1 „Mina olen tõeline viinapuu ja minu Isa on aednik. 2 Iga viljatu oksa lõikab ta minu küljest ära. Iga viljakandvat oksa ta puhastab, et see kannaks veel enam vilja. 3 Teie olete juba puhtad õpetuse tõttu, mille ma olen teile andnud. 4 Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nagu oks ei saa kanda vilja omaette; ta peab jääma viinapuu külge. Nii ka teie ei kanna vilja, kui te ei jää minusse.

5 Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei saa te midagi teha. 6 Kes ei jää minusse, on nagu äravisatud oks – ta kuivab. Need korjatakse kokku, visatakse tulle ja põletatakse ära. 7 Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes soovite, ja see sünnib teile. 8 See toob au minu Isale, kui te kannate palju vilja näidates, et te olete minu jüngrid.

9 Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen mina armastanud teid. Jääge minu armastusse! 10 Kui te peate kinni minu käskudest, siis te jääte minu armastusse, nagu mina olen pidanud kinni oma Isa käskudest ja jään tema armastusse. 11 Seda ma olen rääkinud teile, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm oleks täielik. 12 Minu käsk on see: armastage üksteist, nii nagu mina olen teid armastanud! 13 Ei ole suuremat armastust kui see, et keegi loovutab elu oma sõprade eest. 14 Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin. 15 Ma ei nimeta teid enam sulasteks. Sulane ju ei tea, mida ta isand teeb. Ma nimetan teid sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt. 16 Teie ei ole valinud mind. Mina olen valinud teid ja määranud nii, et te läheksite välja ja kannaksite vilja, mis jääb kestma. Ja mida iganes te minu nimel palute, seda Isa annab teile. 17 See on mu käsk: armastage üksteist!

18 Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et mind on ta vihanud enne teid. 19 Kui te kuuluksite maailmale, küll maailm siis armastaks teid kui omi. Aga et te ei kuulu maailmale, vaid mina olen teid maailmast välja valinud, seepärast maailm vihkab teid. 20 Tuletage meelde, mis ma teile ütlesin: „Ei ole teener suurem oma isandast." Kui nad on mind taga kiusanud, siis nad hakkavad ka teid taga kiusama. Kui nad aga on pidanud kinni minu õpetusest, siis peavad nad kinni ka teie omast. 21 Nad teevad seda teile minu nime pärast, kuna nad ei tunne teda, kes mind saatis. 22 Kui ma ei oleks tulnud ja nendega rääkinud, siis ei oleks nad ka süüdi patus. Nüüd aga ei saa nad vabandada oma pattu. 23 Kes vihkab mind, vihkab ka minu Isa. 24 Kui ma ei oleks nende nähes teinud tegusid, mida ei ole teinud keegi teine, siis poleks nad patus süüdi. Nüüd aga on nad näinud neid tegusid ning vihanud nii mind kui ka minu Isa. 25 Nõnda läheb täide, mis on kirjas nende Seaduses: „Nad on vihanud mind ilma põhjuseta."

26 Ent kui tuleb Abistaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. 27 Ja teiegi peate tunnistama, sest te olete olnud koos minuga algusest peale.

1 I am the true vine, and my Father is the husbandman. 2 Every branch in me that beareth not fruit he taketh away: and every branch that beareth fruit, he purgeth it, that it may bring forth more fruit. 3 Now ye are clean through the word which I have spoken unto you. 4 Abide in me, and I in you. As the branch cannot bear fruit of itself, except it abide in the vine; no more can ye, except ye abide in me. 5 I am the vine, ye are the branches: He that abideth in me, and I in him, the same bringeth forth much fruit: for without me ye can do nothing. 6 If a man abide not in me, he is cast forth as a branch, and is withered; and men gather them, and cast them into the fire, and they are burned. 7 If ye abide in me, and my words abide in you, ye shall ask what ye will, and it shall be done unto you. 8 Herein is my Father glorified, that ye bear much fruit; so shall ye be my disciples. 9 As the Father hath loved me, so have I loved you: continue ye in my love. 10 If ye keep my commandments, ye shall abide in my love; even as I have kept my Father’s commandments, and abide in his love. 11 These things have I spoken unto you, that my joy might remain in you, and that your joy might be full. 12 This is my commandment, That ye love one another, as I have loved you. 13 Greater love hath no man than this, that a man lay down his life for his friends. 14 Ye are my friends, if ye do whatsoever I command you. 15 Henceforth I call you not servants; for the servant knoweth not what his lord doeth: but I have called you friends; for all things that I have heard of my Father I have made known unto you. 16 Ye have not chosen me, but I have chosen you, and ordained you, that ye should go and bring forth fruit, and that your fruit should remain: that whatsoever ye shall ask of the Father in my name, he may give it you. 17 These things I command you, that ye love one another. 18 If the world hate you, ye know that it hated me before it hated you. 19 If ye were of the world, the world would love his own: but because ye are not of the world, but I have chosen you out of the world, therefore the world hateth you. 20 Remember the word that I said unto you, The servant is not greater than his lord. If they have persecuted me, they will also persecute you; if they have kept my saying, they will keep yours also. 21 But all these things will they do unto you for my name’s sake, because they know not him that sent me. 22 If I had not come and spoken unto them, they had not had sin: but now they have no cloke for their sin. 23 He that hateth me hateth my Father also. 24 If I had not done among them the works which none other man did, they had not had sin: but now have they both seen and hated both me and my Father. 25 But this cometh to pass, that the word might be fulfilled that is written in their law, They hated me without a cause. 26 But when the Comforter is come, whom I will send unto you from the Father, even the Spirit of truth, which proceedeth from the Father, he shall testify of me: 27 And ye also shall bear witness, because ye have been with me from the beginning.