Nascita di Gesù
1 In quel tempo uscì un decreto da parte di Cesare Augusto, che ordinava il censimento di tutto l’impero. 2 Questo censimento fu il primo fatto mentre Quirinio governava la Siria. 3 Tutti andavano a farsi registrare, ciascuno alla sua città.
4 Anche Giuseppe salì in Giudea dalla Galilea, dalla città di Nazaret, alla città di Davide chiamata Betlemme, perché era della casa e della famiglia di Davide, 5 per farsi registrare con Maria sua sposa che era incinta.
6 Mentre erano là, si compì per lei il tempo del parto 7 ed ella diede alla luce il suo figlio primogenito; lo fasciò e lo pose a giacere in una mangiatoia, perché non c’era posto per loro nell’albergo.
8 In quella stessa regione c’erano dei pastori che stavano nei campi e di notte facevano la guardia al loro gregge. 9 E un angelo del Signore si presentò a loro e la gloria del Signore risplendé intorno a loro e furono presi da gran timore. 10 E l’angelo disse loro: "Non temete, perché ecco, vi reco la buona notizia di una grande gioia che tutto il popolo avrà: 11 ‘Oggi, nella città di Davide, è nato per voi un Salvatore, che è Cristo, il Signore. 12 E questo vi servirà di segno: troverete un bambino fasciato e coricato in una mangiatoia’".
13 E a un tratto vi fu con l’angelo una moltitudine dell’esercito celeste, che lodava Dio e diceva:
14 "Gloria a Dio nei luoghi altissimi, pace in terra fra gli uomini che egli gradisce!".
15 Quando gli angeli se ne furono andati da verso il cielo, i pastori presero a dire tra loro: "Passiamo fino a Betlemme e vediamo questo che è avvenuto e che il Signore ci ha fatto sapere". 16 Andarono in fretta e trovarono Maria, Giuseppe e il bambino che giaceva nella mangiatoia 17 e, vedutolo, divulgarono ciò che era loro stato detto di quel bambino. 18 E tutti quelli che li udirono si meravigliarono delle cose dette loro dai pastori. 19 Maria serbava in sé tutte quelle cose, meditandole in cuor suo. 20 E i pastori se ne tornarono, glorificando e lodando Dio per tutto quello che avevano udito e visto, com’era stato loro annunciato.
Presentazione di Gesù al tempio
21 Quando furono compiuti gli otto giorni dopo i quali egli doveva essere circonciso, gli fu posto il nome Gesù, che gli era stato dato dall’angelo prima che egli fosse concepito. 22 Quando furono compiuti i giorni della loro purificazione, secondo la legge di Mosè, portarono il bambino a Gerusalemme per presentarlo al Signore, 23 com’è scritto nella legge del Signore: "Ogni maschio primogenito sarà chiamato santo al Signore", 24 e per offrire il sacrificio di cui parla la legge del Signore, di un paio di tortore o di due giovani piccioni.
Simeone e Anna lodano Dio
25 Vi era a Gerusalemme un uomo di nome Simeone; quest’uomo era giusto e timorato di Dio e aspettava la consolazione d’Israele; lo Spirito Santo era sopra lui 26 e gli era stato rivelato dallo Spirito Santo che non avrebbe visto la morte prima di aver visto il Cristo del Signore. 27 Ed egli, mosso dallo Spirito, andò al tempio e, come i genitori vi portavano il bambino Gesù per adempiere a suo riguardo le prescrizioni della legge, 28 se lo prese anch’egli nelle braccia, benedisse Dio e disse:
29 "Ora, o mio Signore, tu lasci andare in pace il tuo servo, secondo la tua parola,
30 perché gli occhi miei hanno visto la tua salvezza,
31 che hai preparato dinanzi a tutti i popoli
32 per essere luce da illuminare le genti e gloria del tuo popolo Israele".
33 Il padre e la madre di Gesù restavano meravigliati delle cose che dicevano di lui. 34 E Simeone li benedisse, e disse a Maria, sua madre: "Ecco, egli è posto a caduta e a rialzamento di molti in Israele, come segno di contraddizione 35 (e a te stessa una spada trapasserà l’anima), affinché i pensieri di molti cuori siano svelati".
36 Vi era anche Anna, profetessa, figlia di Fanuel, della tribù di Aser, la quale era di età avanzata. Dopo essere vissuta con il marito sette anni dalla sua verginità, 37 era rimasta vedova e aveva raggiunto gli ottantaquattro anni. Ella non si allontanava mai dal tempio, servendo Dio notte e giorno con digiuni e preghiere. 38 Sopraggiunta in quella stessa ora, lodava anch’ella Dio e parlava del bambino a tutti quelli che aspettavano la redenzione di Gerusalemme.
Ritorno a Nazaret
39 Quando ebbero adempiuto tutte le prescrizioni della legge del Signore, tornarono in Galilea, a Nazaret, loro città.
40 Il bambino cresceva e si fortificava, essendo ripieno di sapienza, e la grazia di Dio era sopra lui.
Gesù dodicenne al tempio
41 I suoi genitori andavano ogni anno a Gerusalemme per la festa di Pasqua.
42 Quando egli fu giunto ai dodici anni, salirono a Gerusalemme, secondo l’usanza della festa; 43 passati i giorni della festa, come se ne tornavano, il fanciullo Gesù rimase in Gerusalemme all’insaputa dei genitori, 44 i quali, pensando che egli fosse nella comitiva, camminarono una giornata, poi si misero a cercarlo fra i parenti e i conoscenti 45 e, non avendolo trovato, tornarono a Gerusalemme alla sua ricerca. 46 Tre giorni dopo lo trovarono nel tempio, seduto in mezzo ai dottori, che li ascoltava e faceva loro delle domande; 47 tutti quelli che lo udivano si stupivano del suo senno e delle sue risposte. 48 Vedutolo, sbigottirono; e sua madre gli disse: "Figlio, perché ci hai fatto così? Ecco, tuo padre e io ti cercavamo, stando in gran pena". 49 Ed egli disse loro: "Perché mi cercavate? Non sapevate che io dovevo trovarmi nella casa del Padre mio?". 50 Ed essi non compresero la parola che egli aveva detto loro. 51 Poi discese con loro, andò a Nazaret e stava loro sottomesso; e sua madre serbava tutte queste cose in cuor suo.
52 E Gesù cresceva in sapienza, in statura e in grazia davanti a Dio e agli uomini.
Jeesuse sündimine
1 Neil päevil andis keiser Augustus käsu kirjutada üles kogu Rooma riigi rahvas. 2 See oli esimene üleskirjutus, mis toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja. 3 Igaüks läks enda kirjapanekuks oma sünnilinna.
4 Nii läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt. 5 Ta läks sinna, et end kirja panna koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes ootas last. 6 Seal olles saabus lapse sündimise aeg ning Maarja 7 tõi ilmale oma esmasündinud poja. Ta mähkis lapse mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks ei olnud majas enam kohta.
Karjased ja Issanda ingel
8 Seal olid karjased väljadel ja valvasid öösel oma karja. 9 Järsku ilmus neile Issanda ingel ja Issanda auhiilgus säras nende ümber ja nad olid hirmunud. 10 Kuid ingel ütles neile: „Ärge kartke! Ma kuulutan teile head sõnumit, mis toob palju rõõmu kogu rahvale! 11 Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Messias, Issand. 12 Ja see on teile tunnustäheks, et te leiate mähitud lapse sõimes magamas." 13 Ühtäkki oli ingliga koos suur taevane väehulk Jumalat kiitmas:
14 „Au olgu Jumalale kõrgeimas taevas
ja maa peal rahu nendele, kelle peal on tema soosing!"
15 Kui inglid olid nende juurest läinud tagasi taevasse, ütlesid karjased üksteisele: „Mingem siis Petlemma ja vaadakem seda, mis on sündinud, mida Issand on meile teatanud!"
16 Nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja sõimes lebava lapse. 17 Seda nähes nad jutustasid, mida neile oli lapse kohta öeldud. 18 Kõik, kes karjaste lugu kuulsid, panid seda imeks, 19 aga Maarja talletas kõik need lood ning mõtiskles nende üle oma südames. 20 Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mida nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
21 Kaheksa päeva hiljem, kui laps ümber lõigati, pandi talle nimeks Jeesus – nimi, mille ingel oli andnud enne lapse eostamist.
Jeesuse pühitsemine templis
22 Kui Moosese Seaduses nõutud puhastuspäevad2:22 St. 40 päeva pärast sündi. täis said, viisid Joosep ja Maarja lapse Jeruusalemma, et teda Issanda ette seada, 23 nii nagu on Issanda Seaduses kirjutatud: „Iga esmasündinud poeg on pühitsetud Issandale." 24 Ka tuli neil ohverdada paar turteltuvi või kaks tuvipoega, nii nagu Issanda Seaduses on öeldud.
25 Jeruusalemmas oli mees nimega Siimeon. Ta oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal. 26 Püha Vaim oli talle ilmutanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Issanda Messiat. 27 Siimeon tuli Vaimu ajel templisse, ja kui Jeesuse vanemad tõid lapse sinna, et toimida temaga nii, nagu Seadus nõudis, 28 võttis ta lapse sülle, kiitis Jumalat ja ütles:
29 „Issand, nagu sa oled lubanud,
võid sa nüüd lasta oma sulasel rahus minna,
30 sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31 mille sa oled valmistanud kõikidele rahvastele:
32 valgust, mis ilmub uskmatutele,
ja auhiilgust sinu Iisraeli rahvale."
33 Jeesuse isa ja ema panid imeks, mida lapse kohta räägiti. 34 Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, ta emale: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tunnustäheks, mille vastu räägitakse, 35 et saaksid avalikuks paljude südamete mõtted. Ja mõõk läbistab ka sinu enda hinge."
36 Seal oli ka prohvet Anna, Aaseri suguharust pärit Penueli tütar. Ta oli kõrges eas; ta oli elanud oma mehega seitse aastat pärast abiellumist 37 ja oli nüüd kaheksakümne nelja aastane lesk. Ta ei lahkunud kunagi templist, vaid ülistas Jumalat ööd ja päevad paastumise ja palvetamisega. 38 Just sel ajal tuli ta sinna ja kiitis Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.
39 Kui Joosep ja Maarja olid täitnud kõik, mida Issanda Seadus nõuab, pöördusid nad tagasi Galileasse, oma kodulinna Naatsaretti. 40 Laps kasvas, sai tugevaks ja täitus tarkusega. Jumala arm oli tema peal.
Kaheteistkümneaastane Jeesus templis
41 Jeesuse vanemad läksid igal aastal paasapühadeks Jeruusalemma. 42 Kui ta oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad sinna pühadeaja kombe järgi üheskoos. 43 Pärast pühi, kui tema vanemad läksid tagasi koju, oli poiss Jeesus jäänud vanemate teadmata Jeruusalemma. 44 Arvates ta olevat teekaaslaste hulgas, käisid nad ära ühe päeva tee ning hakkasid alles siis teda sugulaste ja tuttavate juurest otsima. 45 Ja kui nad Jeesust ei leidnud, pöördusid nad teda otsides tagasi Jeruusalemma. 46 Kolme päeva pärast leidsid nad Jeesuse templis istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsimusi esitamas. 47 Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema arusaamisest ja vastustest. 48 Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles talle: „Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Su isa ja mina oleme sind suure ahastusega otsinud."
49 Kuid tema vastas neile: „Miks te olete mind otsinud? Kas te siis ei teadnud, et ma pean olema oma Isa majas?" 50 Kuid nad ei saanud aru, mida ta tahtis neile öelda. 51 Jeesus läks koos nendega alla Naatsaretti ning oli neile kuulekas. Kuid ta ema talletas kõik need lood oma südames. 52 Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ning leidis soosingut Jumala ja inimeste juures.