Gesù guarisce in giorno di sabato
1 Gesù entrò in casa di uno dei principali farisei in giorno di sabato per prendere cibo; essi lo stavano osservando. 2 Ed ecco, gli stava davanti un uomo idropico. 3 Gesù prese a dire ai dottori della legge e ai farisei: "È lecito o no fare guarigioni in giorno di sabato?". Ma essi tacquero. 4 Allora egli, presolo, lo guarì e lo congedò. 5 Poi disse loro: "Chi di voi, se un figlio o un bue cade in un pozzo, non lo tira subito fuori in giorno di sabato?". 6 Ed essi non potevano rispondere nulla in contrario.
Lezioni di umiltà e di amore
7 Notando poi come gli invitati sceglievano i primi posti, disse loro questa parabola: 8 "Quando sarai invitato a nozze da qualcuno, non ti mettere a tavola al primo posto, perché può darsi che sia stato invitato da lui qualcuno più importante di te 9 e chi ha invitato te e lui non venga a dirti: ‘Cedi il posto a questo!’ e tu debba, con tua vergogna, cominciare allora a occupare l’ultimo posto. 10 Ma quando sarai invitato, va’ a metterti all’ultimo posto, affinché, quando colui che ti ha invitato verrà, ti dica: ‘Amico, sali più in su’. Allora ne avrai onore davanti a tutti quelli che saranno a tavola con te. 11 Poiché chiunque si innalza sarà abbassato, e chi si abbassa sarà innalzato".
12 Diceva pure a chi lo aveva invitato: "Quando fai un pranzo o una cena, non chiamare i tuoi amici, né i tuoi fratelli, né i tuoi parenti, né i vicini ricchi, affinché anche loro t’invitino e ti sia reso il contraccambio; 13 ma quando fai un convito, chiama i poveri, gli storpi, gli zoppi, i ciechi 14 e sarai beato, perché non hanno modo di rendertene il contraccambio; infatti il contraccambio ti sarà reso alla risurrezione dei giusti".
La parabola del gran convito
15 Uno degli invitati, udite queste cose, gli disse: "Beato chi mangerà del pane nel regno di Dio!". 16 Ma Gesù gli disse: "Un uomo fece una gran cena e invitò molti; 17 e, all’ora della cena, mandò il suo servo a dire agli invitati: ‘Venite, perché tutto è già pronto’. 18 Tutti insieme cominciarono a scusarsi. Il primo gli disse: ‘Ho comprato un campo e ho necessità di andarlo a vedere; ti prego di scusarmi’. 19 Un altro disse: ‘Ho comprato cinque paia di buoi e vado a provarli; ti prego di scusarmi’. 20 Un altro disse: ‘Ho preso moglie, e perciò non posso venire’. 21 E il servo, tornato, riferì queste cose al suo signore. Allora il padrone di casa, adiratosi, disse al suo servo: ‘Va’ presto per le piazze e per le vie della città e conduci qua i poveri, gli storpi, i ciechi e gli zoppi’. 22 Poi il servo disse: ‘Signore, si è fatto come hai comandato e c’è ancora posto’. 23 E il signore disse al servo: ‘Va’ fuori per le strade e lungo le siepi e costringili a entrare, affinché la mia casa sia piena. 24 Perché io vi dico che nessuno di quegli uomini che erano stati invitati assaggerà la mia cena’".
Il prezzo del discepolato
25 Ora molta gente andava con lui; ed egli, voltatosi, disse loro:
26 "Se uno viene a me e non odia suo padre e sua madre, la moglie e i figli, i fratelli e le sorelle e persino la propria vita, non può essere mio discepolo. 27 E chi non porta la sua croce e non viene dietro a me, non può essere mio discepolo.
28 Infatti, chi è fra voi colui che, volendo edificare una torre, non si metta prima a sedere e calcoli la spesa per vedere se ha da poterla finire? 29 Perché non succeda che, quando ne abbia posto le fondamenta e non la possa finire, tutti quelli che la vedranno comincino a beffarsi di lui, dicendo: 30 ‘Quest’uomo ha cominciato a edificare e non ha potuto finire’.
31 Ovvero, qual è il re che, partendo per muovere guerra a un altro re, non si metta prima a sedere ed esamini se possa, con diecimila uomini, affrontare chi gli viene contro con ventimila? 32 Altrimenti, mentre quello è ancora lontano, gli manda un’ambasciata e chiede di trattare la pace.
33 Così dunque ognuno di voi, che non rinunci a tutto quello che ha, non può essere mio discepolo.
34 Il sale, certo, è buono ma, se anche il sale diventa insipido, con che gli si darà sapore? 35 Non serve né per terra, né per concime; lo si butta via. Chi ha orecchi da udire, oda".
Jeesus variseri kodus
1 Ühel hingamispäeval, kui Jeesus läks tuntud variseri koju sööma, jälgiti teda tähelepanelikult. 2 Tema ees oli üks mees, kes kannatas vesitõve käes. 3 Jeesus küsis variseridelt ja kirjatundjatelt: „Kas hingamispäeval tohib tervendada või mitte?" 4 Nemad aga vaikisid. Ta puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis ära.
5 Siis ta küsis neilt: „Kui teist kellegi poeg või härg kukub kaevu hingamispäeval, kas te siis ei tõmba teda kohe välja?" 6 Ja neil ei olnud midagi öelda.
7 Kui ta märkas külalisi laua ääres aulisemaid istekohti valimas, rääkis ta neile tähendamissõna: 8 „Kui sind keegi kutsub pulma, ära võta endale aulist kohta, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust auväärsem. 9 Ja siis tuleb peremees, kes teid mõlemaid kutsus, sinu juurde ja ütleb: „Anna koht temale!" Ja sa pead häbistatuna võtma kõige viimase koha. 10 Aga kui sa oled kutsutud, siis võta kõige tagasihoidlikum koht, et kui peremees tuleb ja sulle ütleb: „Sõber, tule paremale kohale!", siis sind austatakse kõigi teiste külaliste juuresolekul. 11 Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse!"
12 Siis ütles Jeesus oma võõrustajale: „Kui sa pakud lõuna- või õhtusööki, siis ära kutsu oma sõpru, vendi ja õdesid, sugulasi või rikkaid naabreid, sest kui sa seda teed, võivad nad tasuks sind vastu kutsuda. 13 Vaid kui sa pakud pidusööki, siis kutsu vaeseid ja vigaseid ja jalutuid ja pimedaid, 14 ja sa saad õnnistatud. Sest nemad ei saa sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel."
Tähendamissõna suurest pidusöögist
15 Kui aga üks nendest lauas istujatest seda kuulis, ütles ta Jeesusele: „Õnnistatud on see, kes sööb pidulauas Jumala riigis!"
16 Jeesus vastas: „Üks mees valmistas suure pidusöögi ja kutsus palju külalisi. 17 Määratud tunnil saatis ta sulased kutsutuile ütlema: „Tulge! Kõik on valmis!"
18 Aga nemad kõik hakkasid vabandama. Esimene ütles: „Ma just ostsin põllu ja pean minema seda vaatama. Palun vabanda!"
19 Teine ütles: „Ma just ostsin viis paari härgi ja lähen neid proovima. Palun vabanda mind!"
20 Ja veel üks ütles: „Ma just abiellusin ega saa tulla!"
21 Siis sulane tuli tagasi ja teatas sellest peremehele. Majaperemees vihastas ja ütles sulasele: „Mine ruttu linna väljakutele ja tänavatele ja too siia vaesed, vigased, pimedad ja jalutud!"
22 „Isand," ütles sulane, „mis sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi."
23 Ja peremees ütles: „Mine välja teedele ja radadele ja veena inimesi tulema, et mu maja oleks täis!" 24 Ma ütlen teile, ükski kutsutuist ei saa minu pidusööki maitsta!"
Jeesusele järgnemise hind
25 Jeesust saatis suur rahvahulk. Ta ütles nende poole pöördudes: 26 „Kui keegi minu juurde tuleb ega vihka oma isa ja ema, naist ja lapsi, vendi ja õdesid, ega tõepoolest ka omaenese elu, see ei saa olla minu jünger. 27 Kes ei kanna oma risti ega järgne mulle, ei saa olla minu jünger.
28 Kui keegi teie seast tahaks ehitada torni, kas ta ei istuks esmalt maha, et arvutada välja maksumus, ja kas tal selle lõpetamiseks raha jätkub? 29 Sest kui ta rajab vundamendi, aga ei suuda ehitust lõpetada, hakkab igaüks seda nähes teda pilkama: 30 „See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada!"
31 Või kui kuningas läheb sõtta teise kuninga vastu. Eks ta siis istu esmalt maha ja mõtle, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes talle peale tuleb kahekümne tuhandega? 32 Ja kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita saadikuid paluma rahutingimusi, kui vastane on veel kaugel. 33 Samamoodi ei saa ükski teie seast, kes ei loobu kõigest, mis tal on, olla minu jünger.
34 Sool on küll hea, aga kui sool kaotab maitse, kuidas siis sellele maitse tagasi anda? 35 See ei kõlba mulda ega sõnnikuhunnikusse. See visatakse ära.
Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu!"