Publicidade

Rute 1

AVM
Ka Haere te Whānau a Erimereke ki Moapa

1 , i ngā i whakarite ai ngā kaiwhakarite, kua te matekai ki te whenua, ā, ka haere tētahi tangata o Pēterehema Hūrā ki te whenua o Moapa noho ai; a ia, tāna wahine, me āna tama tokorua. 2 , ko te ingoa o taua tangata, ko Erimereke, ko Naomi hoki te ingoa o tāna wahine; ko ngā ingoa hoki o āna tama tokorua, ko Maharono, ko Kiriono, he Ēparati rātou, Pēterehema Hūrā. , haere ana ki te whenua o Moapa, ā, noho ana i reira.

3 , ka mate a Erimereke, te tahu a Naomi, ā, mahue iho ko ia, rātou ko āna tama tokorua. 4 , ka tango wāhine rāua rāua i roto i ngā wāhine o Moapa; ko Oropa te ingoa o tētahi, ko Rutu te ingoa o tētahi, ā, noho ana i reira, kotahi tekau ngā tau. 5 , ka mate rāua tokorua, ā, Maharono rāua ko Kiriono, ā, ko te wahine anake te putanga o āna tama tokorua, o tāna tahu.

Ka Hoki mai a Naomi rāua ko Rutu ki Pēterehema

6 Kātahi ia ka whakatika, rātou ko āna hunaonga, ā, hoki ana i te whenua o Moapa; i rongo hoki i te whenua o Moapa kua titiro mai a Ihowā ki tāna iwi, kua hoatu e ia he taro rātou. 7 Heoi, haere atu ana ia i te wāhi i noho ai, rātou tahi ko āna hunaonga tokorua, ā, haere ana i te ara, hoki ana ki te whenua o Hūrā.

8 , ka mea a Naomi ki āna hunaonga tokorua, "E hoki ki ngā whare o ō kōrua whaea. Ihowā kōrua e atawhai; kia rite tāna ki kōrua mahi ki ngā tūpāpaku, ki ahau hoki. 9 Ihowā e hōmai ki a kōrua kia kite kōrua i te okiokinga i roto i te whare o tāna tahu, o tāna tahu."

, ka kihi ia i a rāua, ā, rahi noa atu ō rātou reo ki te tangi. 10 , ka mea rāua ki a ia, "Engari me hoki tahi tātou ki tōu iwi."

11 Anō ko Naomi, "Hoki atu, e āku tamāhine; kia haere tahi kōrua i ahau hei aha? He tama anō ianei ēnei kei roto i tōku kōpū hei tāne kōrua? 12 Hoki atu, e āku tamāhine, haere, kua rūruhitia nei hoki ahau, ā, e kore e whai tahu. Me i ahau, Kei te tūmanako ahau, tērā anō ahau e whai tāne i tēnei , ā, ka whānau anō he tama māku. 13 Tērā rānei kōrua e tatari ki a rāua kia kaumātua anō? Tērā rānei e mau tonu kōrua ki a rāua, ā, e whakakāhore ki te tāne? Kāhore, e āku tamāhine, nui noa atu hoki tōku pōuri ina whakaaro ki a kōrua; te ringa hoki o Ihowā kua puta mai nei ki ahau."

14 , ka puaki anō rātou reo, ā, ka tangi. , ka kihi a Oropa i tōna hungawai; ko Rutu ia i piri ki a ia.

15 , ka mea ia, "Nanā, kua hoki tōu taokete ki tōna iwi, ki ōna atua; hoki atu, whāia tōu taokete."

16 , ka mea a Rutu, "Kaua e tohe ki ahau kia whakarērea koe, kia hoki atu i te whai i a koe! te mea ka haere ahau ki tāu wāhi e haere ai, ka noho hoki ki tāu wāhi e noho ai; ko tōu iwi hei iwi mōku, ko tōu Atua hei Atua mōku. 17 Ka mate ahau ki te wāhi e mate ai koe ka tanumia hoki ki reira. Kia meatia tēnei e Ihowā ki ahau, ētahi atu mea anō hoki, inā, ko te mate anake hei wehe i a tāua." 18 Ā, i tōna kitenga e ū ana tōna ngākau kia haere tahi rāua, mutu ake tāna kōrero ki a ia.

19 Heoi, haere ana rāua tokorua, ā tae noa ki Pēterehema. Ā, ka tae rāua ki Pēterehema, , ka oho katoa te ki a rāua, ka mea ngā wāhine, "Ko Naomi tēnei?"

20 , ka mea ia ki a rātou, "Kaua ahau e karangatia, ko Naomi; ko Mara koutou e karanga ai ki ahau; he kawa rawa hoki te Kaha Rawa mahi ki ahau. 21 tonu ahau i tōku haerenga atu; , kua whakahokia kautia mai e Ihowā. te aha ahau i karangatia ai ko Naomi e koutou, kua whakaaturia nei hoki tōku e Ihowā, kua tūkinotia ahau e te Kaha Rawa?"

22 Heoi, hoki mai ana a Naomi rāua tahi ko tāna hunaonga, ko Rutu Moapi hoki ana i te whenua o Moapa; ā, haere ana ki Pēterehema i te tīmatanga o te kotinga pārei.

1 No tempo que governavam os juízes, sobreveio uma fome na terra. Um homem partiu de Belém de Judá, com sua mulher e seus dois filhos, indo morar nos campos de Moab.

2 Chamava-se Elimelec e sua mulher Noemi; seus dois filhos chamavam-se Maalon e Quelion; eram efra­teus de Belém de Judá. Chegados à terra de Moab, estabeleceram-se ali.

3 Elimelec, marido de Noemi, morreu, deixando-a com seus dois filhos.

4 Estes casaram com mulheres moabitas, chamadas uma Orfa e outra Rute. Viveram aproximadamente dez anos.

5 Maalon e Quelion morreram ficando Noemi , sem seus dois filhos e sem seu marido.

6 Então, levantou-se Noemi e partiu da região de Moab com suas duas noras, porque ouviu dizer que o Senhor tinha visitado o seu povo e lhe tinha dado pão.

7 Deixou, pois, aquele lugar onde habitara com suas duas noras e pôs-se a caminho de volta para a terra de Judá.

8 "Ide, voltai para a casa de vossa mãe disse ela às suas noras . O Senhor use convosco de misericórdia, como vós usastes com os que morreram e comigo!

9 Que ele vos conceda paz em vossos lares, cada uma em casa de seu marido!" E beijou-as. Elas puseram-se a chorar:

10 "Nós iremos contigo para o teu povo disseram elas.

11 "Ide, minhas filhas replicou Noemi . Por que haveis de vir comigo? Porventura, tenho eu ainda em meu seio filhos que possam tornar-se vossos maridos?

12 Voltai, minhas filhas, porque estou demasiado velha para casar-me de novo. E ainda que eu tivesse alguma esperança e que esta noite mesmo me fosse dado ter marido e viesse a gerar filhos,

13 haveríeis de esperá-los crescer, sem vos casardes de novo, até que se tornassem grandes? Não, minhas filhas, minha dor é muito maior do que a vossa, porque a mão do Senhor pesou sobre mim".

14 Então, elas desataram de novo a chorar. Orfa beijou a sua sogra, porém Rute não quis separar-se dela.

15 "Eis que tua cunhada voltou para o seu povo e para os seus deuses disse-lhe Noemi . "Vai com ela!"

16 "Não insistas comigo respondeu Rute para que eu te dei­xe e me longe de ti. Aonde fores, eu irei; onde habitares, eu habitarei. O teu povo é meu povo e o teu Deus, meu Deus.

17 Na terra em que morreres, quero também eu morrer e ser sepultada. O Senhor trate-me com todo o rigor, se outra coisa, a não ser a morte, me separar de ti!"

18 Ante tal resolução, Noemi não insistiu mais.

19 Seguiram juntas o seu caminho até Belém. Ali chegando, comoveu-se toda a cidade e as mulheres diziam: "Eis Noe­mi!".

20 "Não me chameis mais Noemi replicou ela , mas chamai-me Mara, porque o Todo-poderoso me encheu de amargura.

21 Parti com as mãos cheias e o Senhor fez-me voltar com as mãos vazias. Por que me chamais Noemi, se o Senhor se declarou contra mim e o Onipotente me inundou de aflição?".

22 Foi assim que voltaram dos campos de Moab, Noemi e sua nora Rute, a moabita. Chegaram a Belém, quando começava a colheita da cevada.

Veja também

Rute
Ver todos os capítulos de Rute
Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-