1 Na ka haere a Apimereke tama a Ierupaara ki Hekeme ki nga tungane o tona whaea, a ka korero ki a ratou, ki te hapu katoa ano hoki o te whare o te papa o tona whaea, ka mea,
2 Tena, ki atu ki nga taringa o nga tangata katoa o Hekeme, Ko tehea te mea pai ki a koutou, ko nga tangata e whitu tekau, ko nga tama katoa a Ierupaara, hei kingi mo koutou, kia kotahi ranei te tangata hei kingi mo koutou? Kia mahara hoki he wheua ahau no koutou, he kikokiko no koutou.
3 Na ka korerotia e nga tungane o tona whaea enei kupu katoa mona ki nga taringa o nga tangata katoa o Hekeme, a ka anga o ratou ngakau ki te aru i a Apimereke; i mea hoki ratou, Ko to tatou teina ia.
4 Na ka homai e ratou ki a ia etahi hiriwa, e whitu tekau, i roto i te whare o Paaraperiti, a ka utua e Apimereke ki aua mea etahi tangata wairangi, he hunga hikaka, a aru ana ratou i a ia.
5 Na ka haere ia ki te whare o tona papa ki Opora, a patua iho e ia ona tuakana, ona teina, nga tama a Ierupaara, e whitu tekau nga tangata, i runga i te kohatu kotahi; otiia i mahue a Iotama te tama whakaotinga a Ierupaara; i piri hoki ia.
6 Na ka huihui nga tangata katoa o Hekeme, ratou ko te whare katoa o Miro, a ka haere, ka mea i a Apimereke hei kingi, ki te oki i te pou i Hekeme.
7 A ka korerotia ki a Iotama, na ka haere ia, a tu ana i runga i te tihi o Maunga Keritimi; na ka ara tona reo, ka karanga, ka mea ki a ratou, Whakarongo mai ki ahau, e nga tangata o Hekeme, kia whakarongo ai te Atua ki a koutou.
8 I haere nga rakau ki te whakawahi i tetahi kingi mo ratou, a ka mea ki te oriwa, Ko koe hei kingi mo matou.
9 Na ka mea te oriwa ki a ratou, Kia whakarerea koia e ahau toku momonatanga, taku mea i whai kororia ai te Atua, te tangata, a kia haere ki runga i nga rakau tiwhaiwhai ai?
10 Na ka mea nga rakau ki te piki, Haere mai hei kingi mo matou.
11 Ano ra ko te piki ki a ratou, Kia whakarerea koia e ahau toku reka me oku hua pai, a kia haere ki runga i nga rakau tiwhaiwhai ai?
12 Katahi ka mea nga rakau ki te waina, Haere mai koe hei kingi mo matou.
13 Na ka mea te waina ki a ratou, Kia whakarerea koia e ahau toku waina e whakahari nei i te Atua, i te tangata, a kia haere ki runga i nga rakau tiwhaiwhai ai?
14 Na ka mea nga rakau katoa ki te taraheke, Haere mai hei kingi mo matou.
15 Na ka mea te taraheke ki nga rakau, Ki te mea he pono ta koutou whakawahi i ahau hei kingi mo koutou, haere mai ki raro ki toku taumarumarutanga iho okioki ai, a ki te kahore, kia puta atu he ahi i roto i te taraheke hei kai i nga hita o Repanon a.
16 Na ki te mea he pono, he tika, ta koutou mahi, i a koutou i mea nei i a Apimereke hei kingi, ki te pai hoki ta koutou mahi ki a Ierupaara ratou ko tona whare, ki te mea hoki i rite ki nga mahi a ona ringa ta koutou i mea ai ki a ia;
17 Na toku papa hoki i whawhai a koutou whawhai, a taruke ana ki te mate; a ora ake koutou i te ringa o Miriana:
18 Na kua whakatika nei koutou i tenei ra ki te whare o toku papa, a patua iho ana tama, e whitu tekau tangata, ki runga ki te kohatu kotahi, a meinga ana a Apimereke, tama a tana pononga wahine hei kingi mo nga tangata o Hekeme, no te mea ko to ko utou teina ia;
19 Na ki te mea he pono, he tika, ta koutou i mea ai ki a Ierupaara ratou ko tona whare i tenei ra, kia hari ki a Apimereke, kia hari hoki ia ki a koutou.
20 Ki te kahore ia kia puta he ahi i a Apimereke hei kai i nga tangata o Hekeme, ratou ko te whare o Miro; kia puta hoki he ahi i nga tangata o Hekeme, i te whare hoki o Miro, hei kai a Apimereke.
21 Na ko te rerenga i rere ai a Iotama, haere ana ki Peere, a noho ana i reira i te wehi o tona tuakana, o Apimereke.
22 A e toru nga tau o Apimereke e kawana ana i a Iharaira,
23 Na ka unga e te Atua he wairua kino hei wehe i a Apimereke ratou ko nga tangata o Hekeme; a ka mahi tinihanga nga tangata o Hekeme ki a Apimereke.
24 He mea mo te tukinotanga i nga tama e whitu tekau a Ierupaara kia eke mai, kia utaina o ratou toto ki runga ki to ratou teina, ki a Apimereke, nana nei ratou i patu; ki runga ano hoki i nga tangata o Hekeme nana nei i whakakaha ona ringa i patua ai ona tuakana, ona teina.
25 Na ka whakanohoia e nga tangata o Hekeme he kaiwhanga mona ki nga tihi o nga maunga, a pahuatia ana e ratou te hunga katoa i puta ki a ratou i te ara; a ka korerotia ki a Apimereke.
26 Na ka haere mai a Kaara tama a Epere ratou ko ona teina, a ka tae atu ki Hekeme; na ka whakawhirinaki nga tangata o Hekeme ki a ia.
27 Na ka haere ratou ki te mara, a whakiia ana nga hua o a ratou mara waina, takahia ana; na ka tuku hakari ratou, a ka haere ki te whare o to ratou atua, ka kai, ka inu, a kohukohua ana e ratou a Apimereke.
28 I mea ano a Kaara tama a Epere, Ko wai a Apimereke, ko wai hoki a Hekeme e mahi ai tatou ki a ia? ehara ianei ia i te tama a Ierupaara? ko Tepuru hoki tana kaiwhakahauhau? me mahi koutou ki nga tangata a Hamora, a te papa o Hekeme: engari he aha tatou ka mahi ai ki a ia?
29 Na me i pai te Atua ki tenei iwi ki raro ki toku ringa! ina kua peia e ahau a Apimereke. Katahi ia ka mea ki a Apimereke, Whakanuia tou ope, puta mai hoki.
30 A, no te rongonga o Tepuru rangatira o te pa ki nga kupu a Kaara tama a Epere, ka mura tona riri.
31 Na ka tono puku ia i etahi tangata ki a Apimereke hei me, Ko Kaara tama a Epere tenei, ratou ko ona teina, kua tae mai ki Hekeme; a kei te whakatutehu ratou i te pa kia tu atu ki a koe.
32 Na reira whakatika i te po, a koe me au tangata, ka takoto tauwhanga ai i te parae.
33 A ka whiti te ra i te ata, ka maranga wawe koe, ka huaki ki te pa: a ka puta ia, ratou ko ana tangata ki te whawhai ki a koe, mau e mea ki a ia tau e kite ai.
34 Na ko te whakatikanga ake o Apimereke ratou ko ana tangata katoa i te po, a e wha o ratou matua i takoto tauwhanga ai mo Hekeme.
35 A ka puta atu a Kaara tama a Epere, ka tu i te tomokanga ki te kuwaha o te pa: na kua whakatika ake a Apimereke ratou ko ana tangata i te pehipehi.
36 A, i te kitenga o Kaara i aua tangata, ka mea ia ki a Tepuru, Nana, he tangata e heke mai ra i nga tihi o nga maunga. Na ka mea a Tepuru ki a ia, Ko te ata o nga maunga tau e kite na, me te mea he tangata.
37 Na ka korero ano a Kaara, ka mea, Nana, titiro ki te hunga e heke mai ra ma waenganui o te whenua! kotahi hoki tera matua e haere mai ra i te ara i te oki o Meonenimi.
38 Na ka mea a Tepuru ki a ia, Kei hea ra tou mangai i mea ra koe, Ko wai a Apimereke, e mahi ai tatou ki a ia? ehara ianei tenei i te iwi i whakahaweatia ra e koe? Na haere atu inaianei ki te whawhai ki a ia.
39 Na ka haere a Kaara i te aroaro o nga tangata o Hekeme ki te whawhai ki a Apimereke.
40 Na ka whaia ia e Apimereke, a rere ana ia i tona aroaro, a he tokomaha i hinga, i patua, a te tomokanga ra ano o te kuwaha.
41 Na ka noho a Apimereke ki Aruma: a ka peia a Kaara ratou ko ona teina e Tepuru, kei noho ki Hekeme.
42 A i te aonga ake ka puta atu nga tangata ki te parae; a ka korerotia e ratou ki a Apimereke.
43 Na ka mau ia ki nga tangata, a wehea ana e ia kia toru nga matua, a ka tauwhanga i te parae. A ka kite ia, na, kua puta mai te iwi i roto i te pa, ka whakatika ia ki a ratou a patua iho.
44 I kokiri hoki a Apimereke ratou ko ana ngohi, a tu ana i te tomokanga ki te kuwaha o te pa: a kokiri ana nga ngohi e rua ki te hunga katoa i te parae, a patua iho.
45 A whakapaua ana e Apimereke taua ra ki te whawhai ki te pa, a horo ana te pa i a ia, patua iho hoki nga tangata katoa i roto; na wahia ana e ia te pa, ruia iho ki te tote.
46 A, no te rongonga o nga tangata katoa o te pourewa o Hekeme, ka haere ratou ki roto ki te taumaihi o te whare o te atua, o Periti.
47 A ka korerotia ki a Apimereke kua huihui katoa nga tangata o te pourewa o Hekeme.
48 Katahi ka piki atu a Apimereke ki Maunga Taramono, ratou ko ana tangata katoa; i mauria atu ano i Apimereke he toki i tona ringa; na ka tapahia e ia he rakau, a hapainga ana, amohia ana e ia i runga i ona pokohiwi, me te mea ano ki ana tangata, Ko ta koutou i kite nei e meatia ana e ahau, kia hohoro ta koutou pera.
49 Na ka tapahia he peka e tenei, e tenei o te iwi katoa, a haere ana ki te whai i a Apimereke: na ka whakatakotoria e ratou ki te taha o te taumaihi, a tahuna ana te taumaihi ki te ahi ki runga ki a ratou: na ka mate ano hoki nga tangata katoa o t e pourewa o Hekeme; ki te whakaaro iho kotahi mano nga tane, nga wahine.
50 Katahi ka haere a Apimereke ki Tepehe, a whakapaea ana a Tepehe e ia, a horo ana i a ia.
51 Na i waenganui o te pa he pourewa kaha, a ka rere ki reira nga tane katoa, me nga wahine, nga tangata katoa o te pa, a tutakina ana mai ratou ki roto, a piki ana ratou ki runga ki te tuanui o te pourewa.
52 Na ko te haerenga atu o Apimereke ki te pourewa, tauria ana e ia, ka whakatata hoki ki te kuwaha o te pourewa, he tahu ki te ahi.
53 Ko te tino makanga iho a tetahi wahine i to runga kohatu mira ki runga ki te matenga o Apimereke, na ngawha iho tona angaanga.
54 Na hohoro tonu tana karanga ki te tangata i mau i ana patu, ka mea ki a ia, Unuhia tau hoari, whakamatea hoki ahau, kei korerotia ahau, He wahine nana ia i patu. Na werohia ana ia e tana tangata, a ka mate.
55 A, no te kitenga o nga tangata o Iharaira kua mate a Apimereke, ka haere ratou ki tona wahi, ki tona wahi.
56 Na i penei te whakautu a te Atua i te kino a Apimereke i meatia e ia ki tona papa, i a ia i patu ai i ona tuakana, i ona teina, e whitu tekau:
57 Me te kino hoki a nga tangata o Hekeme, i whakautua katoatia e te Atua ki runga ki o ratou matenga; a ka tau iho ki a ratou te kanga a Iotama tama a Ierupaara.
1 耶路.巴力的儿子亚比米勒, 到示剑去见他的众母舅, 对他们和他母亲的全体族人说:
2 "请你们给示剑的众人说: ‘是耶路.巴力的众子七十人都统治你们好呢?还是一个人统治你们好呢?’你们也要记得我是你们的骨肉。"
3 他的众母舅就把这一切话为他说给示剑的众人听; 他们的心都倾向亚比米勒, 因为他们说: "他本是我们的亲族。"
4 他们就从巴力.比利土的庙里, 取了八百克银子给亚比米勒, 亚比米勒用这些银子雇了一些无赖流氓, 那些人就跟随了他。
5 他回到俄弗拉他父亲的家, 把自己的兄弟, 耶路.巴力的众子七十人, 都杀在一块石头上; 只剩下耶路.巴力的小儿子约坦, 因为他藏了起来。
6 示剑的众人和伯特米罗人都聚集起来, 到示剑橡树旁的望楼那里, 立亚比米勒为王。
7 有人把这事告诉了约坦, 约坦就去, 站在基利心山顶上, 高声向他们呼喊, 说: "示剑人哪, 你们要听我的话, 神也就听你们的话。
8 有一次, 众树要去膏立一个王统治它们, 就对橄榄树说: ‘请你作王统治我们吧。’
9 橄榄树对它们说: ‘我怎可以放弃生产人用来荣耀 神和尊崇人的油, 飘摇在众树之上呢?’
10 众树对无花果树说: ‘请你来作王统治我们吧。’
11 无花果树对它们说: ‘我怎可以放弃结出我的甜美果子, 飘摇在众树之上呢?’
12 众树对葡萄树说: ‘请你来作王统治我们吧。’
13 葡萄树对它们说: ‘我怎可以放弃生产那使 神和世人都喜乐的新酒, 飘摇在众树之上呢?’
14 于是众树都对荆棘说: ‘请你来作王统治我们吧。’
15 荆棘对众树说: ‘如果你们真诚地膏立我作王统治你们, 就要来, 投靠在我的荫下; 否则, 火必从荆棘里出来, 吞灭黎巴嫩的香柏树。’
16 "现在你们立亚比米勒为王, 你们若是诚实和正直, 如果你们善待耶路.巴力和他的家, 照着他手所作的待他;
17 我父亲从前冒死为你们争战, 把你们从米甸人手中救了出来;
18 今日你们竟起来攻击我的父家, 在一块石头上杀了他七十个儿子, 又立了他的婢女所生的儿子亚比米勒作示剑人的王, 因为他原是你们的亲族。
19 今日你们若是按着诚实和正直待耶路.巴力和他的家, 你们就可以因亚比米勒得喜乐, 亚比米勒也可以因你们得喜乐。
20 若不是这样, 愿火从亚比米勒出来, 吞灭示剑人和伯特米罗人; 又愿火从示剑人和伯特米罗人出来, 吞灭亚比米勒。"
21 接着约坦就逃跑了; 他逃到比珥去, 住在那里, 躲避他的兄弟亚比米勒。
22 亚比米勒治理以色列人三年。
23 神差派邪恶的灵来到亚比米勒与示剑人中间, 示剑人就背弃了亚比米勒。
24 这是要报复对耶路.巴力七十个儿子的暴行, 把流他们血的罪归到他们的兄弟亚比米勒身上, 就是那杀害他们的; 也归到示剑人身上, 就是那些帮助亚比米勒去杀他自己的兄弟的。
25 示剑人在山顶上设下埋伏, 路过他们那里的, 他们都劫掠; 有人把这事告诉亚比米勒。
26 那时, 以别的儿子迦勒与他的兄弟都来了, 到示剑去, 示剑人竟信任他。
27 他们出到田间去, 收取葡萄, 榨酒, 举行庆祝会, 进入他们的神庙吃喝, 并且咒诅亚比米勒。
28 以别的儿子迦勒说: "亚比米勒是谁?示剑是谁?竟要我们服事他呢?他不是耶路.巴力的儿子吗?他的副官不是西布勒吗?你们要服事示剑的始祖哈抹的后人啊; 我们为什么要服事亚比米勒呢?
29 但愿这些人民都归在我手下, 我好把亚比米勒除掉。"迦勒又对亚比米勒说: "增添你的军队出来吧! "
30 那城的首长西布勒听了以别的儿子迦勒的话, 他的怒气就发作,
31 秘密差派使者去见亚比米勒, 说: "以别的儿子迦勒和他的兄弟已经到了示剑, 他们正在煽动那城的人反叛你。
32 现在, 你和与你在一起的人, 要在夜间起来, 在野地埋伏。
33 到了早晨, 太阳出来的时候, 你就要起来攻城; 你要注意, 迦勒和与他在一起的人出来对抗你的时候, 你就把握机会对付他们。"
34 于是亚比米勒和与他在一起的人, 都在夜间起来, 分作四队, 埋伏着等候示剑人。
35 以别的儿子迦勒出去, 站在城门口; 亚比米勒和与他在一起的人, 从埋伏的地方起来。
36 迦勒看见了那些人, 就对西布勒说: "你看, 有人从山顶上下来。"西布勒说: "你看见山的影子以为是人。"
37 迦勒又说: "看哪, 有人从高地下来, 又有一队从米恶尼尼橡树的路径而来。"
38 西布勒对他说: "你曾经说过: ‘亚比米勒是谁, 竟要我们服事他呢?’现在你说这话的嘴在哪里呢?这不是你轻视的人吗?现在请你出去与他们交战吧。"
39 于是迦勒在示剑人面前出去, 与亚比米勒争战。
40 亚比米勒追赶迦勒, 迦勒在他面前逃跑, 直到城门口, 有很多受伤的人仆倒。
41 亚比米勒住在亚鲁玛; 西布勒把迦勒和他的兄弟赶走, 不许他们住在示剑。
42 次日, 城中众人出到田间去, 有人把这事告诉亚比米勒。
43 亚比米勒就把他的人分作三队, 埋伏在田间; 他在那里观看, 见有人从城里出来, 就起来攻击他们, 把他们击杀了。
44 亚比米勒和与他在一起的一队人忽然冲过去, 站在城门口; 其他两队人也冲出来攻打所有在田间的人, 把他们击杀了。
45 那一天, 亚比米勒整天攻打那城, 把城攻下了, 杀了城中的众人; 把城拆毁, 又撒上盐。
46 示剑楼的众人听见了这事, 就逃入伊勒.比利土庙的地穴里。
47 有人告诉亚比米勒, 说: "示剑楼所有的人都聚集在一起。"
48 亚比米勒和与他在一起的人都上了撒们山; 亚比米勒手里拿着斧子, 砍下一根树枝, 拿起来放在自己的肩头上, 然后对与他在一起的人说: "你们看我作什么, 你们也要赶快照样作。"
49 于是众人也各自砍下一根树枝, 跟随着亚比米勒, 把树枝放在地穴上, 放火烧了地穴, 以致示剑楼的人都死了, 男女约有一千人。
50 后来亚比米勒到提备斯去, 安营攻打提备斯, 攻取了那城。
51 城中有一座坚固的城楼; 那城所有的人, 无论男女, 都逃到那里去, 关上门, 上了楼顶。
52 亚比米勒到了城楼前, 攻打城楼; 他走近城楼门口, 要用火焚烧。
53 有一个妇人把一块上磨石拋在亚比米勒的头上, 打破了他的头盖骨。
54 他急忙呼喊替他拿兵器的少年人, 对他说: "拔出你的刀来, 把我杀死吧。免得人讲论我说: ‘他被一个妇人所杀。’"于是那少年人把他刺透, 他就死了。
55 以色列人看见亚比米勒死了, 就各回自己的地方去了。
56 这样, 神报应了亚比米勒向他父亲所行的恶事, 就是他杀了自己的兄弟七十个人。
57 神也把示剑人的一切恶事, 都报应在他们的头上; 耶路.巴力的儿子约坦的咒诅, 也归到他们身上。