Pular para o conteúdo
Publicidade

Apocalipse 7

OPKEK

I centoquarantaquattromila

1 Dopo questo, vidi quattro angeli che stavano in piedi ai quattro angoli della terra; essi trattenevano i quattro venti della terra, affinché non soffiasse alcun vento sulla terra sopra il mare sopra alcun albero. 2 E vidi un altro angelo che saliva dal sol levante, il quale aveva il sigillo del Dio vivente; egli gridò a gran voce ai quattro angeli ai quali era stato concesso di danneggiare la terra e il mare, dicendo: 3 "Non danneggiate la terra il mare gli alberi, finché non abbiamo segnato sulla fronte, con il sigillo, i servi del nostro Dio". 4 E udii il numero dei segnati: centoquarantaquattromila segnati di tutte le tribù dei figli d’Israele: 5 della tribù di Giuda dodicimila segnati, della tribù di Ruben dodicimila, della tribù di Gad dodicimila, 6 della tribù di Aser dodicimila, della tribù di Neftali dodicimila, della tribù di Manasse dodicimila, 7 della tribù di Simeone dodicimila, della tribù di Levi dodicimila, della tribù di Issacar dodicimila, 8 della tribù di Zabulon dodicimila, della tribù di Giuseppe dodicimila, della tribù di Beniamino dodicimila segnati.

Visione dei martiri della grande tribolazione

9 Dopo queste cose vidi una folla immensa, che nessun uomo poteva contare, di tutte le nazioni, tribù, popoli e lingue, che stava in piedi davanti al trono e davanti all’Agnello, vestiti di vesti bianche e con delle palme in mano. 10 E gridavano a gran voce, dicendo: "La salvezza appartiene al nostro Dio, il quale siede sul trono, e all’Agnello". 11 E tutti gli angeli stavano in piedi intorno al trono, agli anziani e alle quattro creature viventi; si prostrarono sulle loro facce davanti al trono e adorarono Dio, dicendo: 12 "Amen! Al nostro Dio la benedizione, la gloria, la sapienza, il ringraziamento, l’onore, la potenza e la forza, nei secoli dei secoli! Amen".

13 Allora uno degli anziani mi rivolse la parola, dicendomi: "Chi sono queste persone vestite di bianco e da dove sono venute?". 14 Io gli risposi: "Signore mio, tu lo sai". Ed egli mi disse: "Sono quelli che vengono dalla grande tribolazione; essi hanno lavato le loro vesti e le hanno imbiancate nel sangue dell’Agnello. 15 Perciò sono davanti al trono di Dio e lo servono giorno e notte nel suo tempio; colui che siede sul trono stenderà la sua tenda su di loro. 16 Non avranno più fame e non avranno più sete, non li colpirà più il sole alcuna arsura, 17 perché l’Agnello che è in mezzo al trono li pascerà e li guiderà alle sorgenti delle acque della vita e Dio asciugherà ogni lacrima dagli occhi loro".

Saja neljakümne nelja tuhande märkimine

1 Pärast seda ma nägin nelja inglit seismas maailma neljas otsas, hoidmas kinni maailma nelja tuult, et tuul ei puhuks maa ega mere ega ühegi puu peale. 2 Ja ma nägin, et idakaarest tõusis veel üks ingel, ja tal oli käes elava Jumala pitsat. Ta hüüdis valju häälega nelja ingli poole, kellele oli antud võim kahjustada maad ja merd: 3 Ärge tehke kahju maale, merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!" 4 Ma kuulsin pitseriga märgitute arvu sada nelikümmend neli tuhat kõigist Iisraeli suguharudest:

5 Juuda suguharust märgiti pitseriga kaksteist tuhat,

Ruubeni suguharust kaksteist tuhat,

Gaadi suguharust kaksteist tuhat,

6 Aaseri suguharust kaksteist tuhat,

Naftali suguharust kaksteist tuhat,

Manasse suguharust kaksteist tuhat,

7 Siimeoni suguharust kaksteist tuhat,

Leevi suguharust kaksteist tuhat,

Issakari suguharust kaksteist tuhat,

8 Sebuloni suguharust kaksteist tuhat,

Joosepi suguharust kaksteist tuhat,

Benjamini suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut.

Rahvahulk valgetes rüüdes

9 Pärast seda ma vaatasin: ennäe, suur rahvahulk, keda keegi ei suutnud kokku lugeda, igast hõimust, suguharust, rahvast ja keelest. Need seisid trooni ja Talle ees, valged rüüd seljas ja palmioksad käes. 10 Nad hüüdsid valju häälega:

Pääste on meie Jumalal,

kes istub troonil,

ja Tallel!"

11 Ja kõik inglid, kes seisid trooni, vanemate ja nelja olevuse ümber, heitsid trooni ette silmili maha ja kummardasid Jumalat. 12 Nad hüüdsid:

Aamen!

Kiitus ja austus ja tarkus

ja tänu ja au ja vägi ja tugevus

olgu meie Jumalale igavesest ajast igavesti!

Aamen."

13 Siis pöördus üks vanemaist minu poole küsimusega: Kes on need valgetes rüüdes ja kust nad tulevad?" 14 Ma vastasin: Mu isand, sina tead seda!" Ja ta ütles mulle: Nemad on need, kes tulevad suure viletsuse keskelt. Nad on puhtaks pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. 15 Seepärast

nad on Jumala trooni ees

ja teenivad teda ööd ja päevad tema templis,

ja see, kes istub troonil,

varjab neid oma kohalolekuga.

16 Neile ei tule iial enam nälga

ega iial enam janu,

ka ei põleta neid päike"

ega palavus.

17 Sest Tall, kes on trooni keskel,

hoiab neid kui karjane,

ta juhatab nad eluvee allikaile".

Ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist." "

Veja também