L’Agnello e i Suoi redenti sul monte Sion
1 Poi vidi l’Agnello che stava in piedi sul monte Sion, e con lui erano centoquarantaquattromila persone che avevano il suo nome e il nome di suo Padre scritto sulla loro fronte. 2 E udii una voce dal cielo come il suono di molte acque e come rumore di gran tuono; la voce che udii era come il suono prodotto da arpisti che suonano le loro arpe. 3 Essi cantavano un cantico nuovo davanti al trono e davanti alle quattro creature viventi e agli anziani; nessuno poteva imparare il cantico se non i centoquarantaquattromila, i quali sono stati riscattati dalla terra. 4 Essi sono quelli che non si sono contaminati con donne, poiché sono vergini. Essi sono quelli che seguono l’Agnello dovunque vada. Essi sono stati riscattati fra gli uomini per essere primizie a Dio e all’Agnello. 5 E nella bocca loro non è stata trovata menzogna: sono irreprensibili.
Tre angeli proclamano i giudizi di Dio
6 Poi vidi un altro angelo che volava in mezzo al cielo, recante l’evangelo eterno per annunciarlo a quelli che abitano sulla terra, a ogni nazione, tribù, lingua e popolo; 7 e diceva a gran voce: "Temete Dio e dategli gloria poiché l’ora del suo giudizio è venuta e adorate colui che ha fatto il cielo, la terra, il mare e le fonti delle acque".
8 Poi un altro, un secondo angelo, seguì dicendo: "Caduta, caduta è Babilonia la grande, che ha fatto bere a tutte le nazioni del vino dell’ira della sua fornicazione".
9 E un altro, un terzo angelo, venne dietro a quelli, dicendo a gran voce: "Se qualcuno adora la bestia e la sua immagine e ne prende il marchio sulla fronte o sulla mano, 10 berrà anch’egli del vino dell’ira di Dio, versato puro nel calice della sua ira, e sarà tormentato con fuoco e zolfo davanti ai santi angeli e davanti all’Agnello". 11 Il fumo del loro tormento sale nei secoli dei secoli; quelli che adorano la bestia e la sua immagine, e chiunque prende il marchio del suo nome, non hanno requie né giorno né notte.
12 Qui è la costanza dei santi che osservano i comandamenti di Dio e la fede in Gesù.
13 E udii una voce dal cielo che diceva: "Scrivi: beati i morti che d’ora in poi muoiono nel Signore. Sì, dice lo Spirito, così si riposeranno dalle loro fatiche, poiché le loro opere li seguono".
La mietitura e la vendemmia
14 Poi vidi una nuvola bianca e sulla nuvola stava seduto uno simile a un figlio d’uomo, che aveva sul capo una corona d’oro e in mano una falce tagliente. 15 E un altro angelo uscì dal tempio, gridando a gran voce a colui che sedeva sulla nuvola: "Metti mano alla tua falce e mieti, poiché l’ora di mietere è giunta, perché la mèsse della terra è ben matura". 16 E colui che sedeva sulla nuvola lanciò la sua falce sulla terra e la terra fu mietuta.
17 Poi un altro angelo uscì dal tempio che è nel cielo, avendo anch’egli una falce tagliente. 18 E un altro angelo, che aveva potere sul fuoco, uscì dall’altare e gridò a gran voce a quello che aveva la falce tagliente, dicendo: "Metti mano alla tua falce tagliente e vendemmia i grappoli della vigna della terra, perché le sue uve sono mature". 19 Allora l’angelo lanciò la sua falce sulla terra e vendemmiò la vigna della terra e gettò l’uva nel grande tino dell’ira di Dio. 20 Il tino fu pigiato fuori della città e dal tino uscì del sangue che giungeva fino alle briglie dei cavalli, per una distesa di milleseicento stadi.
Tall ja sada nelikümmend neli tuhat
1 Ma vaatasin: ennäe, Tall seisis Siioni mäel ja koos temaga need sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud Talle nimi ja tema Isa nimi. 2 Ja ma kuulsin häält taevast, mis oli otsekui suurte vete kohin ja võimsa kõue hääl; see kõlas, nagu oleksid kandlemängijad oma pille mänginud. 3 Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nelja olevuse ja vanemate ees. Seda laulu ei suutnud õppida keegi muu peale saja neljakümne nelja tuhande, kes olid lunastatud maa pealt. 4 Need on need, kes ei ole endid rüvetanud naistega, nad on puhtad nagu neitsid. Nad järgnevad Tallele kõikjal, kuhu ta läheb. Nemad on inimeste seast lunastatud pühitsetud anniks Jumalale ja Tallele. 5 Nende suust ei ole iial kuuldud valet – nad on laitmatud.
Kolme ingli sõnumid
6 Ma nägin veel üht inglit kesktaevas lendamas. Tal oli igavene evangeelium, mida kuulutada maa elanikele, igale hõimule, suguharule, keelele ja rahvale. 7 Ta hüüdis valju häälega: „Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on käes! Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa, mere ja vete allikad!"
8 Talle järgnes teine ingel, kes ütles: „Langenud! Langenud on suur Paabel, kes joovastas kõiki rahvaid oma abielurikkumise hullustava veiniga!"
9 Nende järel tuli kolmas ingel, kes hüüdis valju häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab vastu tema märgi oma otsaette või oma käe peale, 10 siis ta saab samuti juua Jumala raevu veini, mis on lahjendamatult valatud ta vihakarikasse. Teda vaevatakse väävli ja tulega pühade inglite ja Talle ees. 11 Nende piinade suits tõuseb üles igavesest ajast igavesti ega ole mingit leevendust päeval ega ööl neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ega neil, kes võtavad vastu ta nime märgi."
12 Siin olgu kannatlikkust Jumala pühadel, kes peavad tema käske ja jäävad Jeesusele ustavaks!
13 Ja ma kuulsin häält, mis ütles taevast: „Pane kirja: „Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas!" "
„Jah," ütleb Vaim, „nad puhaku oma töövaevast, sest nende teod järgnevad neile."
Maa on valmis lõikuseks
14 Ma vaatasin: ennäe, valge pilv, ning sellel istus keegi Inimese Poja sarnane. Tal oli kuldpärg peas ja terav sirp käes. 15 Ja üks teine ingel väljus templist ja hüüdis pilve peal istujale valju häälega: „Siruta oma sirp ja lõika, sest lõikusaeg on käes ja maa viljasaak on valmis!" 16 Ja see, kes istus pilve peal, lõi sirbiga üle maa ning see lõigati paljaks.
17 Veel üks ingel väljus taevasest templist ja temalgi oli käes terav sirp. 18 Ja veel üks ingel väljus altarist, kellel oli võim tule üle. Ta hüüdis valju häälega sellele, kellel oli terav sirp: „Siruta oma terav sirp ja kogu kokku marjakobarad maailma viinapuust, sest selle viinamarjad on küpsed!" 19 Ja ingel lõi sirbiga üle maa, lõikas viinapuult marjakobarad ning heitis need Jumala viha suurde surutõrde. 20 Surutõrt vajutati väljaspool linna ning verd voolas kuni hobuste valjasteni tuhande kuuesaja staadioni14:20 Umbes 300 kilomeetrit. Kuid ilmselt on tegu sümboolse arvuga, mis näitab, et kohtumõistmine hõlmas kogu maailma. ulatuses ümberkaudu.