1 Nā, ka huihuia tāna ope katoa e Pēneharara kīngi o Hīria; e toru tekau mā rua ngā kīngi ōna hoa, me ngā hōiho, me ngā hāriata; nā, haere ana ia, ā, whakapaea ana a Hamaria, tauria ana e ia. 2 Nā, ka tonoa ētahi karere e ia ki a Āhapa kīngi o Īharaira, ki te pā, ā, ka mea ki a ia, "Ko te kupu tēnei a Pēneharara: 3 ‘Ko tāu hiriwa, ko tāu kōura, nāku ēnā; me āu wāhine, me āu tamariki, ngā mea papai, nāku ēnā.’ "
4 Nā, ka whakahoki te kīngi o Īharaira, ka mea, "Rite tonu ki tāu i mea nā, e tōku ariki, e te kīngi; nāu ahau me āku mea katoa."
5 Nā, ka hoki ngā karere, ka mea, "Ko te kupu tēnei a Pēneharara, e kī ana: I tono tāngata anō ahau ki a koe hei mea atu, ‘Me hōmai e koe tāu hiriwa, tāu kōura, āu wāhine, me āu tamariki.’ 6 Nā, kia pēnei āpōpō ka tonoa atu e ahau āku tāngata ki a koe, ki te rapu i roto i tōu whare, i ngā whare anō o āu tāngata. Nā, ko ngā mea katoa e minaminatia ana e ōu kanohi, tērā e tangohia mai i ō rātou ringa, ka maua mai."
7 Kātahi te kīngi o Īharaira ka karanga ki ngā kaumātua katoa o te whenua, ā, ka mea, "Kia āta whakaaro koutou, kia kite kei te rapu tēnei tangata i te kino; i tono tāngata mai hoki ia ki ahau mō āku wāhine, mō āku tamariki, mō tāku hiriwa, ā, mō tāku kōura; ā, kīhai i kaiponuhia e ahau ki a ia."
8 Nā, ka mea ngā kaumātua katoa, rātou ko te iwi katoa ki a ia, "Kaua e whakarongo, kaua e whakaae."
9 Kātahi ia ka mea ki ngā karere a Pēneharara, "Mea atu ki tōku ariki, ki te kīngi, ‘Ko ngā mea katoa i tono mai ai koe ki tāu pononga i te tuatahi, ka meatia e ahau; ko tēnei mea ia e kore e taea e ahau te mea.’ " Nā, haere ana ngā karere ki te whakahoki i te kupu.
10 Nā, ka tono tāngata anō a Pēneharara, ka mea: "Kia meatia mai tēnei e ngā atua ki ahau, me ērā atu mea, ki te rato i te puehu o Hamaria ngā ringa o te hunga katoa e whai ana i ahau."
11 Nā, ka whakahoki te kīngi o Īharaira, ka mea, "Kī atu ki a ia: ‘Kaua te tangata e whītiki ana i tōna pukupuku, e whakamanamana, e pērā me te tangata e wewete ana.’ "
12 I te rongonga o Pēneharara i tēnei kupu, i a ia e inu ana, rātou ko ngā kīngi i roto i ngā tēneti, ka mea ia ki āna tāngata: "Whakatikaia ā koutou ngohi!" Nā, whakatikaia ana ā rātou ngohi hei whawhai ki te pā.
13 Nā, ka whakatata mai tētahi poropiti ki a Āhapa kīngi o Īharaira, ka mea, "Ko tā Ihowā kupu tēnei, ‘Ka kite koe i tēnei ope nui katoa? Nanā, ka hoatu rātou e ahau āianei ki tōu ringa, ā, ka mōhio koe ko Ihowā ahau.’ "
14 Ā, ka mea a Āhapa, "Mā wai?"
Anō rā ko tērā, "Ko tā Ihowā kupu tēnei: ‘Mā ngā taitama o ngā rangatira o ngā kāwanatanga.’ "
Ā, ka mea ia, "Mā wai e tīmata te whawhai?"
Ā, ka mea tērā, "Māu."
15 Nā, ka whakaemia e ia ngā taitama a ngā rangatira o ngā kāwanatanga, e rua rau e toru tekau mā rua rātou. I muri i a rātou i whakaemia anō e ia te iwi katoa, arā ngā tama katoa a Īharaira, e whitu mano.
16 Nā, puta ana rātou i te poutūmārōtanga. Ko Pēneharara ia i te inu i roto i ngā tēneti, ā, haurangi iho, a ia me ngā kīngi, arā ko ngā kīngi e toru tekau mā rua, ōna whakauru. 17 Nā, ka puta tuatahi ko ngā taitama a ngā rangatira o ngā kāwanatanga.
Nā, ka tono tāngata a Pēneharara; ā, ka kōrero rātou ki a ia, ka mea, "He tāngata ēnei kua puta mai i Hamaria."
18 Anō rā ko tērā, "Ki te mea he hohou rongo i puta mai ai rātou, hopukia oratia; ki te mea anō he whawhai i puta mai ai, hopukia oratia."
19 Heoi, puta ana ēnei ki waho o te pā, ngā taitamariki o ngā kāwanatanga, me te ope i muri i a rātou. 20 Nā, patua ana e rātou tāna tangata, tāna tangata; ā, rere ana ngā Hīriani, whāia ana e Īharaira; ko Pēneharara ia kīngi o Hīria, i mawhiti i runga i te hōiho, rātou ko ngā kaieke hōiho. 21 Nā, ka puta te kīngi o Īharaira, ā, patua iho ngā hōiho me ngā hāriata; heoi patua ana ngā Hīriani, nui atu te parekura.
22 Nā, ka haere te poropiti ki te kīngi o Īharaira, ā, ka mea ki a ia, "Haere ki te whakakaha i a koe; kia mōhio hoki, kia mahara ki tāu e mea ai; ka taka hoki te tau, ka whakaekea koe e te kīngi o Hīria."
23 Nā, ka mea ngā tāngata a te kīngi o Hīria ki a ia, "He atua maunga ō rātou atua; koia rātou i kaha ai i a tātou; kia whawhai ia tātou ki a rātou i te mānia, ka kaha tātou i a rātou. 24 Nā, ko tēnei tāu e mea ai: whakawāteatia atu ngā kīngi, tēnei, tēnei i tōna wāhi; ā, whakaritea ētahi rangatira hei whakakapi mō rātou. 25 Nā, taua tētahi ope, kia rite ki tēnei āu kua hinga nei, he hōiho, he hōiho, he hāriata, he hāriata, ā, ka whawhai tātou ki a rātou ki te mānia; tērā tātou e kaha i a rātou." Nā, rongo tonu ia ki tō rātou reo, ā, pērātia ana e ia.
26 Nā, i te takanga o te tau, ka whakaemia e Pēneharara ngā Hīriani, ā, haere ana ki Apeke ki te whawhai ki a Īharaira. 27 Nā, ka taua anō ngā tama a Īharaira, ā, ka whai kai, ā, ka haere ki te tū i a rātou. Ā, noho ana ngā tama a Īharaira i tō rātou ritenga atu, koia anō kei ngā kāhui iti e rua o ngā kūao koati; ko ngā Hīriani ia, kapi ana te whenua i a rātou.
28 Nā, ka haere te tangata a te Atua, ā, ka kōrero ki te kīngi o Īharaira, ka mea, "Ko te kupu tēnei a Ihowā: Kua mea nei ngā Hīriani, ‘He atua maunga a Ihowā, ehara ia i te atua raorao,’ nā, ka hoatu e ahau tēnei ope nui katoa ki tōu ringa, ā, ka mōhio koutou ko Ihowā ahau."
29 Nā, noho ana rātou, tētahi, tētahi, anga atu, anga mai, e whitu ngā rā; ā, i te whitu o ngā rā ka pipiri ki te whawhai. Nā, patua iho o ngā Hīriani e ngā tama a Īharaira kotahi rau mano i taua rā kotahi. 30 Ko ngā mōrehu ia i rere ki Apeke, ki roto ki te pā; ā, horo iho ana te taiepa ki runga ki ngā mano e rua tekau mā whitu o ngā mōrehu; ko Pēneharara ia i rere, ā, haere ana ki roto ki te pā ki tētahi rūma i roto rawa.
31 Nā, ka mea āna tāngata ki a ia, "Nanā, kua rongo mātou he kīngi tohu tāngata ngā kīngi o te whare o Īharaira; tēnā, kia makā iho e mātou he kākahu taratara ki ō mātou hope, me ētahi taura ki ō mātou mātenga, ā, kia haere atu ki te kīngi o Īharaira; tērā pea koe e whakaorangia e ia."
32 Heoi, whītikiria ana e rātou he kākahu taratara ki ō rātou hope, he taura hoki ki ō rātou mātenga; ā, ka haere ki te kīngi o Īharaira, ka mea: "E mea ana tāu pononga a Pēneharara: ‘Tēnā rā, kia ora ahau.’ "
Ā, ka mea tērā, "Kei te ora anō rānei ia? Ko tōku tuakana ia."
33 Nā, i āta whakarongo aua tāngata ki tāna, ā, hohoro tonu te hopu i tōna whakaaro, ā, ka mea, "Ko tōu tuakana rā, a Pēneharara."
Anō rā ko ia, "Haere koutou, tīkina atu ia." Heoi, ka puta mai a Pēneharara ki a ia, ā, ka mea tērā kia eke ia ki te hāriata.
34 Nā, ka mea a Pēneharara ki a ia, "Ko ngā pā i tangohia e tōku pāpā i tōu pāpā me whakahoki atu e ahau; ā, māu e hanga ētahi huanui māu ki Ramahiku kia rite ki a tōku pāpā i hanga ai ki Hamaria."
Anō rā ko Āhapa, "Me tuku koe e ahau i runga i tēnei kawenata." Nā, whakaritea ana he kawenata e rāua, ā, tukua ana ia.
35 Nā, ka mea tētahi tangata o ngā tama a ngā poropiti ki tōna hoa, he mea ki nā Ihowā, "Tēnā, patua ahau." Heoi, kīhai taua tangata i pai ki te patu i a ia.
36 Kātahi ka mea tērā ki a ia, "I te mea kīhai koe i whakarongo ki te reo o Ihowā, nā, mawehe atu ana koe i konei, ka patua koe e te raiona." Ā, nō te haerenga atu i tōna taha, ka tūtaki tētahi raiona ki a ia, patua iho.
37 Kātahi ka tūtaki ia ki tētahi atu tangata, ā, ka mea, "Tēnā, patua ahau." Nā, ka patu taua tangata i a ia, he patu i motu ai. 38 Heoi, haere ana taua poropiti, ā, tū ana i te ara, he whanga i te kīngi; i whakaahua kē hoki i a ia, ko tōna tīpare ki tōna mata. 39 Ā, i te kīngi e haere ana, ka karanga ia ki te kīngi, ka mea, "I haere tāu pononga ki waenganui o te whawhai; nā, ko te pekanga mai o tētahi tangata, kawea mai ana e ia tētahi tangata ki ahau, ka mea, ‘Tiakina tēnei tangata; ki te mea ka riro ia, ko koe ka mate hei ritenga mō tōna matenga; me utu rānei e koe kia kotahi taranata hiriwa.’ 40 Ā, i tāu pononga e mea noa ana i tēnei mea, i tērā mea, kua riro tērā."
Nā, ka mea te kīngi o Īharaira ki a ia, "Me pēnā te tikanga mōu; kua tika mai nā i a koe."
41 Nā, hohoro tonu te tango a tērā i te tīpare i ōna kanohi, ā, ka mōhio te kīngi o Īharaira ki a ia ko tētahi o ngā poropiti. 42 Nā, ka mea tērā ki a ia, "Ko te kupu tēnei a Ihowā: ‘Kua tukua atu nei i roto i tōu ringa tāku tangata i tukua pūtia atu nei e ahau ki te mate; nā, ko tōu matenga hei ritenga mō tōna matenga, me tōu iwi hei utu mō tōna iwi.’ " 43 Nā, pōuri ana, riri ana, te kīngi o Īharaira, ā, haere ana ki tōna whare; tae tonu atu ki Hamaria.
1 Ben-Adad, rei da Síria, mobilizou todo o seu exército. Tinha com ele trinta e dois reis, cavalos e carros. Subiu, pôs o cerco diante de Samaria e atacou-a.
2 Mandou mensageiros a Acab, rei de Israel, na cidade, com esta mensagem:
3 "Eis o que diz Ben-Adad: A tua prata e teu ouro são meus. São minhas as tuas mulheres e os mais belos de teus filhos".
4 "Como tu dizes, meu senhor e rei –, respondeu Acab – eu sou teu com tudo o que me pertence."
5 Mas os mensageiros voltaram e disseram: "Isto diz Ben-Adad: Mandou-te dizer: Dá-me tua prata e teu ouro, tuas mulheres e teus filhos.
6 Amanhã, pois, a esta mesma hora, mandarei os meus servos à tua casa. Eles a revistarão, assim como as casas de teus servos; tomarão com as suas mãos tudo o que lhes aprouver".
7 Então, o rei de Israel convocou todos os anciãos da terra e disse-lhes: "Considerai e vede que esse homem quer a nossa perda. Quando me mandou pedir minhas mulheres, meus filhos, minha prata e meu ouro, nada lhe recusei".
8 Os anciãos e todo o povo disseram-lhe: "Não lhe dês ouvidos, nem o atendas em nada".
9 Acab respondeu aos mensageiros de Ben-Adad: "Dizei ao rei, meu senhor: Estou pronto a fazer o que pediste ao teu servo da primeira vez; mas o que agora exiges, não o posso consentir". Os mensageiros foram-se e deram tal resposta ao rei.
10 Ben-Adad mandou dizer a Acab: "Que os deuses me tratem com o mais extremo rigor, se o pó de Samaria bastar para encher as mãos dos guerreiros que me seguem!".
11 O rei de Israel, respondendo, disse: "Dizei-lhe que aquele que põe o seu cinturão não deve gloriar-se como aquele que o tira".
12 Recebendo essa resposta, Ben-Adad, que estava bebendo nas suas tendas com os reis, disse à sua gente: "Aos vossos postos!". E eles ordenaram as tropas para o ataque à cidade.
13 Nesse momento, um profeta aproximou-se de Acab, rei de Israel, e disse-lhe: "Eis o que diz o Senhor: Vês esta imensa multidão? Pois declaro-te que hoje te entrego nas mãos, para que saibas que eu sou o Senhor."
14 Acab perguntou: "Por quem será ela entregue?". O profeta respondeu: "Assim fala o Senhor: Por meio dos servos dos chefes de províncias". "Quem começará o combate?" "Tu mesmo."
15 Acab passou em revista os servos dos chefes de províncias e encontrou duzentos e trinta e dois. Depois contou todo o povo dos israelitas e viu que eram sete mil.
16 Saíram ao meio-dia, quando Ben-Adad bebia e se embriagava nas tendas com os trinta e dois reis, seus auxiliares.
17 Os servos dos chefes de províncias saíram na frente. Ben-Adad mandou ver o que se passava. Disseram-lhe: "São alguns homens que saem de Samaria".
18 O rei disse: "Venham eles para tratar de paz ou venham para combater, capturai-os vivos".
19 Os servos dos chefes de províncias saíram, pois, da cidade, seguidos do exército.
20 Cada um deles feriu o seu homem. Os sírios fugiram, perseguidos por Israel; Ben-Adad, rei da Síria, fugiu a cavalo com alguns cavaleiros.
21 Então, o rei de Israel saiu e feriu cavalos e carros, causando uma grande ruína aos sírios.
22 O profeta foi ter com o rei de Israel e disse-lhe: "Vai, cobra ânimo e examina o que te é preciso fazer, porque no próximo ano voltará o rei da Síria para atacar-te".
23 Os servos do rei da Síria disseram ao seu soberano: "O seu deus é um deus dos montes; por isso, foram mais fortes do que nós. Se os atacarmos na planície, veremos se não somos os mais fortes.
24 Eis o que tens de fazer: Destitui todos os reis e substitui-os por governadores.
25 Levanta um exército semelhante ao que perdeste, uma cavalaria equivalente e outro tanto de carros. Combateremos na planície e com toda a certeza seremos mais fortes do que eles". O rei ouviu e seguiu o seu conselho.
26 No ano seguinte, Ben-Adad, depois de ter passado em revista os sírios, avançou até Afec para combater Israel.
27 Os israelitas recenseados e providos de víveres foram contra os sírios e acamparam diante deles. Eram como dois pequenos rebanhos de cabras, enquanto os sírios cobriam toda a terra.
28 Então, o homem de Deus aproximou-se do rei de Israel e disse-lhe: "Isto diz o Senhor: Porque os sírios disseram: O Senhor é um deus dos montes e não das planícies – vou entregar-te nas mãos essa imensa multidão, a fim de que saibas que eu sou o Senhor".
29 Durante sete dias, ficaram acampados um em face do outro. No sétimo dia, deu-se a batalha; os israelitas mataram num só dia cem mil sírios.
30 O resto fugiu para a cidade de Afec, mas as muralhas caíram sobre os vinte e sete mil sobreviventes. Ben-Adad, que se refugiara na cidade, escondia-se de quarto em quarto.
31 Seus servos disseram-lhe: "Nós ouvimos dizer que os reis de Israel são clementes. Ponhamos sacos sobre nossos rins e cordas ao nosso pescoço e vamos ter com o rei de Israel. Talvez ele te poupe a vida".
32 Cingiram-se, pois, com sacos pelos rins, puseram cordas em volta do pescoço e apresentaram-se ao rei de Israel, dizendo: "Teu servo Ben-Adad roga-te: Concede-me a vida!". "Ele ainda está vivo?. – perguntou Acab –; mas ele é meu irmão!".
33 Tomando bom augúrio dessas palavras, os sírios tomaram logo a palavra de sua boca e disseram-lhe: "Ben-Adad é teu irmão!". "traga-o a mim" – disse o rei. Veio Ben-Adad à presença de Acab e este mandou-o subir ao seu carro.
34 "Vou restituir-te – disse Ben-Adad – as cidades que meu pai tomou do teu. Terás um quarteirão em Damasco, como meu pai o tinha em Samaria." "Eu –, disse Acab –, feita essa aliança, te deixarei partir." Acab fez um tratado com Ben-Adad e deixou-o ir livre.
35 Então, um dos filhos dos profetas disse ao seu companheiro, por ordem do Senhor: "Fere-me". Mas o outro recusou.
36 "Porque não ouviste a voz do Senhor – disse-lhe o primeiro –, logo que me tiveres deixado, serás morto por um leão." Mal se havia afastado, um leão o encontrou e o matou.
37 O profeta, encontrando depois outro homem, disse-lhe: "Fere-me". Este homem lançou-se contra ele e o feriu.
38 Então, postou-se o profeta no caminho por onde devia passar o rei, pondo nos olhos uma faixa que o tornava irreconhecível.
39 Ao passar o rei, gritou-lhe: "Teu servo estava em pleno combate, quando alguém lhe trouxe um homem, dizendo: ‘Guarda este homem! Se ele escapar, a tua vida responderá pela sua ou então pagarás um talento de prata’.
40 Mas andando o teu servo ocupado daqui e dali, o prisioneiro desapareceu". O rei de Israel disse-lhe: "Esta é a tua sentença; tu mesmo a pronunciaste".
41 Então, o outro tirou subitamente a faixa que lhe cobria os olhos e o rei viu que ele era um dos profetas.
42 Ele disse ao rei: "Eis o que diz o Senhor: ‘Pois que deixaste escapar de tuas mãos o homem que eu tinha votado ao interdito, tua vida responderá pela sua e teu povo pelo seu povo’."
43 O rei de Israel voltou para a sua casa, sombrio e irritado, e chegou a Samaria.