Ko Kīngi Hōhia o Hūrā
1 E waru ngā tau o Hōhia i tōna kīngitanga, ā, e toru tekau mā tahi ngā tau i kīngi ai ia ki Hiruhārama. 2 Ā, tika tonu tāna mahi ki te titiro a Ihowā; i haere hoki ia i runga i ngā ara o tōna tupuna, o Rāwiri; kīhai hoki i peka ki matau, ki mauī.
3 I te waru hoki o ngā tau o tōna kīngitanga, i te mea he taitamariki anō ia, ka tīmata ia te rapu i te Atua o tōna tupuna, o Rāwiri; ā, i te tekau mā rua o ngā tau ka tīmata ia te tahi i te poke o Hūrā, o Hiruhārama, arā i ngā wāhi tiketike, i ngā Aherimi, i ngā whakapakoko whaowhao, i ngā whakapakoko whakarewa. 4 I wāhia anō e rātou ngā āta a ngā Paara i tōna aroaro; tapahia ana e ia ngā whakapakoko rā i runga ake o aua āta, mongamonga noa i a ia ngā Aherimi, ngā whakapakoko whaowhao, me ngā whakapakoko whakarewa, tukia ana e ia kia puehu, ruia atu ana ki runga ki ngā urupā o te hunga i patu whakahere ki a rātou. 5 I tahuna anō e ia ngā wheua o ngā tohunga ki runga ki ā rātou āta, ā, tahia ana e ia te poke o Hūrā, o Hiruhārama. 6 Pērā ana anō ia i ngā pā o Mānahi, o Ēparaima, o Himiona, ā tae noa ki Napatari, i roto i tō rātou ururua, ā puta noa, puta noa. 7 Nā, ka wāhia iho e ia ngā āta, ā, ka tukia ngā Aherimi me ngā whakapakoko kia puehu, ā poto noa i a ia te tapatapahi ngā whakapakoko rā puta noa i te whenua o Īharaira. Nā, hoki ana ia ki Hiruhārama.
Te Kitenga o te Pukapuka o te Ture
8 Nā, i te tekau mā waru o ngā tau o tōna kīngitanga, i te mea ka oti nei te poke o te whenua, o te whare, te tahi, ka ungā e ia a Hapana tama a Atāria rātou ko Maaheia kāwana o te pā, ko te kaiwhakamahara, ko Ioaha tama a Iehoahata, ki te hanga i te whare o Ihowā, o tōna Atua, kia pai.
9 Nā, haere ana rātou ki a Hirikia tohunga nui, ā, hoatu ana e rātou te moni i kawea ki te whare o te Atua, tā ngā Rīwaiti, tā ngā kaitiaki o ngā tatau i kohikohi ai i te ringa o Mānahi, o Ēparaima, i ngā mōrehu katoa o Īharaira, i a Hūrā katoa, i a Pineamine, i ngā tāngata anō o Hiruhārama. 10 Ā, nā rātou i hoatu ki te ringa o ngā kaimahi i tohutohu nei i te whare o Ihowā; ā, hoatu ana e ēnei ki ngā kaimahi i mahi nei i te whare o Ihowā hei hanga i ngā pakaru, hei whakapai i te whare. 11 Arā i hoatu e rātou ki ngā kāmura, ki ngā kaihanga, hei hoko i ngā kōhatu tārai, i ngā rākau mō ngā hononga, hei whakanoho rākau anō ki ngā whare i kore nei i ngā kīngi o Hūrā.
12 Ā, pono tonu te mahinga a aua tāngata i te mahi. Nā, ko ngā kaitohutohu i a rātou, ko Iahata, ko Opāria, he Rīwaiti, nō ngā tama a Merari; ko Hakaraia, ko Mehūrāma, nō ngā tama a ngā Kohati, hei whakahohoro; me ētahi atu anō o ngā Rīwaiti katoa i mōhio ki ngā mea whakatangi. 13 Ko rātou anō hei rangatira mō ngā kaipīkau, hei kaitirotiro anō mō te hunga katoa e mahi ana i tēnei mahi rānei, i tērā mahi rānei; ko ētahi anō o ngā Rīwaiti hei karaipi, hei kaitohutohu, hei kaitiaki kūwaha.
14 Nā, i tā rātou maunga atu i te moni i kawea nei ki te whare o Ihowā, ka kitea e te tohunga, e Hirikia te Pukapuka o te Ture a Ihowā i hōmai nei e Mohi. 15 Nā, ka oho a Hirikia, ka mea ki a Hapana karaipi, "Kua kitea e ahau te Pukapuka o te Ture i roto i te whare o Ihowā." Ā, hōmai ana te pukapuka e Hirikia ki a Hapana.
16 Ā, nā Hapana i kawe te pukapuka ki te kīngi. I whakahokia anō e ia te kōrero ki te kīngi; i mea ia: "Ko ngā mea katoa i hōmai ki te ringa o āu pononga, e meatia ana e rātou. 17 Kua ringihia hoki e rātou te moni i kitea i roto i te whare o Ihowā, ā, hoatu ana ki te ringa o ngā kaitirotiro, ki te ringa anō o ngā kaimahi." 18 Nā, ka kōrero a Hapana karaipi ki te kīngi, ka mea, "Kua hōmai he pukapuka ki ahau e Hirikia tohunga." Ā, kōrerotia ana e Hapana i te aroaro o te kīngi.
19 Ā, nō te rongonga o te kīngi i ngā kupu o te Ture, haea ana e ia ōna kākahu. 20 Nā, ka whakahau te kīngi ki a Hirikia, ki a Ahikama tama a Hapana, ki a Aparono tama a Mika, ki a Hapana karaipi, ki a Ahaia tangata a te kīngi, ka mea: 21 "Haere, ui atu ki a Ihowā mōku; mō ngā mōrehu anō o Īharaira, o Hūrā, arā i te tikanga o ngā kupu o te pukapuka kua kitea nei; he nui hoki te riri o Ihowā kua ringihia nei ki a tātou, nō te mea kīhai ō tātou mātua i pupuri i te kupu a Ihowā, kīhai i mahi i ngā mea katoa i tuhituhia ki tēnei pukapuka."
Ka Uiuia te Poropiti Hurura
22 Heoi, haere ana a Hirikia rātou ko ā te kīngi i whakarite ai, ki a Hurura ki te wahine poropiti, he wahine ia nā Harumu, tama a Tokohata, tama a Haharaha, kaitiaki kākahu (i Hiruhārama hoki taua wahine e noho ana, i te wāhi tuarua) nā, kōrerotia ana ēnei mea e rātou ki a ia.
23 Nā, ka mea ia ki a rātou, "Ko te kōrero tēnei a Ihowā, a te Atua o Īharaira: Mea atu ki te tangata nāna koutou i tono mai ki ahau, 24 ‘Ko tā Ihowā kupu tēnei: Tēnei ahau te kawe nei i te kino mō tēnei wāhi, mō ngā tāngata anō o konei, arā ngā kanga katoa kua oti te tuhituhi ki te pukapuka i kōrerotia rā i te aroaro o te kīngi o Hūrā. 25 Mō rātou i whakarere i ahau, i tahu whakakakara hoki ki ngā atua kē, hei whakapātaritari i ahau ki ngā mahi katoa a ō rātou ringa; koia tōku riri ka ringihia ai ki tēnei wāhi; e kore anō e tineia. 26 Otiia, kia pēnei tā koutou kī atu ki te kīngi o Hūrā, nāna nei koutou i tono mai ki te ui ki a Ihowā: Ko te kupu tēnei a Ihowā, a te Atua o Īharaira: Nā, ngā kupu i rongo nā koe, 27 nā, i te mea i ngāwari tōu ngākau, ā, kua whakaiti koe i a koe i te aroaro o te Atua, i tōu rongonga ki āna kupu mō tēnei wāhi, mō ōna tāngata anō, ā, kua whakaiti koe i a koe ki tōku aroaro, kua haehae i ōu kākahu, ā, kua tangi ki tōku aroaro; kua rongo ahau, e ai tā Ihowā. 28 Nanā, ka huihuia atu koe e ahau ki ōu mātua, ka huihuia atu koe ki tōu tanumanga i runga i te rangimārie; e kore anō ōu kanohi e kite i ngā kino katoa e kawea mai e ahau ki tēnei wāhi, ki ngā tāngata anō o konei.’ "
Nā, whakahokia ana e rātou te kōrero ki te kīngi.
Ka Whakahoua te Kawenata
29 Kātahi te kīngi ka tono tāngata, ā, huihuia ana e ia ngā kaumātua katoa o Hūrā, o Hiruhārama. 30 Nā, haere ana te kīngi ki te whare o Ihowā, rātou ko ngā tāngata katoa o Hūrā, ko ngā tāngata o Hiruhārama, ko ngā tohunga, ko ngā Rīwaiti, ko te iwi katoa, te rahi, te iti. Nā, ka kōrerotia e ia ki ō rātou taringa ngā kupu katoa o te Pukapuka o te Kawenata i kitea nei ki te whare o Ihowā. 31 Nā, tū ana te kīngi ki tōna tūranga, ā, whakaritea ana e ia he kawenata ki te aroaro o Ihowā, arā kia whakapaua tōna ngākau, tōna wairua ki te whai ki a Ihowā, ki te pupuri i āna whakahau, i āna whakaaturanga, i āna tikanga, ki te whakamana anō i ngā kupu o te kawenata kua tuhituhia nei ki tēnei pukapuka.
32 Nā, meinga ana e ia te hunga katoa i kitea ki Hiruhārama, ki Pineamine, kia tū ki tāna. Nā, mahi ana ngā tāngata o Hiruhārama i ngā mea o te kawenata a te Atua, a te Atua o ō rātou mātua.
33 I whakakāhoretia anō e Hōhia ngā mea whakarihariha katoa o ngā whenua katoa i ngā tama a Īharaira; ā, whakamahia ana e ia ngā tāngata katoa i kitea ki a Īharaira, kia mahi ki a Ihowā, ki tō rātou Atua. I ōna rā katoa kīhai i mahue i a rātou te whai i a Ihowā, i te Atua o ō rātou mātua.
Josias, roi de Juda. Son zèle contre l’idolâtrie
1 Josias avait huit ans lorsqu’il devint roi, et il régna trente et un ans à Jérusalem. 2 Il fit ce qui est droit aux yeux de l’Éternel, et il marcha dans les voies de David, son père; il ne s’en détourna ni à droite ni à gauche. 3 La huitième année de son règne, comme il était encore jeune, il commença à rechercher le Dieu de David, son père; et la douzième année, il commença à purifier Juda et Jérusalem 1 R 13:2.des hauts lieux, des idoles, des images taillées et des images en fonte. 4 On renversa devant lui les autels des Baals, et il abattit les statues consacrées au soleil qui étaient dessus; il brisa les idoles, les images taillées et les images en fonte, et les réduisit en poussière, et il répandit la poussière sur les sépulcres de ceux qui leur avaient sacrifié; 5 et il brûla les ossements des prêtres sur leurs autels. C’est ainsi qu’il purifia Juda et Jérusalem. 6 Dans les villes de Manassé, d’Éphraïm, de Siméon, et même de Nephthali, partout au milieu de leurs ruines, 7 il renversa les autels, il mit en pièces les idoles et les images taillées et les réduisit en poussière, et il abattit toutes les statues consacrées au soleil dans tout le pays d’Israël. Puis il retourna à Jérusalem. 8 2 R 22:3.La dix-huitième année de son règne, après qu’il eut purifié le pays et la maison, il envoya Schaphan, fils d’Atsalia, Maaséja, chef de la ville, et Joach, fils de Joachaz, l’archiviste, pour réparer la maison de l’Éternel, son Dieu. 9 Ils se rendirent auprès du souverain sacrificateur Hilkija, et on livra l’argent qui avait été apporté dans la maison de Dieu, et que les Lévites gardiens du seuil avaient recueilli de Manassé et d’Éphraïm et de tout le reste d’Israël, et de tout Juda et Benjamin et des habitants de Jérusalem. 10 On le remit entre les mains de ceux qui étaient chargés de faire exécuter l’ouvrage dans la maison de l’Éternel. Et ils l’employèrent pour ceux qui travaillaient aux réparations de la maison de l’Éternel, 11 2 R 22:6.pour les charpentiers et les maçons, pour les achats de pierres de taille et de bois destiné aux poutres et à la charpente des bâtiments qu’avaient détruits les rois de Juda. 12 Ces hommes agirent avec probité dans leur travail. Ils étaient placés sous l’inspection de Jachath et Abdias, Lévites d’entre les fils de Merari, et de Zacharie et Meschullam, d’entre les fils des Kehathites; tous ceux des Lévites qui étaient habiles musiciens surveillaient les manœuvres 13 et dirigeaient tous les ouvriers occupés aux divers travaux; il y avait encore d’autres Lévites secrétaires, commissaires et portiers.
Le livre de la loi trouvé dans le temple
14 Au moment où l’on sortit l’argent qui avait été apporté dans la maison de l’Éternel, le sacrificateur Hilkija trouva le livre de la loi de l’Éternel donnée par Moïse. 15 Alors Hilkija prit la parole et dit à Schaphan, le secrétaire: J’ai trouvé le livre de la loi dans la maison de l’Éternel. Et Hilkija donna le livre à Schaphan. 16 Schaphan apporta le livre au roi, et lui rendit aussi compte, en disant: Tes serviteurs ont fait tout ce qui leur a été commandé; 17 ils ont amassé l’argent qui se trouvait dans la maison de l’Éternel, et l’ont remis entre les mains des inspecteurs et des ouvriers. 18 Schaphan, le secrétaire, dit encore au roi: Le sacrificateur Hilkija m’a donné un livre. Et Schaphan le lut devant le roi. 19 Lorsque le roi entendit les paroles de la loi, il déchira ses vêtements. 20 Et le roi donna cet ordre à Hilkija, à Achikam, fils de Schaphan, à Abdon, fils de Michée, à Schaphan, le secrétaire, et à Asaja, serviteur du roi: 21 Allez, consultez l’Éternel pour moi et pour ce qui reste en Israël et en Juda, au sujet des paroles de ce livre qu’on a trouvé; car grande est la colère de l’Éternel qui s’est répandue sur nous, parce que nos pères n’ont point observé la parole de l’Éternel et n’ont point mis en pratique tout ce qui est écrit dans ce livre. 22 Hilkija et ceux qu’avait désignés le roi allèrent auprès de la prophétesse Hulda, femme de Schallum, fils de Thokehath, fils de Hasra, gardien des vêtements. Elle habitait à Jérusalem, dans l’autre quartier de la ville. Après qu’ils eurent exprimé ce qu’ils avaient à lui dire, 23 elle leur répondit: Ainsi parle l’Éternel, le Dieu d’Israël: Dites à l’homme qui vous a envoyés vers moi: 24 Ainsi parle l’Éternel: Voici, je vais faire venir des malheurs sur ce lieu et sur ses habitants, toutes les malédictions écrites dans le livre qu’on a lu devant le roi de Juda. 25 Parce qu’ils m’ont abandonné et qu’ils ont offert des parfums à d’autres dieux, afin de m’irriter par tous les ouvrages de leurs mains, ma colère s’est répandue sur ce lieu, et elle ne s’éteindra point. 26 Mais vous direz au roi de Juda qui vous a envoyés pour consulter l’Éternel: Ainsi parle l’Éternel, le Dieu d’Israël, au sujet des paroles que tu as entendues: 27 Parce que ton cœur a été touché, parce que tu t’es humilié devant Dieu en entendant ses paroles contre ce lieu et contre ses habitants, parce que tu t’es humilié devant moi, parce que tu as déchiré tes vêtements et que tu as pleuré devant moi, moi aussi, j’ai entendu, dit l’Éternel. 28 Voici, je te recueillerai auprès de tes pères, tu seras recueilli en paix dans ton sépulcre, et tes yeux ne verront pas tous les malheurs que je ferai venir sur ce lieu et sur ses habitants. Ils rapportèrent au roi cette réponse.
29 2 R 23:1.Le roi fit assembler tous les anciens de Juda et de Jérusalem. 30 Puis il monta à la maison de l’Éternel avec tous les hommes de Juda et les habitants de Jérusalem, les sacrificateurs et les Lévites, et tout le peuple, depuis le plus grand jusqu’au plus petit. Il lut devant eux toutes les paroles du livre de l’alliance, qu’on avait trouvé dans la maison de l’Éternel. 31 Le roi se tenait sur son estrade, et Jos 24:25.il traita alliance devant l’Éternel, s’engageant à suivre l’Éternel, et à observer ses ordonnances, ses préceptes et ses lois, de tout son cœur et de toute son âme, afin de mettre en pratique les paroles de l’alliance écrites dans ce livre. 32 Et il fit entrer dans l’alliance tous ceux qui se trouvaient à Jérusalem et en Benjamin; et les habitants de Jérusalem agirent selon l’alliance de Dieu, du Dieu de leurs pères. 33 Josias fit disparaître toutes les abominations de tous les pays appartenant aux enfants d’Israël, et il obligea tous ceux qui se trouvaient en Israël à servir l’Éternel, leur Dieu. Pendant toute sa vie, ils ne se détournèrent point de l’Éternel, le Dieu de leurs pères.