1 Toute femme sage bâtit sa maison; mais la folle la ruine de ses mains.
2 Celui qui marche en sa droiture, révère l'Eternel; mais celui qui va de travers en ses voies, le méprise.
3 La verge d'orgueil est dans la bouche du fou; mais les lèvres des sages les garderont.
4 Où il n'y a point de bœuf, la grange est vide; et l'abondance du revenu provient de la force du bœuf.
5 Le témoin véritable ne mentira [jamais]; mais le faux témoin avance volontiers des mensonges.
6 Le moqueur cherche la sagesse, et ne la trouve point ; mais la science est aisée à trouver à l'homme intelligent.
7 Eloigne-toi de l'homme insensé, puisque tu ne lui as point connu de lèvres de science.
8 La sagesse de l'homme bien avisé est d'entendre sa voie; mais la folie des fous n'est que tromperie.
9 Les fous pallient le délit; mais il n'y a que plaisir entre les hommes droits.
10 Le cœur d'un chacun connaît l'amertume de son âme; et un autre n'est point mêlé dans sa joie.
11 La maison des méchants sera abolie; mais le tabernacle des hommes droits fleurira.
12 Il y a telle voie qui semble droite à l'homme, mais dont l'issue sont les voies de la mort.
13 Même en riant le cœur sera triste, et la joie finit par l'ennui.
14 Celui qui a un cœur hypocrite, sera rassasié de ses voies; mais l'homme de bien [le sera] de ce qui est en lui.
15 Le simple croit à toute parole; mais l'homme bien avisé considère ses pas.
16 Le sage craint, et se retire du mal; mais le fou se met en colère, et se tient assuré.
17 L'homme colère fait des folies; et l'homme rusé est haï.
18 Les niais hériteront la folie; mais les bien-avisés seront couronnés de science.
19 Les malins seront humiliés devant les bons, et les méchants, devant les portes du juste.
20 Le pauvre est haï, même de son ami; mais les amis du riche sont en grand nombre.
21 Celui qui méprise son prochain s'égare; mais celui qui a pitié des débonnaires, est bienheureux.
22 Ceux qui machinent du mal ne se fourvoient-ils pas? Mais la bonté et la vérité seront pour ceux qui procurent le bien.
23 En tout travail il y a quelque profit, mais le babil des lèvres ne tourne qu'à disette.
24 Les richesses des sages leur sont [comme] une couronne; mais la folie des fous n'est que folie.
25 Le témoin véritable délivre les âmes; mais celui qui prononce des mensonges, n'est que tromperie.
26 En la crainte de l'Eternel il y a une ferme assurance, et une retraite pour ses enfants.
27 La crainte de l'Eternel est une source de vie pour se détourner des filets de la mort.
28 La puissance d'un Roi consiste dans la multitude du peuple; mais quand le peuple diminue, c'est l'abaissement du Prince.
29 Celui qui est lent à la colère, est de grande intelligence; mais celui qui est prompt à se courroucer, excite la folie.
30 Le cœur doux est la vie de la chair; mais l'envie est la vermoulure des os.
31 Celui qui fait tort au pauvre, déshonore celui qui l'a fait; mais celui-là l'honore, qui a pitié du nécessiteux.
32 Le méchant sera poussé au loin par sa malice; mais le juste trouve retraite [même] en sa mort.
33 La sagesse repose au cœur de l'homme intelligent; et elle est même reconnue au milieu des fous.
34 La justice élève une nation; mais le péché est l'opprobre des peuples.
35 Le Roi prend plaisir au serviteur prudent; mais son indignation sera contre celui qui lui fait déshonneur.
1 Ko ta te wahine whakaaro nui he hanga i tona whare; ko ta te wahine wairangi, ko ona ringa hei wahi iho.
2 Ko te tangata e haere ana i runga i tona tika, e wehi ana i a Ihowa; ko te tangata he parori ki ona ara e whakahawea ana ki i ia.
3 Kei te mangai o te wairangi he patu whakapehapeha; ma nga ngutu ia o te hunga whakaaro nui ratou ka ora ai.
4 Ki te kahore he kau, ka ma te takotoranga kai; ma te kaha ia o te kau ka nui ai nga hua.
5 E kore te kaiwhakaatu pono e teka; ka puaki ia te teka i te kaiwhakaatu teka.
6 E rapu ana te tangata whakahi i te whakaaro nui, heoi kahore e kitea e ia; ki te tangata matau ia he mama noa te matauranga.
7 Haere atu ki te aroaro o te kuware, ina kahore e kitea e koe he ngutu matau ona.
8 Ko te whakaaro nui o te tangata tupato, he matau ki tona ara; ko te wairangi o nga kuware, he tinihanga.
9 Ko ta nga wairangi he kata ki te he: na kei te hunga tika te whakaaro pai.
10 E mohio ana te ngakau ki tona ake mamae, e kore ano hoki tona koa e pikitia e te tangata ke.
11 Ka whakangaromia te whare o te hunga kino: ka tupu ia te teneti o te hunga tika.
12 He huarahi ano tera e tika ana ki ta te tangata titiro, ko tona mutunga ia ko nga huarahi ki te mate.
13 Ahakoa e kata ana, e mamae ana te ngakau; a, ko te mutunga o te koa, he pouri.
14 Ko te tangata i te ngakau tahuri ke, ka makona i ona ara ake: a ko te tangata pai ka makona i tana ake ano.
15 Ko ta te kuware he whakapono ki nga kupu katoa; tena ko te tangata tupato, ka ata titiro ki tana hikoi.
16 E wehi ana te tangata whakaaro nui, ka neke atu i te kino; ko te kuware ia ka whakahi, ka tohe.
17 Ko te tangata riri wawe ka mahi i te wairangi; ka kinongia ano hoki te tangata i nga rauhanga kino.
18 He wairangi te whakarerenga iho mo nga kuware; ko te tangata tupato ia ka karaunatia ki te matauranga.
19 E piko ana te hunga kino ki te aroaro o te hunga pai; a ko te hunga he ki nga kuwaha o te tangata tika.
20 E kinongia ana te rawakore e tona hoa ake nei ano; he tokomaha ia nga tangata e aroha ana ki te tangata taonga.
21 Ko te tangata e whakahawea ana ki tona hoa, e hara ana; ko te tangata ia e atawhai ana ki nga rawakore, ka hari.
22 He teka ianei e kotiti ke ana nga kaiwhakatakoto i te kino? He atawhai ia, he pono, kei nga kaihanga i te pai.
23 He hua to nga mauiuitanga katoa; tena ko te korero o nga ngutu e ahu ana ki te rawakore.
24 Hei karauna mo nga whakaaro nui o ratou taonga; ko te wairangi ia o nga kuware, he wairangi kau.
25 Ka ora nga wairua i te kaiwhakaatu pono: ko te tangata korero teka ia e mea ana kia tinihanga.
26 U tonu, kaha tonu te whakaaro ina wehi ki a Ihowa; ka whai rerenga atu ano hoki ana tamariki.
27 He puna ora te wehi ki a Ihowa, e mahue ai nga reti o te mate.
28 Ma te nui o te iwi ka whai honore ai te kingi; ma te kore o te iwi ka taka ai te rangatira.
29 He matauranga nui to te tangata manawanui; ko te tangata riri wawe ia, e whakaneke ake ana ia i te wairangi.
30 He ora ki nga kikokiko te ngakau ora; ko te hae ia, he pirau ki nga wheua.
31 Ko te tangata e tukino ana i te ware, he tawai tana ki tona Kaihanga; ko te tangata ia e atawhai ana i te rawakore, e whakahonore ana i a ia.
32 E uakina iho ana te tangata kino i runga i tona he; ko te tangata tika ia ka whai tumanakohanga i tona matenga.
33 Ka noho te whakaaro nui ki te ngakau o te tangata matau; engari ko te mea kei te wahi ki roto o nga kuware e whakaaturia ana.
34 Ma te tika ka kake ai te iwi; ma te hara ia ka ingoa kino ai nga iwi.
35 Ka manako te kingi ki te pononga mahara; a ka riri ki te tangata i takea ai te whakama.