1 ADEMÁS os declaro, hermanos, 15.1 Ro. 2.16.el evangelio 15.1 cp. 3.6.que os he predicado, el cual también recibisteis, 15.1 cp. 16.13.en el cual también perseveráis;
2 Por el cual asimismo, 15.2 Ro. 1.16. cp. 1.18si retenéis la palabra que os he predicado, sois salvos, 15.2 Ga. 3.4.si no creísteis en vano.
3 Porque primeramente 15.3 cp. 11.23.os he enseñado lo que asimismo recibí: Que Cristo fué muerto 15.3 Jn. 1.29. He. 5.1,3.por nuestros pecados 15.3 Mr. 9.12. Hch. 3.18.conforme á las Escrituras;
4 Y que fué sepultado, y que resucitó al tercer día, 15.4 Hch. 2.25,31 y 13.33,35.conforme á las Escrituras;
5 Y que 15.5 Lc. 24.34.apareció á 15.5 cp. 1.12.Cefas, 15.5 Lc. 24.36.y después á los doce.
6 Después apareció á más de quinientos hermanos juntos; de los cuales muchos viven aún, y otros son 15.6 vers. 18,20,51muertos.
1 La resurrección.
2 "Cristo, las primicias."
7 Después apareció á Jacobo; después 15.7 Lc. 24.50. Hch. 1.3,4.a todos los apóstoles.
8 Y el postrero de todos, como á un abortivo, 15.8 Hch. 9.3,17. cp. 9.1.me apareció á mí.
9 Porque 15.9 Ef. 3.8.yo soy el más pequeño de los apóstoles, que no soy digno de ser llamado apóstol, porque 15.9 Hch. 8.3.perseguí la iglesia de Dios.
10 Empero 15.10 Ro. 1.5.por la gracia de Dios soy lo que soy: y su gracia no ha sido en vano para conmigo; antes 15.10 2 Co. 11.23 y 12.11.he trabajado más que todos ellos: 15.10 cp. 3.6. 2 Co. 3.5. Ef. 3.7.pero no yo, sino la gracia de Dios que fué conmigo.
11 Porque, ó sea yo ó sean ellos, así predicamos, y así habéis creído.
12 Y si Cristo es predicado que resucitó de los muertos 15.12 2 Ti. 2.18.¿cómo dicen algunos entre vosotros que no hay resurrección de muertos?
13 Porque si no hay resurrección de muertos, Cristo tampoco resucitó:
14 Y si Cristo no resucitó, vana es entonces nuestra predicación, vana es también vuestra fe.
15 Y aun somos hallados falsos testigos de Dios; porque 15.15 Hch. 2.24.hemos testificado de Dios que él haya levantado á Cristo; al cual no levantó, si en verdad los muertos no resucitan.
16 Porque si los muertos no resucitan, tampoco Cristo resucitó.
17 Y si Cristo no resucitó, vuestra fe es vana; 15.17 Ro. 4.25.aun estáis en vuestros pecados.
18 Entonces también los que 15.18 ver. 6durmieron en Cristo son perdidos.
19 Si en esta vida solamente esperamos en Cristo, los más miserables somos de todos los hombres.
20 Mas ahora 15.20 1 P. 1.3.Cristo ha resucitado de los muertos; 15.20 Hch. 26.23.primicias de los que durmieron es hecho.
21 Porque 15.21 Ro. 5.12-18.por cuanto la muerte entró por un hombre, también por un hombre la resurrección de los muertos.
22 Porque así como en Adam todos mueren, así también en Cristo todos serán vivificados.
23 Mas cada uno en su orden: Cristo las primicias; 15.23 1 Ts. 4.15, etc.luego los que son de Cristo, en su venida.
24 Luego el fin; cuando entregará 15.24 Dn. 7.14,27.el reino á Dios y al Padre, cuando habrá quitado todo imperio, y toda potencia y potestad.
25 Porque es menester que él reine, hasta poner 15.25 Sal. 110.1.a todos sus enemigos debajo de sus pies.
26 Y el postrer enemigo que será deshecho, será 15.26 2 Ti. 1.10. Ap. 20.14 y 21.4.la muerte.
27 Porque todas las cosas sujetó debajo de sus pies. Y cuando dice: 15.27 Sal. 8.6. Ef. 1.22.Todas las cosas son sujetadas á él, claro está exceptuado aquel que sujetó á él todas las cosas.
28 Mas luego que todas las cosas 15.28 Fil. 3.21.le fueren sujetas, entonces 15.28 cp. 11.3.también el mismo Hijo se sujetará al que le sujetó á él todas las cosas, para que Dios sea todas las cosas en todos.
29 De otro modo, ¿qué harán los que se bautizan por los muertos, si en ninguna manera los muertos resucitan? ¿Por qué pues se bautizan por los muertos?
30 ¿Y por qué nosotros peligramos á toda hora?
31 Sí, por la gloria que en orden á vosotros tengo en Cristo Jesús Señor nuestro, 15.31 Lc. 9.23.cada día 15.31 2 Co. 4.10.muero.
32 Si 15.32 cp. 9.8.como hombre 15.32 2 Co. 1.8.batallé en 15.32 Hch. 18.19.Efeso contra las bestias, ¿qué me aprovecha? Si los muertos no resucitan, 15.32 Is. 22.13.comamos y bebamos, que mañana moriremos.
33 No erréis: 15.33 Ga. 5.9. 2 Ti. 2.17.las malas conversaciones corrompen las buenas costumbres.
34 Velad debidamente, 15.34 Ro. 13.11.y no pequéis; 15.34 1 Ts. 4.5.porque algunos no conocen á Dios: 15.34 cp. 6.5.para vergüenza vuestra hablo.
35 Mas dirá alguno: ¿Cómo resucitarán los muertos? ¿Con qué cuerpo vendrán?
36 Necio, 15.36 Jn. 12.24.lo que tú siembras no se vivifica, si no muriere antes.
37 Y lo que siembras, no siembras el cuerpo que ha de salir, sino el grano desnudo, acaso de trigo, ó de otro grano:
38 Mas Dios le da el cuerpo como quiso, y á cada simiente su propio cuerpo.
1 El hombre celestial.
2 Proyectos de Pablo.
39 Toda carne no es la misma carne; mas una carne ciertamente es la de los hombres, y otra carne la de los animales, y otra la de los peces, y otra la de las aves.
40 Y cuerpos hay celestiales, y cuerpos terrestres; mas ciertamente una es la gloria de los celestiales, y otra la de los terrestres:
41 Otra es la gloria del sol, y otra la gloria de la luna, y otra la gloria de las estrellas: porque una estrella es diferente de otra en gloria.
42 Así también es la resurrección de los muertos. Se siembra en 15.42 ver. 50. Ro. 8.21. Ga. 6.8. 2 P. 2.12,19.corrupción se levantará en 15.42 Ro. 2.7.incorrupción;
43 Se siembra 15.43 Fil. 3.21.en vergüenza, se levantará con gloria; se siembra en flaqueza, se levantará con potencia;
44 Se siembra cuerpo animal, resucitará espiritual cuerpo. Hay 15.44 cp. 2.14.cuerpo animal, y hay cuerpo espiritual.
45 Así también está escrito: Fué hecho el primer hombre 15.45 Gn. 2.7.Adam en ánima viviente; 15.45 Ro. 5.14.el postrer Adam en 15.45 Jn. 5.21 y 6.33,39,40,54,57. Ro. 8.2,10.espíritu vivificante.
46 Mas lo espiritual no es primero, sino lo animal; luego lo espiritual.
47 El primer hombre, 15.47 Jn. 3.31.es de la tierra, terreno: el segundo hombre, que es el Señor, es del cielo.
48 Cual el terreno, tales también los terrenos; 15.48 Fil. 3.20,21.y cual el celestial, tales también los celestiales.
49 Y como trajimos la imagen del terreno, 15.49 Ro. 8.29.traeremos también la imagen del celestial.
50 Esto empero digo, hermanos: que 15.50 Mt. 16.17. Jn. 3.3,5.la carne y la sangre 15.50 cp. 6.9.no pueden heredar el reino de Dios; ni 15.50 ver. 42la corrupción hereda la incorrupción.
51 He aquí, os digo un misterio: 15.51 1 Ts. 4.15,17.Todos ciertamente no dormiremos, 15.51 Fil. 3.21.mas todos seremos transformados.
52 En un momento, en un abrir de ojo, 15.52 1 Ts. 4.16.a la final trompeta; porque será tocada la trompeta, y los muertos serán levantados sin corrupción, y nosotros seremos transformados.
53 Porque es menester que esto corruptible sea vestido de incorrupción, y 15.53 2 Co. 5.4.esto mortal sea vestido de inmortalidad.
54 Y cuando esto corruptible fuere vestido de incorrupción, y esto mortal fuere vestido de inmortalidad, entonces se efectuará la palabra que está escrita: 15.54 Is. 25.8. Ap. 20.14 y 21.4.Sorbida es la muerte con victoria.
55 ¿Dónde está, 15.55 Os. 13.14.oh muerte, tu aguijón? ¿dónde, oh sepulcro, tu victoria?
56 Ya que el aguijón de la muerte es el pecado, y 15.56 Ro. 4.15.la potencia del pecado, la ley.
57 Mas á Dios gracias, 15.57 1 Jn. 5.4,5.que nos da la victoria por el Señor nuestro Jesucristo.
58 Así que, hermanos míos amados, estad firmes y constantes, creciendo en 15.58 cp. 16.10.la obra del Señor siempre, sabiendo 15.58 cp. 3.8.que vuestro trabajo en el Señor no es vano.
Kristuse ülestõusmine
1 Vennad ja õed, ma tuletan teile meelde evangeeliumi, mida ma teile kuulutasin, mille te vastu võtsite, milles te olete püsinud 2 ja mille läbi teid ka päästetakse, kui te hoiate kinni sellest, mida ma teile kuulutasin, ega ole saanud usklikuks asjata. 3 Sest ma olen eelkõige teile edasi andnud, mida ma ise olen vastu võtnud:
Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud Pühakirjas; 4 ta maeti maha ja äratati üles kolmandal päeval vastavalt Pühakirjale; 5 ta ilmus Keefasele ja siis kaheteistkümnele; 6 seejärel ilmus ta ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest enamik on tänini meiega, aga mõned on läinud magama; 7 seejärel ilmus ta Jaakobusele, siis kõigile apostlitele; 8 kõige viimaks ilmus ta minule kui äbarikule.
9 Mina ju olen apostlite seas vähim, ma ei vääri apostli nime, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust. 10 Ent Jumala armust olen ma see, kes ma olen. Tema arm minu vastu ei ole läinud tühja. Ma olen näinud palju rohkem vaeva kui kõik teised apostlid – õieti mitte mina, vaid minuga olev Jumala arm. 11 Nii ei olegi tähtis, kas tegin midagi mina või nemad – nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks.
Surnute ülestõusmine
12 Aga kui Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast väidavad, et surnute ülestõusmist ei olegi? 13 Kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ju ka Kristust üles äratatud! 14 Kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on järelikult meie kuulutus mõttetu ja mõttetu ka teie usk. 15 Pealegi me osutuksime Jumala valetunnistajateks, kuna oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda ta ei ole äratanud, kui surnuid tegelikult üles ei äratata. 16 Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud. 17 Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk kasutu: te olete seniajani oma pattudes! 18 Samuti on siis hukatusse läinud Kristuses surnud inimesed. 19 Ja kui meie oleme ainult selles elus lootnud Kristusele, siis me oleme kõigist haletsusväärsemad.
20 Kuid tegelikult on Kristus üles äratatud surnuist. Tema on esimene viljavihk eelseisvast suurest lõikusest, surnute ülestõusmisest. 21 Et surm on tulnud maailma inimese kaudu, tuleb ka surnuist ülestõusmine inimese kaudu. 22 Sest nii nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks Kristuses. 23 Ja selline on ülestõusmise järjekord: esmalt Kristus, seejärel Kristuse omad tema tagasitulekul. 24 Siis tuleb lõpp, mil ta annab Kuningriigi üle Jumalale Isale, olles hävitanud iga valitsuse, võimu ja väe. 25 Sest tema peab valitsema kuningana niikaua, kuni kõik vaenlased on heidetud ta jalge alla. 26 Viimase vaenlasena kõrvaldatakse surm.
27 Sest „ta on kõik alistanud tema jalge alla". Kui ta aga ütleb, et kõik on alistatud tema alla, on selge, et see ei hõlma Jumalat ennast, kes kõik Kristusele alistas. 28 Aga kui kõik temale on alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes kõik temale on alistanud. Et Jumal oleks kõik kõigis.
29 Mis mõtet muidu oleks nende tegevusel, kes lasevad end surnute eest ristida? Kui surnuid üldse üles ei äratata, milleks nad lasevad end ristida nende eest?
30 Ja milleks meie ennast aina ohtu seame? 31 Ma suren iga päev, nii tõesti kui teie olete minu kiitus, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. 32 Kui ma võitleksin Efesoses metsloomade vastu inimliku lootusega, mis kasu ma siis sellest saaksin? Kui surnuid üles ei äratata:
„siis söögem ja joogem,
sest homme me sureme nagunii."
33 Ärge laske ennast eksitada – „halb seltskond rikub head kombed". 34 Tulge mõistusele ja ärge tehke pattu! Mõned teie seast ei taipa küll midagi Jumalast! Seda ma ütlen teile häbiks.
Vaimne ihu
35 Kuid keegi võib küsida: „Kuidas surnud üles äratatakse? Missuguse ihuga nad tulevad?" 36 Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see ei sure. 37 Sa ei külva seda ihu, mis sealt hiljem tuleb, vaid pelgalt seemne, olgu siis nisu või midagi muud. 38 Jumal annab talle sellise ihu, nagu tema on otsustanud, igale seemnele erisuguse ihu. 39 Ka liha ei ole kõik ühesugune: inimeste, loomade, lindude ja kalade liha on ju erinev. 40 On taevalikke ihusid ja on maapealseid ihusid, ent taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma. 41 Erinev on päikese kirkus, erinev kuu kirkus ja erinev tähtede kirkus. Ka üks täht erineb teisest kirkuse poolest.
42 Samuti on lugu surnute ülestõusmisega. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles. 43 Autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles. Nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles. 44 Maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles.
Sest kui on olemas maine ihu, on ka vaimne ihu. 45 Nii nagu on kirjutatud: „Esimene inimene, Aadam, sai elavaks hingeks," kuid viimne Aadam sai elu andvaks vaimuks. 46 Nii ei ole esmalt vaimne, vaid maine; seejärel alles tuleb vaimne. 47 Esimene inimene oli maast võetud ja muldne, teine inimene oli taevast. 48 Selline nagu oli muldne, on kõik muldsed; selline nagu oli taevane, on kõik taevased. 49 Ja nii nagu me oleme sarnanenud muldsega, sarnaneme üks kord ka taevasega.
50 Kuid seda ma ütlen, vennad ja õed, et liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust. 51 Kuulge, ma avaldan teile saladuse: meie kõik ei sure, aga meid kõiki muudetakse, 52 ühe hetkega, silmapilkselt, viimse pasuna hüüdes. Sest kui pasun hüüab, äratatakse surnud üles kadumatutena ja ka meid muudetakse. 53 Kaduv peab ju riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega. 54 Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide, mis on kirjutatud:
„Surm on hävitatud, võit on käes!
55 Surm, kus on su võit?
Surm, kus on su astel?"
56 Aga surma astel on patt ja patu vägi on Seadus. 57 Kuid tänu Jumalale, kes meile annab võidu meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!
58 Seepärast, mu armsad vennad ja õed, olge kindlameelsed ja kõigutamatud! Tehke aina innukamalt Issanda tööd, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu.