1 Les paroles du Roi Lémuel et l'instruction que sa mère lui donna.
2 Quoi? mon fils? quoi, fils de mon ventre? eh quoi? mon fils, pour lequel j'ai tant fait de vœux?
3 Ne donne point ta force aux femmes, et [ne mets point] ton étude à détruire les Rois.
4 Lémuel, ce n'est point aux Rois, ce n'est point aux Rois de boire le vin, ni aux Princes de boire la cervoise.
5 De peur qu'ayant bu, ils n'oublient l'ordonnance, et qu'ils n'altèrent le droit de tous les pauvres affligés.
6 Donnez de la cervoise à celui qui s'en va périr, et du vin à celui qui est dans l'amertume de cœur;
7 Afin qu'il en boive, et qu'il oublie sa pauvreté, et ne se souvienne plus de sa peine.
8 Ouvre ta bouche en faveur du muet, pour le droit de tous ceux qui s'en vont périr.
9 Ouvre ta bouche, fais justice, et fais droit à l'affligé et au nécessiteux.
10 [Aleph.] Qui est-ce qui trouvera une vaillante femme? car son prix surpasse de beaucoup les perles.
11 [Beth.] Le cœur de son mari s'assure en elle, et il ne manquera point de dépouilles.
12 [Guimel.] Elle lui fait du bien tous les jours de sa vie, et jamais du mal.
13 [Daleth.] Elle cherche de la laine et du lin, et elle fait ce qu'elle veut de ses mains.
14 [He.] Elle est comme les navires d'un marchand, elle amène son pain de loin.
15 [Vau.] Elle se lève lorsqu'il est encore nuit, elle distribue la nourriture nécessaire à sa maison, et elle [donne] à ses servantes leur tâche.
16 [Zajin.] Elle considère un champ, et l'acquiert; et elle plante la vigne du fruit de ses mains.
17 [Heth.] Elle ceint ses reins de force, et fortifie ses bras.
18 [Teth.] Elle éprouve que son trafic est bon; sa lampe ne s'éteint point la nuit.
19 [Jod.] Elle met ses mains au fuseau, et ses mains tiennent la quenouille.
20 [Caph.] Elle tend sa main à l'affligé, et avance ses mains au nécessiteux.
21 [Lamed.] Elle ne craint point la neige pour sa famille, car toute sa famille est vêtue de vêtements doubles.
22 [Mem.] Elle se fait des tours de lit; le fin lin et l'écarlate est ce dont elle s'habille.
23 [Nun.] Son mari est reconnu aux portes, quand il est assis avec les Anciens du pays.
24 [Samech.] Elle fait du linge, et le vend; et elle fait des ceintures, qu'elle donne au marchand.
25 [Hajin.] La force et la magnificence est son vêtement, et elle se rit du jour à venir.
26 [Pe.] Elle ouvre sa bouche avec sagesse, et la Loi de la charité est sur sa langue.
27 [Tsade.] Elle contemple le train de sa maison, et ne mange point le pain de paresse.
28 [Koph.] Ses enfants se lèvent, et la disent bienheureuse; son mari [aussi], et il la loue, [en disant] :
29 [Resch.] Plusieurs filles ont été vaillantes; mais tu les surpasses toutes.
30 [Scin.] La grâce trompe, et la beauté s'évanouit; [mais] la femme qui craint l'Eternel, sera celle qui sera louée.
31 [Thau.] Donnez-lui des fruits de ses mains, et que ses œuvres la louent aux portes.
1 Ko nga kupu a Kingi Remuera; ko te poropititanga i whakaakona ai ia e tona whaea.
2 He aha, e taku tama? He aha, e te tama a toku kopu? A he aha, e te tama a aku kupu taurangi?
3 Kaua e hoatu tou kaha ki nga wahine, ou ara hoki ki te mea whakangaro o nga kingi.
4 Ehara ma nga kingi, e Remuera, ehara ma nga kingi te inu waina; ehara hoki ma nga rangatira te mea, Kei hea he wai kaha?
5 Kei inu ratou, a ka wareware ki te ture, a ka whakapeau ke i te whakawa o te tangata e tukinotia ana.
6 Hoatu he wai kaha ma te tangata e tata ana te marere, he waina hoki ki nga wairua pouri:
7 Tukua ia kia inu, kia wareware ai ki tona rawakore, a kore ake he mahara ki ona mate.
8 Kia puaki tou mangai mo te wahangu, i te whakawakanga o te hunga katoa kua waiho mo te mate.
9 Kia puaki tou mangai, whakaritea te whakawa i runga i te tika, tohea te tohe a te ware, a te rawakore.
10 Ko wai e kite i te wahine e u ana tona pai? Ko tona utu hoki kei runga noa atu i to nga rupi.
11 Ka whakapono te ngakau o tana tane ki a ia, a kahore ona hapanga i te taonga.
12 He pai tana e mea ai ki a ia, kahore hoki he kino, i nga ra katoa e ora ai ia.
13 E kimi ana ia i te huruhuru hipi, i te muka, a ka ngakau nui te mahi a ona ringa.
14 Ko tona rite kei nga kaipuke o nga kaihokohoko; e mauria mai ana e ia tana kai i tawhiti.
15 E maranga ana hoki ia i te mea e po tonu ana, a hoatu ana e ia he kai ma tona whare, he mahi hoki e rite ana ma ana kotiro.
16 E whakaaroaro ana ia ki tetahi mara, a ka hokona e ia: whakatokia ana e ia he mara waina, he hua na ona ringa.
17 E whitiki ana ia i tona hope ki te kaha, e mea ana i ona takakau kia pakari.
18 Ka kite ia he pai tana i hokohoko ai: e kore tana rama e mate i te po.
19 Ka totoro atu ona ringa ki te mea takai miro, ka pupuri ona ringa ki te pou muka.
20 Ka wherahia tona ringa ki te ware; ae ra, ka totoro atu ona ringa ki te rawakore.
21 E kore ia e wehi i te hukarere mo tona whare; no te mea kua kakahuria tona whare katoa ki te ngangana.
22 Oti ake i a ia te whatuwhatu he whariki mona; he rinena pai, he papura ona kakahu.
23 E mohiotia ana tana tane i nga kuwaha, ina noho tahi ia ki nga kaumatua o te whenua.
24 E hanga ana e ia he rinena pai, a hokona atu ana; e hoatu ana e ia he whitiki ki nga kaihoko.
25 He kaha, he honore ona kakahu; a e kata ana ia ki nga ra o muri atu.
26 He nui ona whakaaro ina puaki tona mangai; kei tona arero te ture o te atawhai.
27 Ka ata tirohia e ia nga ara o tona whare, e kore ano ia e kai i te taro o te mangere.
28 Ka whakatika ana tamariki, a he kupu manaaki ta ratou mona; Tana tane hoki, ka whakamoemiti ano ia ki a ia, ka mea:
29 He tokomaha nga tamahine i u te pai o ta ratou mahi, otiia hira ake tau i a ratou katoa.
30 He mea teka noa te manako, he mea horihori te ataahua: tena ko te wahine e wehi ana i a Ihowa, ko ia e whakamoemititia.
31 Hoatu ki a ia o nga hua o ona ringa; a ma ana mahi ia e whakamoemiti i nga kuwaha.