1 He waiata, he himene na Rawiri. Pumau tonu toku ngakau, e te Atua; ka waiata ahau, ae ra, ka himene ahau, me toku kororia ano.2 E ara, e te hatere, e te hapa: ka ara wawe ano ahau.3 Ka whakamoemiti ahau ki a koe, e Ihowa, i waenganui i nga iwi: ka himene ki a koe i waenganui i nga tauiwi.4 He nui atu hoki tau mahi tohu i nga rangi, a ko tou pono tutuki noa atu ki nga kapua.5 Kia whakanuia koe, e te Atua, ki runga atu i nga rangi: hei runga atu i te whenua katoa tou kororia.6 Kia puta tau i aroha ai, ma tou ringa matau matou e whakaora, a whakahokia mai he kupu ki a matou.7 Kua korero te Atua i runga i tona tapu: Ka hari ahau, ka kotikoti i Hekeme, ka roherohe i te raorao o Hukota.8 Noku Kireara; noku a Manahi; ko Eparaima ano hoki te kaha o toku matenga; ko Hura taku hepeta.9 Ko Moapa taku oko horoi; ka maka e ahau toku hu ki runga ki Eroma: ka whakamanamana ahau ki Pirihitia.10 Ma wai ahau e kawe ki te pa tuwatawata? Ko wai nana ahau i arahi ki Eroma?11 He teka ianei kua panga matou e koe, e te Atua? kahore hoki koe, e te Atua, e haere tahi me o matou taua.12 Homai ki a matou he awhina ki te hoariri: he teka kau noa hoki te awhina a te tangata.13 Ma te Atua tatou ka toa ai: mana hoki e takahi ki raro o tatou hoa whawhai.
1 Cantique. Psaume de David. Mon cœur est disposé, ô Dieu! je chanterai, je psalmodierai; c'est ma gloire.2 Réveillez-vous, mon luth et ma harpe! Je devancerai l'aurore.3 Je te louerai parmi les peuples, ô Éternel; je te célébrerai parmi les nations.4 Car ta bonté s'élève au-dessus des cieux, et ta fidélité jusqu'aux nues.5 Ö Dieu, élève-toi sur les cieux! Que ta gloire soit sur toute la terre,6 Afin que tes bien-aimés soient délivrés. Sauve-moi par ta droite, et m'exauce!7 Dieu a parlé dans son sanctuaire; je me réjouirai; je partagerai Sichem, je mesurerai la vallée de Succoth.8 Galaad est à moi, à moi Manassé; Éphraïm est le rempart de ma tête, et Juda mon législateur.9 Moab est le bassin où je me lave; je jette mon soulier sur Édom; je pousse des cris de joie sur le pays des Philistins.10 Qui me conduira dans la ville forte? Qui me mènera jusqu'en Édom?11 N'est-ce pas toi, ô Dieu, qui nous avais rejetés, et qui ne sortais plus, ô Dieu, avec nos armées?12 Donne-nous du secours pour sortir de détresse; car la délivrance qui vient de l'homme n'est que vanité.13 Nous ferons des actions de valeur en Dieu, et il foulera nos ennemis.