Gli scandali, il perdono e la fede
1 Disse poi ai suoi discepoli: "È impossibile che non avvengano scandali, ma guai a colui per cui avvengono! 2 Sarebbe meglio per lui che gli fosse messa al collo una macina da mulino e fosse gettato nel mare, piuttosto che scandalizzare uno solo di questi piccoli. 3 Badate a voi stessi! Se tuo fratello pecca, riprendilo e, se si pente, perdonalo. 4 E se ha peccato contro te sette volte al giorno e sette volte torna a te e ti dice: ‘Mi pento’, perdonalo".
5 Allora gli apostoli dissero al Signore: "Aumentaci la fede". 6 Il Signore disse: "Se aveste fede quanto un granello di senape, potreste dire a questo sicomoro: ‘Sradicati e trapiantati nel mare’ e vi ubbidirebbe".
Servi inutili
7 "Se uno di voi ha un servo che ara o bada alle pecore, quando quello torna a casa dai campi, gli dirà: ‘Vieni presto a metterti a tavola’? 8 Non gli dirà invece: ‘Preparami la cena, rimboccati la veste e vieni a servirmi finché io abbia mangiato e bevuto, poi mangerai e berrai tu’? 9 Si ritiene forse obbligato verso il suo servo perché ha fatto le cose che gli erano state comandate? 10 Così anche voi, quando avrete fatto tutto ciò che vi è comandato, dite: ‘Noi siamo servi inutili; abbiamo fatto quello che eravamo in obbligo di fare’".
Gesù guarisce dieci lebbrosi
11 Nel recarsi a Gerusalemme, egli passava sui confini della Samaria e della Galilea. 12 Come entrava in un certo villaggio, gli vennero incontro dieci uomini lebbrosi, i quali, fermatisi a distanza, 13 alzarono la voce dicendo: "Gesù, Maestro, abbi pietà di noi!". 14 Vedutili, egli disse loro: "Andate a mostrarvi ai sacerdoti". E, mentre andavano, furono purificati. 15 Uno di loro, vedendo che era guarito, tornò indietro glorificando Dio ad alta voce 16 e si gettò ai suoi piedi con la faccia a terra, ringraziandolo; e questo era un samaritano. 17 Gesù, rispondendo, disse: "I dieci non sono stati tutti purificati? E gli altri nove dove sono? 18 Non si è trovato nessuno che sia tornato per dare gloria a Dio tranne questo straniero?". 19 E gli disse: "Alzati e va’: la tua fede ti ha salvato".
20 Interrogato poi dai farisei sul quando verrebbe il regno di Dio, rispose loro dicendo: "Il regno di Dio non viene in modo da attirare gli sguardi, né si dirà: 21 ‘Eccolo qui’, o: ‘Eccolo là’; perché ecco, il regno di Dio è dentro di voi".
Gesù annuncia la Sua seconda venuta
22 Disse pure ai suoi discepoli: "Verranno giorni che desidererete vedere anche uno solo dei giorni del Figlio dell’uomo, e non lo vedrete. 23 E vi si dirà: ‘Eccolo là’ o: ‘Eccolo qui’; non andate e non li seguite, 24 perché com’è il lampo, che balenando risplende da un’estremità all’altra del cielo, così sarà il Figlio dell’uomo nel suo giorno. 25 Ma prima bisogna che egli soffra molte cose e sia respinto da questa generazione.
26 E come avvenne ai giorni di Noè, così pure avverrà ai giorni del Figlio dell’uomo. 27 Si mangiava, si beveva, si prendeva moglie e si andava a marito, fino al giorno che Noè entrò nell’arca e venne il diluvio che li fece perire tutti. 28 Avvenne allo stesso modo anche ai giorni di Lot: si mangiava, si beveva, si comprava, si vendeva, si piantava e si edificava, 29 ma nel giorno in cui Lot uscì da Sodoma piovve dal cielo fuoco e zolfo, che li fece perire tutti. 30 Lo stesso avverrà nel giorno in cui il Figlio dell’uomo sarà manifestato.
31 In quel giorno, chi sarà sulla terrazza e avrà la sua roba in casa, non scenda a prenderla; così pure, chi sarà nei campi, non torni indietro. 32 Ricordatevi della moglie di Lot. 33 Chi cercherà di salvare la sua vita, la perderà, ma chi la perderà, la preserverà. 34 Io vi dico: In quella notte, due saranno in un letto; l’uno sarà preso e l’altro lasciato. 35 Due donne macineranno assieme; l’una sarà presa e l’altra lasciata. 36 [Due uomini saranno ai campi, l’uno sarà preso e l’altro lasciato".]
37 I discepoli risposero: "Dove sarà, Signore?". Ed egli disse loro: "Dove sarà il corpo, là pure si raduneranno le aquile".
Patt, usk ja kohustus
1 Jeesus rääkis oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad. 2 Talle oleks parem, kui ta merre heidetaks veskikivi kaelas, kui et ta ahvatleb üht neist väikestest patule. 3 Vaadake ette!
Kui su vend teeb pattu, manitse teda! Ja kui ta meelt parandab, anna talle andeks! 4 Isegi kui ta seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda tuleb tagasi ja ütleb: „Ma kahetsen!", andesta ikka talle!"
5 Apostlid ütlesid Issandale: „Suurenda meie usku!"
6 Issand vastas: „Kui teie usk oleks väike nagu sinepiseeme, võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end välja ja istuta merre!" ja see kuuletub teile.
7 Kui kellelgi teist oleks sulane kündmas või karja hoidmas, kas ta ütleks väljalt tulnud sulasele „Tule nüüd, istu maha ja söö"? 8 Eks ta pigem ütleks „Valmista mulle õhtusöök, sea end valmis ning teeni mind, kuni ma söön ja joon, ning pärast seda söö ja joo ise". 9 Kas ta sulast selle eest tänab, et ta tegi, mida kästi? 10 Nii ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: „Me oleme tühised sulased ja täitsime ainult oma kohust." "
Kümme tervendatud pidalitõbist
11 Teel Jeruusalemma läks Jeesus mööda Samaaria ja Galilea vahelist piiri. 12 Ühte külla minnes oli ta teel kümme pidalitõbist. Nad seisid eemal 13 ja hüüdsid valju häälega: „Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!"
14 Neid nähes ütles Jeesus: „Minge näidake endid preestritele!" Ja nii kui nad läksid, said nad puhtaks.
15 Üks neist tuli tagasi, kui ta nägi, et ta on tervendatud, ja kiitis valju häälega Jumalat. 16 Ta langes Jeesuse jalge ette teda tänades. See mees oli samaarlane.
17 Jeesus küsis: „Eks kõik kümme ole tehtud puhtaks? Kus on ülejäänud üheksa? 18 Kas ühtki ei ole leidunud, kes annaks au Jumalale, peale selle võõramaalase?" 19 Ja ta ütles talle: „Tõuse üles ja mine! Sinu usk on sind tervendanud!"
Saabuv Jumala riik
20 Aga kui variserid temalt küsisid, millal saabub Jumala riik, vastas Jeesus: „Jumala riik ei ole midagi, mida saab vaadelda, 21 ega ka öelda: „See on siin!" või „Seal!" sest vaata, Jumala riik on teie sees!"
22 Aga oma jüngritele ütles ta: „Tuleb aeg, mil te igatsete näha üht Inimese Poja päevadest, kuid ei näe. 23 Siis öeldakse teile: „Ta on siin!" või „Ta on seal!" Ärge jookske nende järel! 24 Sest Inimese Poeg on oma päeval otsekui välgusähvatus, mis valgustab taevast ühest servast teise. 25 Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv hülgab ta.
26 Nõnda nagu oli Noa päevil, saab olema ka Inimese Poja päevil: 27 inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva. Siis tuli veeuputus ja hävitas nad kõik.
28 Samamoodi oli ka Loti päevil. Inimesed sõid ja jõid, ostsid ja müüsid, istutasid ja ehitasid. 29 Aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.
30 Täpselt samamoodi on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub. 31 Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu mingu alla neid võtma. Samuti ärgu mingu väljal olija koju tagasi! 32 Meenutage Loti naist! 33 Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes oma elu kaotab, leiab selle. 34 Ma ütlen teile, sel ööl on kaks ühes voodis – üks võetakse ära, teine jäetakse maha. 35 Kaks naist jahvatavad üheskoos – üks võetakse ära, teine jäetakse maha. 36 Kaks meest on väljal – üks võetakse ära ja teine jäetakse maha."
37 Nad küsisid: „Kuhu, Issand?"
Ta vastas: „Kus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad!"