La parabola dell’amministratore infedele
1 Gesù diceva ancora ai suoi discepoli: "Un uomo ricco aveva un economo, il quale fu accusato davanti a lui di dissipare i suoi beni. 2 Egli lo chiamò e gli disse: ‘Che cos’è questo che sento dire di te? Rendi conto della tua amministrazione, perché tu non puoi più essere mio amministratore’. 3 Allora l’economo disse fra sé: ‘Che farò io, ora che il padrone mi toglie l’amministrazione? A zappare non sono capace; a mendicare mi vergogno. 4 So bene quello che farò, affinché, quando dovrò lasciare l’amministrazione, ci sia chi mi riceva in casa sua’. 5 Chiamati quindi a sé uno per uno i debitori del suo padrone, disse al primo: 6 ‘Quanto devi al mio padrone?’. Quello rispose: ‘Cento bati d’olio’. Egli disse: ‘Prendi la tua scritta, siedi, e scrivi presto: cinquanta’. 7 Poi disse a un altro: ‘E tu, quanto devi?’. Quello rispose: ‘Cento cori di grano’. Egli disse: ‘Prendi la tua scritta, e scrivi: ottanta’. 8 E il padrone lodò l’amministratore infedele perché aveva operato con avvedutezza; poiché i figli di questo secolo, nelle relazioni con quelli della loro generazione, sono più accorti dei figli della luce.
9 E io vi dico: fatevi degli amici con le ricchezze ingiuste, affinché, quando esse verranno meno, quelli vi ricevano nei tabernacoli eterni. 10 Chi è fedele nelle cose minime, è fedele anche nelle grandi e chi è ingiusto nelle cose minime, è ingiusto anche nelle grandi. 11 Se dunque non siete stati fedeli nelle ricchezze ingiuste, chi vi affiderà le vere? 12 E se non siete stati fedeli nell’altrui, chi vi darà il vostro? 13 Nessun domestico può servire due padroni: perché o odierà l’uno e amerà l’altro, o avrà riguardo per l’uno e disprezzo per l’altro. Voi non potete servire Dio e Mammona".
La legge e il regno di Dio
14 I farisei, che amavano il denaro, udivano tutte queste cose e si beffavano di lui. 15 Ed egli disse loro: "Voi siete quelli che vi proclamate giusti davanti agli uomini, ma Dio conosce il vostro cuore, poiché quello che è eccelso fra gli uomini, è abominazione davanti a Dio".
16 La legge e i profeti sono durati fino a Giovanni; da quel tempo è annunciata la buona notizia del regno di Dio e ognuno vi entra a forza. 17 È più facile che passino il cielo e la terra, che cada un solo apice della legge".
Il ripudio
18 "Chiunque manda via la moglie e ne sposa un’altra, commette adulterio e chiunque sposa una donna mandata via dal marito, commette adulterio".
Il ricco e Lazzaro
19 "C’era un uomo ricco, il quale vestiva porpora e bisso, e ogni giorno festeggiava sontuosamente; 20 e c’era un mendicante chiamato Lazzaro, che giaceva alla sua porta, pieno di ulcere, 21 bramoso di sfamarsi con quello che cadeva dalla tavola del ricco; e perfino i cani venivano a leccargli le ulcere. 22 Avvenne che il povero morì e fu portato dagli angeli nel seno di Abraamo; morì anche il ricco e fu sepolto. 23 E nell’Ades, essendo nei tormenti, alzò gli occhi e vide da lontano Abraamo e Lazzaro nel suo seno 24 ed esclamò: ‘Padre Abraamo, abbi pietà di me e manda Lazzaro a intingere la punta del dito nell’acqua per rinfrescarmi la lingua, perché sono tormentato in questa fiamma’. 25 Ma Abraamo disse: ‘Figlio, ricordati che tu ricevesti i tuoi beni in vita tua e che Lazzaro similmente ricevette i mali, ma ora qui egli è consolato e tu sei tormentato. 26 E oltre a tutto questo, fra noi e voi è posta una gran voragine, perché quelli che vorrebbero passare di qui a voi non possano, né di là si passi da noi’. 27 Ed egli disse: ‘Ti prego, dunque, o padre, che tu lo mandi a casa di mio padre, 28 perché ho cinque fratelli, affinché attesti loro queste cose e non vengano anche loro in questo luogo di tormento’. 29 Abraamo disse: ‘Hanno Mosè e i profeti; ascoltino quelli’. 30 Ed egli: ‘No, padre Abraamo, ma se uno va a loro dai morti, si ravvedranno’. 31 Ma Abraamo rispose: ‘Se non ascoltano Mosè e i profeti, non si lasceranno persuadere neppure se uno dei morti risuscitasse’".
Tähendamissõna kavalast majapidajast
1 Jeesus rääkis oma jüngritele: „Oli üks rikas mees, kelle majapidajat süüdistati tema vara raiskamises. 2 Mees kutsus majapidaja ja küsis: „Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma tööst, sest sa ei saa enam majapidaja olla!"
3 Majapidaja mõtles: „Mis ma nüüd teen? Peremees võtab mu töö ära! Ma ei ole nii tugev, et kraavi kaevata ja mul on häbi kerjata; 4 ma tean, mida ma teen, et inimesed kutsuksid mind oma kodudesse, kui ma kaotan siin oma töö!" 5 Nii ta kutsus enda juurde kõik peremehe võlgnikud. Ta küsis esimese käest: „Kui palju sa oled võlgu mu peremehele?"
6 „Sada tünni16:6 See on umbes 3000 liitrit. oliiviõli," vastas see.
Majapidaja ütles talle: „Võta oma arveraamat, istu kähku maha ja kirjuta selle asemel kaheksakümmend!"
7 Siis ta küsis teise käest: „Aga kui palju sina võlgned?"
„Kolmkümmend vakka16:7 See on umbes 30 tonni. nisu," ta vastas.
Ta ütles temale: „Võta oma arveraamat ja kirjuta selle asemel kakskümmend neli!"
8 Peremees kiitis ebaausat majapidajat, sest ta oli nutikalt toiminud. Sest selle maailma inimesed on omasuguste suhtes nutikamad kui valguse lapsed. 9 Ma ütlen teile, kasutage maist vara, et endale sõpru leida, et kui see on läinud, teid võetaks vastu igavesse kodusse.
10 Kes on ustav piskus, see on ustav ka paljus, ja kes on ebaaus piskus, see on ebaaus ka paljus. 11 Kui te nüüd maist vara käsutades ei ole olnud ustavad, kes usaldaks teile siis tõelised rikkused? 12 Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks siis teie kätte teie oma vara?
13 Ükski sulane ei või teenida kahte isandat: ta kas vihkab üht ja armastab teist või kiindub ühesse ja jälestab teist. Teiegi ei saa teenida korraga Jumalat ja mammonat!"
14 Aga seda kõike kuulsid variserid, kes olid ahned, ja irvitasid Jeesuse üle.
15 Ta ütles neile: „Teie olete need, kes õigustavad endid inimeste ees, aga Jumal teab teie südameid. Mida inimesed hindavad kõrgelt, on Jumala silmis jälestusväärne.
Muud õpetused
16 Seadust ja Prohveteid kuulutati kuni Johanneseni. Sellest ajast peale kuulutatakse Jumala riiki ja igaüks pressib sinna sisse. 17 Maa ja taevas kaovad kergemini kui üksainus kriips Seadusest.
18 Igaüks, kes lahutab oma naisest ja abiellub teisega, rikub abielu, ja mees, kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.
Rikas mees ja Laatsarus
19 Oli üks rikas mees, kes kandis purpurist ja peenest linasest rõivaid ja elas luksuslikult iga päev. 20 Tema värava ees lamas kerjus nimega Laatsarus, kes oli täis paiseid 21 ja igatses süüa seda, mis rikka mehe laualt maha pudenes. Isegi koerad tulid ja lakkusid tema paiseid.
22 Saabus aeg, kui kerjus suri ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Rikas mees suri samuti ja maeti maha. 23 Põrgus piineldes vaatas ta üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles. 24 Ta hüüdis talle: „Isa Aabraham, ole mulle armuline ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrme vette ja jahutaks mu keelt, sest ma piinlen selles tules!"
25 Aga Aabraham vastas: „Poeg, kas sa mäletad, et sa said oma hea põlve eluajal kätte, samal ajal kui Laatsarus halva; nüüd lohutatakse teda siin, sina aga oled piinas. 26 Lisaks sellele on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt siia."
27 Ta vastas: „Siis ma anun sind, isa, saada Laatsarus mu isa majja, 28 sest mul on viis venda. Las ta hoiatab neid, et ka nemad ei satuks sellesse piinakohta!"
29 Kuid Aabraham vastas: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku neid!"
30 „Ei, isa Aabraham," ütles ta, „vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis parandaksid nad meelt!"
31 Aabraham aga ütles talle: „Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei veena neid isegi see, kui keegi surnuist üles tõuseks!" "