perseguitato;
24 ma larco suo è rimasto saldo; le sue braccia e le sue mani sono state rinforzate dalle mani del Potente di Giacobbe, da colui chè il pastore e la roccia dIsraele,
25 dallIddio di tuo padre che taiuterà, e dallAltissimo che ti benedirà con benedizioni del cielo di sopra, con benedizioni dellabisso che giace di sotto, con benedizioni delle mammelle e del seno materno.
26 Le benedizioni di tuo padre sorpassano le benedizioni dei miei progenitori, fino a raggiunger la cima delle colline eterne. Esse saranno sul capo di Giuseppe, sulla fronte del principe de suoi fratelli.
27 Beniamino è un lupo rapace; la mattina divora la preda, e la sera spartisce le spoglie".
28 Tutti costoro sono gli antenati delle dodici tribù dIsraele; e questo è quello che il loro padre disse loro, quando li benedisse. Li benedisse, dando a ciascuno la sua benedizione particolare.
29 Poi dette loro i suoi ordini, e disse: "Io sto per essere riunito al mio popolo; seppellitemi coi miei padri nella spelonca chè nel campo di Efron lo Hitteo,
30 nella spelonca chè nel campo di Macpela, dirimpetto a Mamre, nel paese di Canaan, la quale brahamo comprò, col campo, da Efron lo Hitteo, come sepolcro di sua proprietà.
31 Quivi furon sepolti Abrahamo e Sara sua moglie; quivi furon sepolti Isacco e Rebecca sua moglie, e quivi io seppellii Lea.
32 Il campo e la spelonca che vi si trova, furon comprati dai figliuoli di Heth".
33 Quando Giacobbe ebbe finito di dare questi ordini ai suoi figliuoli, ritirò i piedi entrò il letto, e spirò, e fu riunito al suo popolo.