Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 24

OPKEK

La risurrezione di Gesù

1 Il primo giorno della settimana, la mattina molto presto, esse si recarono al sepolcro, portando gli aromi che avevano preparato. 2 E trovarono la pietra rotolata dal sepolcro. 3 Ma, essendo entrate, non trovarono il corpo del Signore Gesù. 4 Mentre se ne stavano perplesse di ciò, ecco che apparvero davanti a loro due uomini in vesti sfolgoranti; 5 essendo impaurite, chinarono il viso a terra ed essi dissero loro: "Perché cercate il vivente fra i morti? 6 Egli non è qui, ma è risuscitato; ricordatevi come egli vi parlò quando era ancora in Galilea, 7 dicendo che il Figlio dell’uomo doveva essere dato nelle mani di uomini peccatori, essere crocifisso e il terzo giorno risuscitare". 8 Esse si ricordarono delle sue parole 9 e, tornate dal sepolcro, annunciarono tutte queste cose agli undici e a tutti gli altri. 10 Quelle che dissero queste cose agli apostoli erano: Maria Maddalena, Giovanna, Maria madre di Giacomo e le altre donne che erano con loro. 11 Quelle parole parvero loro un vaneggiare, e non credettero alle donne.

12 Ma Pietro, alzatosi, corse al sepolcro; essendosi chinato a guardare, vide soltanto le fasce e se ne andò meravigliandosi fra stesso di quello che era avvenuto.

Gesù sulla via per Emmaus

13 Due di loro se ne andavano in quello stesso giorno a un villaggio di nome Emmaus, distante da Gerusalemme sessanta stadi, 14 e parlavano tra loro di tutte le cose che erano accadute. 15 Mentre parlavano e discutevano insieme, Gesù stesso si avvicinò e cominciò a camminare con loro. 16 Ma i loro occhi erano impediti così da non riconoscerlo. 17 Egli domandò loro: "Di che parlate fra di voi lungo il cammino?". Ed essi si fermarono tutti tristi. 18 Uno dei due, di nome Cleopa, rispondendo, gli disse: "Tu solo tra i forestieri, stando in Gerusalemme, non hai saputo le cose che vi sono avvenute in questi giorni?". 19 Ed egli disse loro: "Quali?". Essi gli risposero: "Il fatto di Gesù Nazareno, che era un profeta potente in opere e in parole davanti a Dio e a tutto il popolo; 20 di come i capi sacerdoti e i nostri magistrati lo hanno fatto condannare a morte e lo hanno crocifisso. 21 Noi speravamo che fosse lui che avrebbe riscattato Israele, invece, con tutto ciò, ecco il terzo giorno da quando sono avvenute queste cose. 22 È vero che certe donne tra di noi ci hanno fatto stupire; essendo andate la mattina di buon’ora al sepolcro 23 e non avendo trovato il suo corpo, sono venute dicendo di aver avuto anche una visione di angeli, i quali dicono che egli vive. 24 Alcuni dei nostri sono andati al sepolcro e hanno trovato la cosa così come avevano detto le donne, ma lui non lo hanno visto". 25 Allora Gesù disse loro: "O insensati e lenti di cuore a credere a tutte le cose che i profeti hanno detto! 26 Non era necessario che il Cristo soffrisse queste cose ed entrasse quindi nella sua gloria?". 27 E, cominciando da Mosè e da tutti i profeti, spiegò loro in tutte le Scritture le cose che lo riguardavano. 28 Quando si furono avvicinati al villaggio dove andavano, egli fece come se volesse andare oltre. 29 Essi gli fecero forza, dicendo: "Rimani con noi, perché si fa sera e il giorno è già declinato". Ed egli entrò per rimanere con loro. 30 Quando si fu messo a tavola con loro, prese il pane, lo benedisse e, spezzatolo, lo diede loro. 31 Allora gli occhi loro furono aperti e lo riconobbero, ma egli scomparve alla loro vista. 32 Ed essi dissero l’uno all’altro: "Non ardeva il nostro cuore dentro di noi, mentre egli ci parlava per la via e ci spiegava le Scritture?". 33 E, alzatisi in quella stessa ora, tornarono a Gerusalemme e trovarono riuniti gli undici e quelli che erano con loro, 34 i quali dicevano: "Il Signore è veramente risuscitato ed è apparso a Simone". 35 Essi pure raccontarono le cose avvenute loro per la via e come era stato riconosciuto da loro nello spezzare il pane.

36 Ora, mentre essi parlavano di queste cose, Gesù stesso comparve in mezzo a loro e disse: "Pace a voi!". 37 Ma essi, smarriti e impauriti, pensavano di vedere uno spirito. 38 Ed egli disse loro: "Perché siete turbati? E perché vi sorgono in cuore tali pensieri? 39 Guardate le mie mani e i miei piedi, perché sono proprio io; toccatemi e guardate, perché uno spirito non ha carne e ossa come vedete che ho io".

40 E, detto questo, mostrò loro le mani e i piedi. 41 Ma, siccome per la gioia non credevano ancora e si stupivano, disse loro: "Avete qui nulla da mangiare?". 42 Essi gli porsero un pezzo di pesce arrostito, 43 egli lo prese e mangiò in loro presenza.

Il grande mandato

44 Poi disse loro: "Queste sono le cose che io vi dicevo quando ero ancora con voi: che era necessario che tutte le cose scritte di me nella legge di Mosè, nei profeti e nei Salmi, fossero adempiute". 45 Allora aprì loro la mente per comprendere le Scritture, e disse loro: 46 "Così è scritto: che il Cristo avrebbe sofferto, sarebbe risuscitato dai morti il terzo giorno 47 e che nel suo nome si sarebbe predicato il ravvedimento e il perdono dei peccati a tutte le genti, cominciando da Gerusalemme. 48 Voi siete testimoni di queste cose. 49 Ed, ecco, io mando su voi quello che il Padre mio ha promesso; quanto a voi, rimanete in questa città, finché dall’alto siate rivestiti di potenza".

L’ascensione di Gesù

50 Poi li condusse fuori fin presso Betania e, alzate in alto le mani, li benedisse. 51 Mentre li benediceva, si separò da loro e fu portato su nel cielo. 52 Essi, adoratolo, tornarono a Gerusalemme con grande gioia; 53 ed erano continuamente nel tempio, benedicendo Dio.

Jeesus on üles tõusnud

1 Nädala esimese päeva varahommikul võtsid naised kaasa lõhnarohud, mis nad olid valmis pannud, ja läksid hauale. 2 Nad leidsid kivi haua eest ära lükatuna, 3 aga kui nad hauda sisse läksid, ei leidnud nad sealt Issanda Jeesuse ihu. 4 Ja kui nad selle üle pead murdsid, seisid järsku nende kõrval kaks meest välguna helkivates riietes. 5 Aga kui naised hirmunult näoga vastu maad kummardasid, ütlesid mehed neile: Miks te otsite elavat surnute juurest?" 6 Teda ei ole siin! Ta on üles tõusnud! Tuletage meelde, mida ta teile ütles veel Galileas olles: 7 Inimese Poeg tuleb anda patuste kätte ja risti lüüa ja kolmandal päeval ta tõuseb jälle üles." 8 Siis neile meenusid Jeesuse sõnad.

9 Kui nad pöördusid haua juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele. 10 Need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja teised naised koos nendega, kes rääkisid sellest apostlitele. 11 Aga nad ei uskunud nende juttu, see tundus neile kui mõttetus. 12 Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis haua juurde. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu ning ta läks ära pead murdes selle üle, mis oli sündinud.

Emmause teel

13 Selsamal päeval läksid kaks nendest külla nimega Emmaus, see on Jeruusalemmast umbes üheteistkümne kilomeetri kaugusel. 14 Nad vestlesid omavahel kõigest, mis oli juhtunud. 15 Ja kui nad vestlesid ning neid asju arutasid, tuli nende juurde Jeesus ise ja kõndis nendega kaasa, 16 aga nad ei tundnud teda ära.

17 Jeesus küsis nende käest: Mida te siin omavahel kõndides arutate?"

Nad seisid vaikselt ja vaatasid kurvalt maha. 18 Üks neist, Kleopas, küsis tema käest: Sa oled vist ainus külaline Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on juhtunud?"

19 Mis siis?" küsis ta.

See, mis juhtus Naatsareti Jeesusega," vastasid nemad. Ta oli prohvet, vägev sõnalt ja tegudelt Jumala ja kõigi inimeste ees. 20 Ülempreestrid ja meie valitsejad andsid ta ära surmamõistmiseks ja lõid ta risti, 21 aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli lunastab. Ja veel enam, täna on kolmas päev, kui see kõik juhtus. 22 Lisaks panid mõned naised meid hämmastuma. Nad käisid täna hommikul haua juures, 23 kuid ei leidnud tema ihu. Naised tulid ja rääkisid meile, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid, et Jeesus on elus. 24 Siis mõned meie kaaslastest läksid haua juurde ja leidsid selle täpselt, nagu naised olid öelnud; teda ennast nad aga ei näinud."

25 Ja tema ütles neile: Kui taipamatud te olete ja kui aeglased oma südames uskuma kõike, mida prohvetid on rääkinud! 26 Kas Messias ei pidanud seda kõike kannatama ja oma kirkusesse astuma?" 27 Ning alustades Moosesest ja kõikidest prohvetitest, seletas Jeesus neile, mida Pühakiri tema kohta ütles.

28 Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi Jeesus, nagu ta läheks edasi. 29 Aga nad käisid talle peale: Jää meie juurde, sest peagi on õhtu. Päev on kohe lõppemas!" Ja tema läks sisse ja jäi nendega.

30 Kui ta nendega lauas istus, võttis ta leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile. 31 Siis avati nende silmad ja nad tundsid ta ära! Ja ta kadus nende silmist. 32 Nad küsisid üksteiselt: Eks meie südamed põlenud meie sees, kui ta tee peal meiega rääkis ja meile Pühakirja avas?"

33 Nad tõusid ja läksid tagasi Jeruusalemma. Seal nad leidsid üksteist jüngrit ja teised koos nendega, 34 kes ütlesid: See on tõsi! Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonile ilmunud!" 35 Siis need kaks rääkisid, mis oli tee peal sündinud ja kuidas nad Jeesuse leiva murdmisest ära tundsid.

Jeesus ilmub jüngritele

36 Kui nad sellest alles rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles: Rahu olgu teiega!"

37 Nad olid jahmunud ja hirmul, arvates, et nad näevad vaimu. 38 Ta ütles neile: Miks te olete ärevuses ja miks on kahtlus tõusnud teie meeltesse? 39 Vaadake mu käsi ja mu jalgu. See olen mina! Puudutage mind ja vaadake, sest vaimul ei ole liha ja luid, aga te näete, et minul on!"

40 Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu. 41 Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, küsis ta nende käest: Kas teil on siin midagi süüa?" 42 Nad andsid talle tüki küpsetatud kala ja meekärge, 43 ja Jeesus võttis ja sõi nende ees.

44 Ta ütles neile: Need on mu sõnad, mis ma teile ütlesin, kui ma olin veel teiega: kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses, prohvetites ja lauludes on minu kohta kirjutatud."

45 Siis ta avas nende mõistuse, et nad saaksid Pühakirjast aru. 46 Ja ütles neile: Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist, 47 ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. 48 Teie olete nende asjade tunnistajad. 49 Mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse! Teie aga jääge sellesse linna seni, kuni teid on riietatud taevase väega!"

Jeesuse taevaminek

50 Jeesus viis nad välja Betaania lähedale, tõstis oma käed ja õnnistas neid. 51 Ja neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse. 52 Nemad aga kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma. 53 Ja viibisid püsivalt templis Jumalat kiites.

Veja também