Il libretto aperto dato a Giovanni
1 Vidi un altro angelo potente che scendeva dal cielo, avvolto in una nuvola; sopra il suo capo vi era l’arcobaleno; la sua faccia era come il sole e i suoi piedi come colonne di fuoco; 2 egli aveva in mano un libretto aperto e posò il suo piede destro sul mare e il sinistro sulla terra; 3 e gridò a gran voce come un leone che ruggisce e, quando ebbe gridato, i sette tuoni fecero udire le loro voci. 4 Quando i sette tuoni ebbero fatto udire le loro voci, io stavo per scrivere, ma udii una voce dal cielo che mi disse: "Sigilla le cose che i sette tuoni hanno detto e non le scrivere". 5 Poi l’angelo che avevo visto stare in piedi sul mare e sulla terra 6 alzò la mano destra al cielo e giurò per colui che vive nei secoli dei secoli, il quale ha creato il cielo e le cose che sono in esso, la terra e le cose che sono in essa, il mare e le cose che sono in esso, che non ci sarebbe stato più indugio, 7 ma che nei giorni della voce del settimo angelo, quando egli avrebbe suonato, si sarebbe compiuto il mistero di Dio, secondo ciò che egli ha annunciato ai suoi servitori, i profeti.
8 Allora la voce che avevo udito dal cielo mi parlò di nuovo e disse: "Va’, prendi il libro che è aperto in mano all’angelo che sta in piedi sul mare e sulla terra". 9 Io andai dall’angelo, dicendogli di darmi il libretto. Ed egli mi disse: "Prendilo e divoralo: esso sarà amaro alle tue viscere, ma in bocca ti sarà dolce come miele". 10 Presi il libretto dalla mano dell’angelo e lo divorai; mi fu dolce in bocca, come miele, ma quando lo ebbi divorato, le mie viscere sentirono amarezza. 11 E mi fu detto: "Bisogna che tu profetizzi di nuovo sopra molti popoli, nazioni, lingue e re".
Ingel väikese rullraamatuga
1 Ma nägin taevast alla tulemas veel üht vägevat inglit. Ta oli riietatud pilvega ja tema pea kohal oli vikerkaar, ta nägu oli nagu päike ja ta jalad nagu tulesambad. 2 Tal oli käes avatud rullraamatuke. Ta asetas oma parema jala mere peale ja vasaku jala maa peale 3 ning kisendas valju häälega, nii nagu lõvi möirgab. Ja kui ta kisendas, hakkasid seitse pikset kõuemürinaga rääkima. 4 Kui need seitse pikset olid rääkinud ja ma tahtsin hakata kirjutama, kuulsin ma taevast häält, mis ütles: „Pane pitseriga kinni, mida seitse pikset rääkisid, ära pane seda kirja!"
5 Ingel, keda ma olin näinud seismas mere peal ja maa peal, tõstis oma parema käe taeva poole. 6 Ja ta vandus selle juures, kes elab igavesest ajast igavesti, kes on loonud taeva ja kõik, mis seal on, maa ja kõik, mis seal on, ning mere ja kõik, mis seal on, ja ütles: „Enam ei lähe kaua! 7 Neil päevil, kui seitsmes ingel hakkab puhuma trompetit, viiakse täide Jumala varjatud plaan, nagu ta seda on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele."
8 Ja hääl, mida ma taevast kuulsin, rääkis minuga jälle ja ütles: „Mine ja võta see avatud raamat, mis on maa ja mere peal seisva ingli käes!"
9 Ma läksin ingli juurde ja palusin, et ta annaks mulle raamatukese. Ta vastas: „Võta ja söö see ära! See on su kõhus mõru, aga suus on see magus nagu mesi." 10 Ma võtsin ingli käest raamatu ja sõin selle ära. Suus oli see magus nagu mesi, aga kui ma olin selle alla neelanud, läks see mul kõhus mõruks. 11 Ja mulle öeldi: „Sa pead jälle ennustama paljude rahvaste, hõimude, keelte ja kuningate kohta!"