Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 20

OPKEK

L’autorità di Gesù messa in discussione

1 Uno di quei giorni, mentre [Gesù] insegnava al popolo nel tempio ed evangelizzava, sopraggiunsero i capi sacerdoti e gli scribi con gli anziani e gli parlarono così: 2 "Dicci con quale autorità fai queste cose, e chi ti ha dato questa autorità". 3 Ed egli, rispondendo, disse loro: "Anch’io vi domanderò una cosa: 4 il battesimo di Giovanni era dal cielo o dagli uomini?". 5 Ed essi ragionavano fra loro, dicendo: "Se diciamo: Dal cielo, egli ci dirà: Perché non gli credeste?. 6 Ma se diciamo: Dagli uomini, tutto il popolo ci lapiderà, perché è persuaso che Giovanni fosse un profeta". 7 E risposero che non sapevano da dove venisse. 8 E Gesù disse loro: "Neppure io vi dico con quale autorità faccio queste cose".

La parabola dei vignaiuoli malvagi

9 Poi cominciò a dire al popolo questa parabola: "Un uomo piantò una vigna, l’affidò a dei vignaiuoli e se ne andò in viaggio per lungo tempo. 10 Nella stagione del raccolto mandò a quei lavoratori un servo perché gli dessero del frutto della vigna, ma i lavoratori, battutolo, lo rimandarono a mani vuote. 11 Egli di nuovo mandò un altro servo, ma essi, dopo aver percosso e insultato anche questo, lo rimandarono a mani vuote. 12 Egli ne mandò ancora un terzo ed essi, dopo aver ferito anche questo, lo scacciarono. 13 Allora il padrone della vigna disse: Che farò? Manderò il mio diletto figlio; forse a lui porteranno rispetto. 14 Ma quando i lavoratori lo videro, fecero tra loro questo ragionamento: Costui è l’erede; uccidiamolo, affinché l’eredità diventi nostra. 15 E, cacciatolo fuori dalla vigna, lo uccisero. Che cosa farà loro dunque il padrone della vigna? 16 Verrà e distruggerà quei lavoratori, e darà la vigna ad altri". Ed essi, udito ciò, dissero: "Così non sia!".

17 Ma egli, guardatili in faccia, disse: "Che vuol dire dunque questo che è scritto:

La pietra che gli edificatori hanno rifiutata è quella che è diventata pietra angolare?

18 Chiunque cadrà su quella pietra sarà sfracellato ed essa stritolerà colui sul quale cadrà".

19 In quella stessa ora gli scribi e i capi sacerdoti cercarono di mettergli le mani addosso, ma temettero il popolo, poiché capirono che egli aveva detto quella parabola per loro.

Il tributo a Cesare

20 Essendosi messi a osservarlo, gli mandarono delle spie che simulassero di essere giusti per coglierlo in fallo e consegnarlo, così, all’autorità e al potere del governatore. 21 Quelli allora gli fecero una domanda: "Maestro, noi sappiamo che tu parli e insegni rettamente e non hai riguardi personali, ma insegni la via di Dio secondo verità. 22 È lecito a noi pagare il tributo a Cesare o no?". 23 Ma egli, cogliendo la loro astuzia, disse loro: 24 "Mostratemi un denaro; di chi porta l’effigie e l’iscrizione?". Ed essi dissero: "Di Cesare". 25 Ed egli a loro: "Rendete dunque a Cesare quello che è di Cesare e a Dio quello che è di Dio". 26 Essi non poterono coglierlo in fallo davanti al popolo e, meravigliati della sua risposta, tacquero.

I sadducei e la risurrezione

27 Poi, accostatisi alcuni sadducei, i quali negano che ci sia risurrezione, lo interrogarono, dicendo: 28 "Maestro, Mosè ci ha scritto che, se il fratello di uno muore avendo moglie ma senza figli, il fratello ne prenda la moglie e dia una discendenza a suo fratello. 29 C’erano dunque sette fratelli. Il primo prese moglie e morì senza figli. 30 Il secondo pure la sposò; 31 poi il terzo e così fu dei sette; non lasciarono figli e morirono. 32 Infine morì anche la donna. 33 Nella risurrezione, dunque, di chi sarà moglie la donna? Perché tutti e sette l’hanno avuta per moglie". 34 Gesù disse loro: "I figli di questo secolo sposano e sono sposati, 35 ma quelli che saranno reputati degni di avere parte al mondo a venire e alla risurrezione dai morti non sposano e non sono sposati, 36 perché neanche possono più morire, poiché sono simili agli angeli e sono figli di Dio, essendo figli della risurrezione. 37 Che poi i morti risuscitino, lo dichiarò anche Mosè nel passo del pruno, quando chiama il Signore, Dio di Abraamo, Dio di Isacco e Dio di Giacobbe. 38 Ora, egli non è un Dio dei morti, ma dei viventi, poiché per lui vivono tutti". 39 E alcuni scribi, rispondendo, dissero: "Maestro, hai detto bene". 40 E non ardivano più fargli alcuna domanda.

Cristo Figlio di Davide

41 Ed egli disse loro: "Come mai dicono che il Cristo è Figlio di Davide? 42 Poiché Davide stesso, nel libro dei Salmi, dice:

Il Signore ha detto al mio Signore: Siedi alla mia destra,43 finché io abbia posto i tuoi nemici per sgabello dei tuoi piedi.

44 Davide dunque lo chiama Signore; come può essere suo figlio?".

Gesù denuncia gli scribi

45 Mentre tutto il popolo lo udiva, egli disse ai suoi discepoli: 46 "Guardatevi dagli scribi, i quali passeggiano volentieri in lunghe vesti, amano essere salutati nelle piazze, avere i primi seggi nelle sinagoghe e i primi posti nei conviti; 47 essi che divorano le case delle vedove e fanno lunghe preghiere per apparenza. Costoro riceveranno maggior condanna".

Jeesuselt päritakse aru meelevalla kohta

1 Ühel päeval, kui Jeesus rahvast templis õpetas ja evangeeliumi kuulutas, tulid ülempreestrid ja kirjatundjad koos vanematega tema juurde 2 ja küsisid: Ütle, millise meelevallaga sa neid asju teed? Kes sulle selle meelevalla on andnud?"

3 Jeesus vastas: Mina tahan ka teie käest midagi küsida: 4 kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest?"

5 Nad aga arutasid omavahel: Kui me ütleme, et taevast, siis ta küsib: Miks te siis ei uskunud teda?" 6 Aga kui me ütleme, et inimestest, siis rahvas viskab meid kividega surnuks, sest nemad on veendunud, et Johannes oli prohvet."

7 Nii nad vastasid: Me ei tea, kust see oli."

8 Jeesus ütles: Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda teen."

Tähendamissõna rentnikest

9 Ta jätkas ja rääkis rahvale selle tähendamissõna: Üks mees istutas viinamäe ja andis selle rentnike kätte ja reisis ära. 10 Viljakoristamise ajal läkitas ta sulase tööliste juurde, et need annaksid talle osa tema viinamäe viljast. Aga rentnikud peksid teda ja saatsid ta minema tühjade kätega. 11 Ta saatis veel teise sulase, aga ka teda nad peksid, käitusid häbiväärselt ning saatsid minema tühjade kätega. 12 Ta saatis veel kolmandagi, aga nad haavasid ka teda ja tõukasid välja.

13 Siis mõtles viinamäe omanik: Mis ma nüüd teen? Ma saadan oma armsa poja, ehk nad austavad teda."

14 Aga teda nähes arutasid rentnikud omavahel: See on pärija! Tapame ta ära, et pärand saaks meile!" 15 Nii nad viskasid ta viinamäelt välja ja tapsid.

Mida nüüd viinamäe omanik teeb nendega? 16 Ta tuleb ja tapab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte."

Seda kuuldes nad ütlesid: Seda ei tohi juhtuda!"

17 Jeesus küsis neile otsa vaadates: Mida siis tähendab see kirjasõna:

Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks,

on saanud nurgakiviks?"

18 Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, ja kelle peale see kivi langeb, selle see purustab."

19 Kirjatundjad ja ülempreestrid otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid nad kartsid inimesi. Nad said aru, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta.

Maksu maksmine keisrile

20 Ja nad läkitasid Jeesust varitsema nuhid, kes teesklesid siiraid inimesi, et teda tabada sõnadelt ja teda ära anda maavalitseja võimusesse ja meelevalda. 21 Ja nuhid küsitlesid teda: Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega ole erapoolik, vaid õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. 22 Kas on õige maksta keisrile maksu või mitte?"

23 Aga Jeesus nägi nende salakavaluse läbi ja ütles ta neile: 24 Näidake mulle teenarit! Kelle pilt ja kiri sellel on?" Keisri," vastasid nemad.

25 Jeesus ütles neile: Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!"

26 Ja nad ei saanud teda lõksu püüda sellega, mis ta oli avalikult öelnud. Ja olles hämmastunud tema vastusest, jäid nad vait.

Ülestõusmine ja abielu

27 Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes eitavad surnuist ülestõusmist, ja küsisid temalt: 28 Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui mehe vend sureb ja maha jääb naine, aga ei jää lapsi, siis peab see mees abielluma lesega ja vennale järglasi kasvatama. 29 Oli kord seitse venda. Esimene neist võttis naise ja suri lasteta. 30 Siis teine 31 ja kolmas abiellusid temaga ja samamoodi kõik seitse surid, jätmata järele ühtki last. 32 Lõpuks suri ka naine. 33 Kuidas on surnute ülestõusmisel: kelle naine ta on, sest kõik seitse olid temaga abielus?"

34 Jeesus vastas: Selle maailma inimesed võtavad naisi ja lähevad mehele. 35 Kuid need, keda peetakse vääriliseks olema tulevases ajastus ja surnute ülestõusmises, ei võta naisi ega lähe mehele, 36 sest nad ei saa ka enam surra; nad on inglite sarnased. Nemad on Jumala lapsed, sest nad on ülestõusmise lapsed. 37 Aga et surnud tõusevad üles, seda näitas isegi Mooses põleva põõsa loos, kui ta ütleb, et Issand on Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. 38 Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest tema jaoks on kõik elus."

39 Siis mõned kirjatundjad kostsid: Hästi öeldud, Õpetaja!" 40 Ja keegi ei tihanud rohkem midagi küsida.

Kelle Poeg on Messias?

41 Siis Jeesus ütles neile: Miks öeldakse, et Messias on Taaveti poeg? 42 Taavet ise ütleb Laulude raamatus:

Issand ütles minu Issandale:

Istu mu paremale käele,

43 kuni ma panen sinu vaenlased

su jalge alla jalajäriks." "

44 Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?"

Hoiatus kirjatundjate eest

45 Aga ta ütles kogu rahva kuuldes jüngritele: 46 Hoiduge kirjatundjate eest! Neile meeldib kõndida lendlevates kuubedes ja nad armastavad aupaklikke tervitusi turuplatsidel ja esimesi istmeid sünagoogides ja aukohti pidulauas. 47 Nad neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks peavad pikki palveid. Nad saavad seda rängema karistuse."

Veja também