Publicidade

2 Reis 6

AVM
Te Merekara o te Toki

1 , ka mea ngā tama a ngā poropiti ki a Eriha, "Nanā, ko te wāhi e noho nei mātou i tōu aroaro he kūiti rawa tātou. 2 Tēnā, tukua mātou kia haere ki Horano, ki te tango kurupae mai i reira, tēnei, tēnei o mātou, ka hanga ai i tētahi wāhi i reira hei nohoanga tātou."

Ā, ka whakahokia e ia, "Haere koutou."

3 , ka mea tētahi, "Tēnā, whakaae mai kia haere koe i āu pononga."

Anō ko ia, "Ka haere anō ahau." 4 Heoi, haere ana ia i a rātou.

I rātou taenga ki Horano, kei te topetope rākau. 5 Otiia i tētahi e tua ana i te rākau, ka marere te pane o te toki ki te wai; , ka karanga ia, ka mea, "Auē, e tōku ariki! He toki te tangata."

6 , ka mea te tangata a te Atua, "Tēnā koa te wāhi i marere ai?" Ā, ka whakaaturia e ia ki a ia te wāhi. , tapahia ana e ia tētahi rākau, ā, makā ana ki reira, , kua mānu taua rino.

7 , ka mea ia, "Tangohia ki a koe." , ka totoro tōna ringa, ā tangohia ana e ia.

Ka Tāwhitia e Eriha ngā Hīriani

8 , ka whawhai te kīngi o Hīria ki a Īharaira; ā, ka whakatakoto whakaaro ia ki āna tāngata, ka mea, "Ko te wāhi hei puni mōku, kei mea."

9 , ka tono tāngata te tangata a te Atua ki te kīngi o Īharaira ki te atu: "Kia tūpato kei tika koe taua wāhi; kei te haere hoki ngā Hīriani ki raro, ki reira." 10 , ka unga tāngata te kīngi o Īharaira ki te wāhi i kīia e te tangata a te Atua ki a ia, i whakatūpato ai ia i a ia; ā, ka hōnea ia i reira, ehara anō i te tuatahi, i te tuarua rānei.

11 , pōhewa noa iho te ngākau o te kīngi o Hīria i tēnei mea; ā, ka karangatia e ia āna tāngata, ka mea ki a rātou, "E kore ianei koutou e whakaatu ki ahau, ko wai o tātou kei te kīngi o Īharaira?"

12 Ka mea tētahi o āna tāngata, "Kāhore, e tōku ariki, e te kīngi. Engari ko Eriha, ko te poropiti kei roto i a Īharaira, kei te whakaatu ki te kīngi o Īharaira i ngā kupu e kōrero ai koe i tōu whare moenga."

13 , ka mea ia, "Tīkina, tirohia, kei hea ia, kia ungā ai e ahau he tāngata ki te tiki i a ia." Ā, ka kōrerotia ki a ia: "Nanā, kei Rōtana." 14 , tonoa ana e ia ki reira he hōiho, he hāriata, me tētahi ope nui; ā, haere ana rātou, karapotia ana te .

15 , i te marangatanga o te kaimahi a te tangata a te Atua i te atatū, i te putanga ki waho, , he taua e karapoti ana i te , me ngā hōiho, me ngā hāriata. , ka mea tāna tangata ki a ia, "Auē, e tōku ariki, me aha tātou?"

16 Anō ko ia, "Kaua e wehi; hira ake hoki ō tātou hoa i ō rātou hoa." 17 , ka īnoi a Eriha, ā, ka mea, "E Ihowā, kia titiro ōna kanohi, kia kite ai ia." , whakatirohia ana ngā kanohi o taua taitamariki; ā, ka kite ia. , kapi tonu te maunga i te hōiho i te hāriata ahi i ngā taha katoa o Eriha.

18 , i rātou haerenga ki raro ki a ia, ka īnoi a Eriha ki a Ihowā, ka mea, "Tēnā , patua tēnei iwi kia matapō." , patua ana rātou e ia kia matapō, pērā tonu ia me Eriha i ai.

19 , ka mea a Eriha ki a rātou, "Ehara tēnei i te huarahi, ehara hoki tēnei i te ; whai mai i ahau, ā, māku koutou e ārahi ki koutou tangata e rapu nei." Ā, ārahina ana rātou e ia ki Hamaria.

20 Ā, te taenga ki Hamaria, ka mea a Eriha, "E Ihowā, whakatirohia ngā kanohi o ēnei, kia kite ai rātou." , whakatirohia ana e Ihowā ō rātou kanohi, ā, ka kite rātou; , i waenganui rātou o Hamaria.

21 , ka mea te kīngi o Īharaira ki a Eriha, i tōna kitenga i a rātou, "Kia patua e ahau, e tōku pāpā? Kia patua e ahau?"

22 Anō ko ia, "Kaua e patua e koe. E patua rānei e koe āu i hopu ai ki tāu hoari, ki tāu kōpere? Whakatakotoria he taro, he wai ki ō rātou aroaro, kia kai rātou, kia inu, kia hoki ki rātou ariki."

23 , takā ana e ia he kai rātou, he nui; ā, ka kai rātou, ka inu, ka tonoa atu rātou e ia, ā, haere ana rātou ki rātou ariki.

, heoi anō haerenga mai o ngā taua a ngā Hīriani ki te whenua o Īharaira.

Te Whakapaeanga o Hamaria

24 , muri iho i tēnei, ka huihuia e Pēneharara kīngi o Hīria tāna ope katoa, ā, haere ana, whakapaea ana a Hamaria. 25 , nui atu te matekai o Hamaria; , whakapaea ana a reira e rātou, nāwai ā ka hokona te upoko kāihe ngā pīhi hiriwa e waru tekau, te wāhi whā hoki o te kapa paru kūkupa ngā pīhi hiriwa e rima.

26 , i te kīngi o Īharaira e haere ana runga i te taiepa, ka karanga tētahi wahine ki a ia, ka mea, "Whakaorangia, e te ariki, e te kīngi."

27 Anō ko ia, "Ka kore nei a Ihowā e whakaora i a koe, kei hea he mea māku hei whakaora i a koe? Kei te patunga wīti rānei? Kei te poka wāina rānei?" 28 Ā, ka mea te kīngi ki a ia, "He aha tāu?"

Anō ko ia, "I mea mai te wahine nei ki ahau, Hōmai tāu tama hei kai tāua āianei, ā, hei āpōpō ka kai tāua i tāku tama.29 Heoi, kōhuatia ana e māua tāku tama, kainga ana e māua. , i te aonga ake ka mea atu ahau ki a ia, Hōmai tāu tama kia kainga e tāua,, kua hunā e ia tāna tama."

30 , i te rongonga o te kīngi i ngā kupu a taua wahine, ka haea e ia ōna kākahu i runga hoki ia i te taiepa e haere ana; ā, ka titiro te iwi, , he kākahu taratara tēnā kei roto, kei tōna kiri 31 kātahi ia ka mea, "Kia meatia mai tēnei ki ahau e te Atua, me tētahi atu mea, ki te ū te mātenga o Eriha tama a Hāpata ki runga ki a ia āianei!"

32 Otiia i noho a Eriha i roto i tōna whare, ā, i noho tahi rātou ko ngā kaumātua; , ka unga tangata te kīngi i tōna aroaro. Otiia kīanō te karere i tae noa ki a ia, ka mea ia ki ngā kaumātua, "Kia kite koutou kua unga tangata mai tēnei tama a te kaikōhuru ki te tango i tōku upoko? Kia mōhio, ina tae mai te karere, tūtakina te tatau, kia ū hoki te pupuri atu i te tatau ki a ia. He teka ianei kei muri i a ia te tapuwae o ngā waewae o tōna ariki?"

33 I a ia anō e kōrero ana ki a rātou, , ko te karere kua tae iho ki a ia; ā, ka mea ia, "Nanā, Ihowā tēnei kino; ko te aha tāku e tatari atu ai anō i a Ihowā?"

1 Os filhos dos profetas disseram a Eliseu: ", o lugar em que moramos contigo tornou-se estreito demais para nós.

2 Vamos até o Jordão, tomemos dali cada um de nós uma viga e construamos ali uma sala em que possamos habitar". "Ide" respondeu-lhes ele .

3 "Mas vem também tu com os teus servos" ajuntou um deles . "Eu irei" disse ele.

4 E partiu com eles. Chegados ao Jordão, puseram-se a cortar madeira.

5 Ora, estando um deles a cortar uma árvore, eis que o seu machado caiu na água. "Ah, meu senhor!" exclamou ele. Porque o machado era emprestado.

6 "Onde caiu ele?" perguntou o homem de Deus. Ele mostrou-lhe o lugar. Eliseu cortou um pedaço de madeira, jogou-o na água e o machado veio à tona.

7 "Tira-o" disse ele. O homem estendeu a mão e tomou-o.

8 O rei da Síria, que estava em guerra contra Israel, teve conselho com os seus servos e disse-lhes: "Em tal e tal lugar estará o meu acampamento".

9 Mandou então o homem de Deus dizer ao rei de Israel: "Guarda-te de passar por tal lugar, porque os sírios estão ali".

10 O rei de Israel mandou homens ao lugar indicado pelo homem de Deus em sua mensagem. E o rei acautelou-se não apenas uma ou duas vezes.

11 O rei da Síria, alvoroçado por causa disso, chamou seus servos e disse-lhes: "Não me descobrireis quem dos nossos nos traiu junto do rei de Israel?".

12 "Não foi ninguém, ó rei, meu senhor respondeu um deles , é o profeta Eliseu quem conta ao rei de Israel os planos que fazes em teu quarto de dormir."

13 "Ide disse o rei , e vede onde ele está, para que eu o mande prender." Disseram ao rei: "Ele está agora em Dotain".

14 O rei enviou ali cavalos, carros e uma companhia importante; chegaram de noite e cercaram o lugar.

15 Na manhã seguinte, o homem de Deus, saindo fora, viu o exército que cercava a cidade com cavalos e carros. Seu servo disse-lhe: "Ai, meu senhor! Que vamos fazer agora?".

16 "Não temas respondeu Eliseu , os que estão conosco são mais numerosos do que os que estão com eles."

17 Orou Eliseu e disse: "Senhor, abri-lhe os olhos, para que veja". O Senhor abriu os olhos do servo e este viu o monte cheio de cavalos e carros de fogo ao redor de Eliseu.

18 Entretanto, os sírios desciam para ele e Eliseu orou ao Senhor, dizendo: "Feri de cegueira estes homens". E o Senhor, ouvindo a prece de Eliseu, feriu-os de cegueira.

19 Eliseu disse-lhes: "Não é por aqui o caminho nem é esta a cidade. Segui-me! Vou conduzir-vos ao homem que buscais". E levou-os a Samaria.

20 Tendo eles entrado em Samaria, Eliseu disse: "Senhor, abri os olhos desses homens para que vejam". O Senhor abriu-lhes os olhos e eles viram que estavam em Samaria.

21 O rei de Israel, tendo-os visto, disse a Eliseu: "Devo matá-los, meu pai?".

22 "Não" respondeu ele . "Fere aos que capturares com tua espada e teu arco. A estes, porém, dá-lhes pão e água, para que restaurem as forças e voltem em seguida para junto de seu senhor."

23 O rei mandou que se lhes servisse um grande banquete e depois que acabaram de comer e beber, deixou-os em liberdade e eles voltaram para o seu soberano. A partir de então, os guerrilheiros sírios cessaram as suas incursões nas terras de Israel.

24 Depois disso, Ben-Adad, rei da Síria, mobilizou todo o seu exército e subiu para pôr cerco diante de Samaria.

25 A fome alastrou-se pela cidade e o cerco foi tão rude que uma cabeça de jumento valia oitenta siclos de prata e a quarta parte de um cab de grãos, cinco siclos de prata.

26 Um dia em que o rei circulava pela muralha, uma mulher gritou-lhe: "Socorre-me, ó rei, meu senhor!".

27 O rei respondeu-lhe: "Se o Senhor não te salva, com que te poderei eu socorrer? Porven­tura, com a eira ou com o lagar?".

28 E ajuntou: "Que te aconteceu?". Ela respondeu: "Esta mulher, que aqui vês, disse-me: Dá-me o teu filho para o comermos hoje; amanhã comeremos o meu.

29 Cozemos então o meu filho e o comemos. No dia seguinte, quando eu lhe disse: Dá-me o teu filho para que o comamos, ela o escondeu".

30 Ouvindo o que lhe dizia a mulher, o rei rasgou as vestes, e como ia passando pela muralha, o povo viu que ele trazia um cilício sobre o corpo.

31 "Que Deus me trate com todo o rigor, se a cabeça de Eliseu, filho de Safat, lhe ficar ainda hoje sobre os ombros!"

32 Ora, Eliseu achava-se em sua casa e os anciãos sentados com ele. O rei se fizera preceder por um emissário; mas, antes que este chegasse, Eliseu disse aos anciãos: "Vede como este filho de bandido manda alguém para cortar-me a cabeça? Atenção! Quando chegar o emissário, fechai-lhe a porta e repeli-o. Mas não se ouve o ruído dos passos de seu amo, que o segue?".

33 Não tinha ainda acabado de falar, quando o mensageiro se apresentou diante dele e disse-lhe: "Quando um tão grande mal nos vem do Senhor, que poderei eu esperar ainda?".

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-