1 Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuis üles äratanud.

2 Siis nad tegid seal Temale söömaaja ja Marta ümmardas. Ja Laatsarus oli üks neist, kes ühes Temaga lauas istusid.

3 Siis võttis Maarja naela selget, väga kallist nardisalvi ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas Ta jalgu oma juustega. Ja maja sai täis salvi lõhna.

4 Aga üks Tema jüngritest, Juudas Iskariot, kes pärast Tema ära andis, ütles:

5 „Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?"

6 Aga seda ta ei ütelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi.

7 Siis ütles Jeesus: „Jäta ta rahule, et ta seda saaks hoida Minu matuse päevaks.

8 Sest vaeseid on ikka teie juures, aga Mind ei ole teil ikka!"

9 Siis sai suur hulk juute teada, et Tema on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult Jeesuse pärast, vaid et ka näha saada Laatsarust, kelle Ta oli surnuist üles äratanud.

10 Aga ülempreestrid pidasid nõu Laatsarusegi ära tappa,

11 sest tema pärast läks sinna palju juute ja uskus Jeesusesse.

12 Järgmisel päeval, kui palju rahvast, kes oli tulnud pühi pidama, kuulis, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,

13 võtsid nad palmipuude oksi ja läksid välja Temale vastu ning hüüdsid: „Hoosianna, õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!"

14 Aga Jeesus leidis noore eesli ja istus tema selga, nõnda nagu on kirjutatud:

15 „Ära karda, Siioni tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb ning istub eeslisälu seljas!"

16 Sellest ei saanud jüngrid esialgu aru; aga kui Jeesus oli austatud, siis meenus neile, et see oli kirjutatud Tema kohta ja et nad Temale seda olid teinud.

17 Nii andis Temast tunnistust rahvas, kes oli Tema juures, kui ta Laatsaruse välja hüüdis hauast ja tema üles äratas surnuist.

18 Sellepärast ka rahvas läks Temale vastu, sest nad kuulsid Teda selle tunnustähe teinud olevat.

19 Siis variserid rääkisid isekeskis: „Eks te näe, et te ei saa midagi teha? Vaata, maailm jookseb Tema järele!"

20 Aga nende seas, kes olid tulnud pühiks palvetama, leidusid mõned kreeklased.

21 Need tulid nüüd Filippuse juure, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, üteldes: „Isand, me tahame Jeesust näha!"

22 Filippus tuleb ja ütleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning ütlevad seda Jeesusele.

23 Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!

24 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!

25 Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.

26 Kui keegi Mind teenib, see järgigu Mind, ja kus Mina olen, seal peab olema ka Minu teenija; ja kes Mind teenib, seda tahab Isa austada. Ja mis

27

28 Isa, austa Oma nime!" Siis tuli hääl taevast: „Mina olen juba austanud ja austan veel!"

29 Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, ütles pikse olevat müristanud. Aga teised ütlesid: „Ingel rääkis Temaga!"

30 Jeesus kostis ning ütles: „See hääl ei sündinud Minu pärast, vaid teie pärast.

31 Nüüd käib kohus üle selle maailma; nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst.

32 Ja Mina tahan, kui Mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata Enese juure!"

33 Aga seda Ta ütles tähendades, mis surma Ta pidi surema.

34 Siis vastas rahvas Temale: „Me oleme kuulnud käsuõpetusest, et Kristus jääb igavesti. Kuidas siis Sina ütled, et Inimese Poeg ülendatakse? Kes on See Inimese Poeg?"

35 Jeesus ütles nüüd neile: „Valgus on veel üürikeseks ajaks teie keskel; käige niikaua kui teil valgust on, et pimedus teid ei tabaks; sest kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ja läheb.

36 Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks!" Seda rääkis Jeesus ja läks ning, peitis Enese ära nende eest.

37 Ja ehk Ta küll palju tunnustähti oli teinud nende nähes, ei uskunud nad siiski Temasse,

38 et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta ütles: „Issand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?"

39 Sellepärast nad ei võinud uskuda, et Jesaja oli veel ütelnud:

40 „Tema on teinud nende silmad pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!"

41 Seda ütles Jesaja, kui ta nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis Temast.

42 Siiski uskus ka palju ülemaid Temasse; kuid variseride pärast nad ei tunnistatud seda, et neid ei lükataks kogudusest välja.

43 Sest nad armastasid austust inimeselt rohkem kui austust Jumalalt.

44 Aga Jeesus hüüdis ning ütles: „Kes Minusse usub, see ei usu Minusse, vaid Sellesse, Kes Mind on läkitanud!

45 Ja kes näeb Mind, see näeb Seda, Kes Mind on läkitanud.

46 Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub Minusse, ei jääks pimedusse.

47 Ja kui keegi kuuleb Minu sõnu ega pea neid, selle üle ei mõista Mina kohut; sest Mina ei ole tulnud kohut mõistma maailma üle, vaid maailma õndsaks tegema.

48 Kes Mind põlgab ega võta vastu Minu sõna, sellel oma kohtumõistja. Sõna, mis Ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval.

49 Sest Ma ei ole rääkinud Iseenesest, vaid Isa, Kes Mind on läkitanud, on Mulle annud kasu, mida Ma pean rääkima.

50 Ja Ma tean, et Tema käsk on igavene elu. Mida Ma nüüd räägin, seda räägin nõnda, kuidas Isa mulle on ütelnud!"

1 逾越节前六天， 耶稣到了伯大尼， 就是拉撒路所住的地方； 耶稣曾经使这拉撒路从死人中复活。

2 有人在那里为耶稣预备了筵席。马大在那里侍候， 拉撒路也和一些人与耶稣一同吃饭。

3 马利亚拿了半公斤珍贵纯正的哪哒香膏， 抹耶稣的脚， 又用自己的头发去擦； 屋里就满了香膏的香气。

4 耶稣的一个门徒， 就是那要出卖他的加略人犹大， 说：

5 "为什么不把这香膏卖三百银币， 赒济穷人呢？"

6 他说这话， 并不是因为他关怀穷人， 而是因为他是个贼， 又带着钱囊， 常取其中所存的。

7 耶稣就说： "由她吧， 这香膏是她留下来为我安葬的日子用的。

8 你们常常有穷人跟你们在一起， 却不常有我。"

9 有一大群犹太人知道耶稣在那里， 就都来了， 然而他们不单是为了耶稣的缘故， 也是要看看耶稣使他从死人中复活的拉撒路。

10 于是祭司长想把拉撒路也杀掉，

11 因为有许多犹太人为了拉撒路的缘故， 离开他们， 信了耶稣。

12 第二天， 有一大群上来过节的人， 听见耶稣要来耶路撒冷，

13 就拿着棕树枝出去迎接他， 欢呼说： "和散那， 奉主名来的以色列王， 是应当称颂的！ "

14 耶稣找到一头小驴， 就骑在上面， 正如经上所记的：

15 "锡安的居民哪， 不要惧怕； 看哪， 你的王来了， 他骑着小驴来了。"

16 门徒起初不明白这些事， 可是到耶稣得了荣耀以后， 他们才想起这些话是指着他说的， 并且人们果然向他这样行了。

17 那些和耶稣在一起， 看见他叫拉撒路从坟墓出来， 又使他从死人中复活的群众， 都为这事作见证。

18 群众因为听见他行了这神迹， 就去迎接他。

19 于是法利赛人彼此说： "你们看， 你们都是徒劳无功， 世人都去跟随他了！ "

20 上去过节作礼拜的人中， 有些是希腊人。

21 他们来到加利利的伯赛大人腓力那里， 请求他， 说： "先生， 我们想见耶稣。"

22 腓力去告诉安得烈， 安得烈就和腓力去告诉耶稣。

23 耶稣对他们说： "人子得荣耀的时候到了！

24 我实实在在告诉你们， 一粒麦子若不落在地里死了， 仍旧是一粒； 如果死了， 就结出许多果实来。

25 爱惜自己生命的， 就丧掉生命； 在这世上恨恶自己生命的， 必会保全生命到永远。

26 如果有人服事我， 就应当跟从我； 我在哪里， 服事我的人也会在哪里； 如果有人服事我， 我父必尊重他。

27 "我现在心里烦乱， 我应该说什么呢？说‘父啊， 救我脱离这时刻’吗？然而我正是为了这个缘故来的， 要面对这时刻。

28 父啊， 愿你荣耀你的名！ "当时有声音从天上来， 说： "我已经荣耀了我的名， 还要再荣耀。"

29 站在旁边的群众听见了， 就说： "打雷了。"另外有人说： "有天使对他说话。"

30 耶稣说： "这声音不是为了我， 而是为了你们发出的。

31 现在是这世界受审判的时候了， 现在这世界的王要被赶出去。

32 我若从地上被举起来， 就要吸引万人归向我。"

33 他说这话， 是指着自己将要怎样死说的。

34 于是群众对他说： "我们从律法上知道基督是永远常存的， 你怎么说‘人子必须被举起来’呢？这人子是谁呢？"

35 耶稣说： "光在你们中间的时间不多了。你们应当趁着有光的时候行走， 免得黑暗追上你们。在黑暗中行走的人， 不知道往哪里去。

36 你们应当趁着有光的时候信从这光， 使你们成为光明的儿女。"耶稣说完了这些话， 就离开他们隐藏起来。

37 耶稣在他们面前行了许多神迹， 但是他们仍然不信他。

38 这是要应验以赛亚先知所说的话： "主啊， 我们所传的， 有谁信呢？主的膀臂向谁显露呢？"

39 他们不能相信， 因为以赛亚又说：

40 " 神使他们瞎了眼， 硬了心， 免得他们眼睛看见， 心里明白而回转过来； 我就医好他们。"

41 以赛亚说这些话， 是因为看见了他的荣耀， 就指着他说的。

42 虽然这样， 官长当中也有许多人信了耶稣。但是因为法利赛人的缘故， 他们不敢公开承认， 免得被赶出会堂；

43 因为他们爱人的荣耀， 过于爱 神的荣耀。

44 耶稣大声说： "信我的， 不单是信我， 也是信那差我来的。

45 看见我的， 就是看见那差我来的。

46 我是光， 我到世上来， 叫所有信我的不住在黑暗里。

47 人若听见我的话却不遵守的， 我不审判他， 因为我来不是要审判世人， 而是要拯救世人。

48 弃绝我又不接受我的话的人， 自有审判他的。我所讲的道在末日要定他的罪；

49 因为我没有凭着自己说话， 而是差我来的父给了我命令， 要我说什么， 讲什么。

50 我知道他的命令就是永生。所以， 我所讲的， 正是父吩咐我要我讲的。"