1 Aga keegi Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta alevist, oli haige.

2 Maarja aga oli see, kes Issandat oli kalli salviga võidnud ja Tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oligi haigestunud.

3 Siis läkitasid õed Tema juure ütlema: „Issand, vaata, see, keda Sa armastad, on haige!"

4 Kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle läbi austataks!"

5 Aga Jeesus armastas Martat ja tema õde ja Laatsarust.

6 Kui ta nüüd kuulis tema haige olevat, siis Ta viibis veel kaks päeva seal paigas, kus Ta oli.

7 Pärast seda ütles Ta jüngritele: „Lähme jälle Juudamaale!"

8 Jüngrid ütlesid Temale: „Rabi, äsja püüdsid juudid Sind kividega visata ja Sa lähed jälle sinna?"

9 Jeesus kostis: „Eks kaksteistkümmend tundi ole päevas? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.

10 Aga kui keegi kõnnib öösel siis ta komistab, sest temas ei ole valjust!"

11

12

13 Aga Jeesus rääkis ta surmast; nemad aga mõtlesid, et Ta räägib une magamisest.

14 Siis Jeesus ütles neile lausa: „Laatsarus on surnud,

15 ja Ma olen rõõmus teie pärast, et Ma ei olnud seal, et te usuksite. Aga läki tema juure!"

16 Siis ütles Toomas, keda hüütakse Kaksikuks, kaasjüngritele: „Lähme ka meie, et ühes Temaga surra!"

17 Kui nüüd Jeesus tuli, leidis Ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.

18 Aga Betaania oli Jeruusalema lähedal, umbes viisteistkümmend vagu maad sellest.

19 Ja palju juute oli tulnud Marta ja Maarja juure neid trööstima nende venna pärast.

20 Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta Temale vastu; aga Maarja jäi koju.

21 Siis Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui Sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!

22 Aga nüüdki ma tean, et Jumal Sulle annab, mis Sa iganes Jumalalt palud!"

23 Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb üles!"

24 Marta ütles Talle: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!"

25 Jeesus ütles temale: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes Minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!

26 Ja igaüks, kes elab ja Minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?"

27 Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, mul on see usk, et Sina oled Kristus Jumala Poeg, Kes maailma on tulemas!"

28 Ja kui ta seda oli ütelnud, läks ta ja kutsus oma õe Maarja salaja ning ütles: „Õpetaja on siin ja kutsub sind!"

29 Kui õde seda kuulis, tõusis ta sedamaid ja läks Tema juure.

30 Sest Jeesus ei olnud veel jõudnud alevisse, vaid oli veel seal paigas, kus Marta Teda oli kohanud.

31 Kui nüüd juudid, kes olid Maarja juures toas teda trööstimas, nägid, et Maarja rutates tõusis ja väljus, järgisid nad teda mõteldes, et ta läheb haua juure nutma.

32 Kui siis Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, ja Teda nägi, heitis ta maha Tema jalgade ette ning ütles Talle: „Issand, oleksid Sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!"

33 Kui nüüd Jeesus nägi teda nutvat ja juute, kes temaga olid tulnud, ka nutvat, ärritus Ta vaimus ja võpatas.

34 Ja Ta ütles: „Kuhu te olete ta pannud?" Nad ütlesid Temale: „Issand, tule ja vaata!"

35 Jeesus nuttis.

36 Siis ütlesid Juudid: „Vaata, kuidas Ta teda armastas!"

37 Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas Tema, kes avas pimeda silmad, ei võinud teha, et ka see ei oleks surnud?"

38 Siis Jeesus ärritus taas Iseeneses ning tuli haua juure. See oli koobas ja selle avausel lasus kivi.

39 Jeesus ütleb: „Tõstke kivi ära!" Siis ütleb surnu õde Marta Temale: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!"

40 Jeesus ütleb temale: „Eks Ma ütelnud sulle: kui sa usuksid, siis sa näha Jumala au?"

41 Siis nad tõstsid kivi ära. Aga Jeesus tõstis Oma silmad ütles: „Ma tänan Sind, Isa, et sa oled kuulnud!

42 Mina ju teadsin, et Sa Mind ikka kuuled; kuid rahva pärast, kes siin ümber seisab, Ma räägin, et nad usuksid, et Sina Mind oled läkitanud!"

43 Ja kui Ta seda oli ütelnud, hüüdis Ta suure häälega: „Laatsarus, tule välja!"

44 Ja surnu tuli välja jalust ja käsist mähkmetega mähitud ja nägu higirätikusse mässitud. Jeesus ütleb neile „Päästke ta lahti ja laske ta minna!"

45 Siis palju juute, kes olid tulnud Maarja juure ja olid näinud, mis Jeesus oli teinud, uskusid Temasse.

46 Aga mõned neist läksid variseride juure ja ütlesid neile, mis Jeesus oli teinud.

47 Siis ülempreestrid ja variserid kogusid kokku Suurkohtu ja ütlesid: „Mida me peame tegema? Sest See Inimene teeb palju tunnustähti.

48 Kui me Ta nõnda jätame, usuvad kõik Temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!"

49 Aga üks nende seast, Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles neile: „Te ei tea midagi

50 ega sellele, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!"

51 Ent seda ta ei ütelnud iseenesest, vaid olles sel aastal ülempreester, kuulutas ta prohveti viisil, et Jeesus pidi surema rahva eest,

52 ja mitte ainult selle rahva eest, vaid et Ta ka hajuvil elavad Jumala lapsed koguks ühtekokku.

53 Sellest päevast alates nad pidasid nüüd üheskoos nõu Teda ära tapma.

54 Siis ei käinud Jeesus enam avalikult juutide seas, vaid läks sealt ära kõrvelähedasse kohta, Efraimi-nimelisse linna; ja Ta viibis seal Oma jüngritega.

55 Aga juutide paasapühad olid ligi, ja paljud läksid sealt maalt enne paasapühi Jeruusalemma endid puhastama.

56 Siis nad otsisid Jeesust ja rääkisid üksteisega pühakojas seistes: „Mis te arvate, kas Ta ei tule pühiks?"

57 Ūlempreestrid ja variserid olid aga annud käsud, et kui keegi peaks teadma, kus Ta on, see annaks seda teada, et nad Ta kinni võtaksid.

1 有一个患病的人， 名叫拉撒路， 住在伯大尼， 就是马利亚和她姊姊马大的村庄。

2 这马利亚就是后来用香膏抹主， 并且用头发把主的脚擦干的那人； 患病的拉撒路是她的兄弟。

3 姊妹二人派人到耶稣那里去， 说： "主啊， 你所爱的人病了。"

4 耶稣听见， 就说： "这病不至于死， 而是为了 神的荣耀， 使 神的儿子因此得到荣耀。"

5 耶稣向来爱马大和她的妹妹马利亚， 以及拉撒路。

6 他听说拉撒路病了， 仍然在原来的地方住了两天，

7 然后对门徒说： "我们再到犹太去吧。"

8 门徒对他说： "拉比， 近来犹太人要拿石头打你， 你还到那里去吗？"

9 耶稣说： "白昼不是有十二小时吗？人若在白昼行走， 就不会跌倒， 因为他看见这世上的光；

10 人若在夜间行走， 就会跌倒， 因为他没有光。"

11 耶稣说完了这些话， 跟着又对他们说： "我们的朋友拉撒路睡了， 我要去唤醒他。"

12 门徒说： "主啊， 如果他睡了， 就会好过来的。"

13 其实耶稣是指着拉撒路的死说的， 门徒却以为他是指正常的睡眠说的。

14 于是， 耶稣公开地告诉他们： "拉撒路死了。

15 我为你们欢喜， 因为我不在那里， 是要使你们相信。现在我们到他那里去吧。"

16 那称为"双生子"的多马， 对其他的门徒说： "我们也去跟他一同死吧！ "

17 耶稣到了， 知道拉撒路在坟墓里已经四天了。

18 伯大尼靠近耶路撒冷， 相距约有三公里。

19 有许多犹太人来到马大和马利亚那里， 为了拉撒路的死来安慰她们。

20 马大听见耶稣来了， 就去迎接他， 马利亚却仍然坐在家里。

21 马大对耶稣说： "主啊， 如果你早在这里， 我的兄弟就不会死了！

22 就是现在， 我也知道无论你向 神求什么， 神必赐给你。"

23 耶稣对她说： "你的兄弟必会复活。"

24 马大说： "我知道在末日复活的时候， 他必会复活。"

25 耶稣说： "我就是复活和生命； 信我的人， 虽然死了， 也要活着。

26 所有活着又信我的人， 必定永远不死， 你信这话吗？"

27 她说： "主啊， 我信； 我已经信了， 你是基督， 是 神的儿子， 是那要到世上来的。"

28 马大说了这些话， 就回去暗暗地叫她妹妹马利亚， 说： "老师来了， 他叫你。"

29 马利亚一听见， 就急忙起来， 到耶稣那里去。

30 那时， 耶稣还没有进入村子， 仍然在马大迎接他的地方。

31 那些在房子和马利亚在一起安慰她的犹太人， 见她匆忙地起来出去， 就跟着她， 以为她要到坟墓那里去哭。

32 马利亚来到耶稣那里， 一看见他， 就俯伏在他脚前， 说： "主啊， 如果你早在这里， 我的兄弟就不会死了！ "

33 耶稣看见她在哭， 和她一同来的犹太人也在哭， 就心里激动， 难过起来，

34 说： "你们把他安放在哪里？"他们说： "主啊， 请来看。"

35 耶稣哭了。

36 于是犹太人说： "你看， 他多么爱这个人！ "

37 他们中间有人说： "他既然开了瞎子的眼睛， 难道不能使这个人不死吗？"

38 耶稣又再心里激动， 来到坟墓前面。那坟墓是一个洞穴， 洞口有块石头堵住。

39 耶稣说： "把这块石头挪开！ "死者的姊姊马大对他说： "主啊， 已经四天了， 他必定臭了。"

40 耶稣说： "我不是对你说过‘如果你信， 就必定看见 神的荣耀’吗？"

41 于是他们把石头挪开。耶稣举目向天， 说： "父啊， 我感谢你， 因为你垂听了我，

42 我知道你常常听我， 但我说这话， 是为了周围站着的群众， 叫他们信是你差了我来。"

43 说了这话， 就大声呼喊： "拉撒路， 出来！ "

44 那死了的人就出来， 他的手脚都缠着布， 脸上裹着巾。耶稣说： "解开他， 让他走！ "

45 有许多到马利亚那里去的犹太人， 看见了耶稣所作的事， 就信了他。

46 但他们中间有些人到法利赛人那里去， 把耶稣所作的事都告诉他们。

47 于是祭司长和法利赛人召开公议会， 说： "这个人行了许多神迹， 我们怎么办呢？

48 我们若让他这样， 所有的人都会信他， 罗马人就会来， 夺取我们的圣地， 除灭我们的民族。"

49 他们当中有一位该亚法， 是那年作大祭司的， 对他们说： "你们什么都不知道，

50 也不去想想， 一个人代替人民死， 免得整个民族灭亡， 这对你们是有益的。"

51 他说这话不是由于自己， 而是因为他是那年的大祭司， 所以预言耶稣要替犹太民族死；

52 不但替犹太民族死， 也要把散居各地的 神的儿女招聚成为一体。

53 从那天起， 他们就想杀害耶稣。

54 因此， 耶稣不再在犹太人中间公开活动， 却离开那里， 到旷野附近的地方去； 到了一座名叫以法莲的城， 就和门徒住在那里。

55 犹太人的逾越节快到了， 有许多人在过节前从各乡上耶路撒冷去， 要在那里洁净自己。

56 他们到处找寻耶稣， 站在圣殿里的时候， 彼此说： "你们认为怎样？他不会来过节吧？"

57 祭司长和法利赛人早已下了命令： 如果有人知道耶稣在哪里， 就要前来报告， 好去逮捕他。