Ko Pita rāua ko Koroniria
1 Nā, i Hiharia tētahi tangata, ko Koroniria te ingoa, he keneturio nō te pū i kīia nei ko tō Itari. 2 He tangata karakia ia, e wehi ana i te Atua, rātou ko tōna whare katoa, he maha āna mahi atawhai ki te iwi, me te īnoi tonu ki te Atua. 3 I kite nui ia, he whakarehu, i te mea ka tata ki te iwa o ngā hāora o te rā, i tētahi anahera a te Atua, e haere mai ana ki a ia, e mea ana hoki ki a ia, "E Koroniria!"
4 Nā, ka titiro matatau atu ia ki a ia, ka wehi, ka mea, "He aha, e te Ariki?"
Ka kī tērā ki a ia, "Kua puta ake āu īnoi me āu mahi atawhai, hei whakamahara ki te aroaro o te Atua. 5 Nā, tonoa āianei he tangata ki Hopa, ki te tiki i a Haimona, ko te rua nei o ōna ingoa ko Pita. 6 He manuhiri ia nā Haimona kaimahi hiako, i te taha nei o te moana tōna whare."
7 Ā, nō te rironga atu o te anahera i kōrero nei ki a ia, ka karangatia e ia tokorua o āna pononga tāne, me tētahi hōia karakia nō te hunga e mahi tonu ana ki a ia; 8 ā, ka oti ngā mea katoa te kōrero ki a rātou, ka tonoa rātou e ia ki Hopa.
9 Nā i te aonga ake, i a rātou e haere ana, e whakatata atu ana ki te pā, ka kake a Pita ki runga ki te tuanui, i te ono o ngā hāora, ki te īnoi. 10 Nā ka pā ki a ia te matekai, ka mea ki te kai; otirā, i a rātou e taka mai ana, ka tau iho te wairua matakite ki a ia. 11 Nā, ka kite ia i te rangi kua tuwhera, me tētahi mea e heke iho ana, he mea tuku iho mā ngā pito e whā, ki te whenua. 12 I roto i taua mea ngā momo kararehe waewae whā katoa, ngā mea ngōkingōki katoa o te whenua, me ngā manu o te rangi. 13 I reira, ka puta mai he reo ki a ia, "Whakatika, e Pita; patua, kainga."
14 Ko Pita ia i mea, "Kāhore, e te Ariki; kīanō ahau i kai i te mea noa, i te mea poke rānei."
15 Ka puta mai anō he reo ki a ia, ka tuaruatia, "Ko ā te Atua i mea ai kia mā, kaua e whakanoatia e koe." 16 E toru meatanga o tēnei; ā, i reira tonu ka tangohia atu taua mea ki te rangi.
17 I taua wā tonu, i a Pita e whakaaroaro ana i roto i a ia ki te tikanga o tēnei whakakitenga, nā, ko ngā tāngata i tonoa mai rā e Koroniria, tērā kua uiui ki te whare o Haimona, tū ana i mua i te kūwaha. 18 Karanga ana mai, ui ana, kei reira rānei e noho ana a Pita, te rua nei o ōna ingoa ko Haimona.
19 Ā, i a Pita e whakaaro ana mō taua whakakitenga, ka mea te Wairua ki a ia, "Nanā, tokotoru ēnei tāngata e rapu ana i a koe. 20 Nā, whakatika, heke atu, haere tahi koutou, kei ruarua; nāku hoki rātou i tono mai."
21 Nā, ka heke atu a Pita ki aua tāngata, ka mea, "Nā, ko ahau tēnei e rapu nei koutou. He aha te take o tā koutou haere mai?"
22 Nā, ka mea rātou, "Ko Koroniria rā, he keneturio, he tangata tika, e wehi ana i te Atua, e kōrerotia paitia ana e te iwi katoa o ngā Hūrai, kua whakamaharatia ia e te Atua nā tētahi anahera tapu kia tīkina atu koe ki tōna whare, kia rongo ia ki ētahi kupu i a koe." 23 Nā, karanga ana ia i a rātou ki roto hei manuhiri māna.
Ā, i te aonga ake, ka whakatika ia ka haere atu me rātou, ā, ko ētahi o ngā tēina nō Hopa i haere tahi me ia. 24 Ā, ao ake ka tomo rātou ki Hiharia. Nā, ko Koroniria e tatari mai ana ki a rātou, he mea karanga nāna kia huihui mai ōna whanaunga me ōna hoa tupu. 25 Ā, nō ka tomo atu a Pita, ka tūtaki a Koroniria ki a ia, ka hinga ki ōna waewae, ka koropiko ki a ia. 26 Otirā, ka whakaara ake a Pita i a ia, ka mea, "E tū ki runga; he tangata nei anō ahau."
27 Nā, i a ia e kōrero ana ki a ia, ka tomo atu ia ki roto, ka kite i te menenga tokomaha, 28 ka mea atu ki a rātou, "E mātau ana koutou e kore e tika kia huihui te tangata o ngā Hūrai, kia haere atu rānei ki te tangata iwi kē; otiia, kua whakakitea e te Atua ki ahau kia kaua e kīia tētahi tangata he noa, he poke. 29 Koia ahau i haere mai ai, kīhai i aha i te tikinga ake i ahau. Nā, ka ui nei ahau, he aha te take i tīkina ake ai ahau?"
30 Ka mea a Koroniria, "Ka whā ngā rā ināianei tae mai ki tēnei hāora, e whakarite ana ahau i te īnoinga o te iwa o ngā hāora i roto i tōku whare; nā, ko te tangata e tū ana i tōku aroaro, kanapa tonu te kākahu, 31 e mea ana, ‘E Koroniria, kua rangona tāu īnoi, ā, e maharatia ana āu mahi atawhai i te aroaro o te Atua. 32 Nā, tonoa he tangata ki Hopa, ka karanga ki a koe i a Haimona, te rua nei o ōna ingoa ko Pita; he manuhiri ia i roto i te whare o Haimona kaimahi hiako, i te taha moana.’ 33 I reira tonu ka tono tāngata atu ahau ki a koe; nā, he pai rawa tōu haerenga mai. Nō reira, kei konei katoa mātou kei te aroaro o te Atua, whakarongo ai ki ngā mea katoa kua whakahaua e te Ariki ki a koe."
Te Whaikōrero a Pita
34 Nā, ka puaki te māngai o Pita, ka mea: "He pono ka kite ahau kāhore a te Atua whakapai kanohi; 35 otiia, i roto i ngā tini iwi ko te tangata e wehi ana ki a ia, ā, e mahi ana i te tika, ka paingia e ia. 36 Ko te kupu i tukua mai e ia ki ngā tamariki a Īharaira, he kauwhau i te rongopai o te rangimārie nā Īhu Karaiti; ko ia nei te Ariki o te katoa. 37 Ko taua kupu, kei te mōhio koutou, i kauwhautia rā puta noa i Hūria katoa, i tīmata mai i Karirī, i muri o te iriiri i kauwhautia e Hoani; 38 arā, ko Īhu o Nahareta, tā te Atua whakawahinga i a ia ki te Wairua Tapu, ki te kaha; ā, hāereere ana ia ki te mahi i te pai, ki te whakaora i te hunga katoa i pēhia e te rēwera; nō te mea i a ia te Atua.
39 "Ko mātou hoki ngā kaiwhakaatu o ngā mea katoa i mea ai ia ki te whenua o ngā Hūrai, ki Hiruhārama hoki. Ā, whakamatea ana ia e rātou, he mea whakairi ki runga ki te rākau. 40 Nā, ko ia i whakaarahia ake e te Atua i te toru o ngā rā, ā, meinga ana ia kia kitea nuitia, 41 ehara i te mea e te iwi katoa, engari e te hunga i whiriwhiria i mua e te Atua, arā e mātou, i kai tahi nei, i inu tahi nei me ia, i muri i tōna aranga ake i te hunga mate. 42 I whai kupu hoki ia ki a mātou kia kauwhau ki te iwi, kia whakaatu, ko ia tā te Atua i whakarite ai hei Kaiwhakawā mō ngā tāngata ora, mō ngā tāngata mate. 43 He kaiwhakaatu ngā poropiti katoa mōna, arā mā tōna ingoa ka whiwhi ai ki te murunga hara ngā tāngata katoa e whakarongo, ana ki a ia."
Te Whiwhinga o ngā Tauiwi ki te Wairua Tapu
44 I a Pita anō e kōrero ana i ēnei kupu, ka tau iho te Wairua Tapu ki te hunga katoa e whakarongo ana ki te kupu. 45 Ā, ko te hunga o te kotinga i whakapono nei, ko ngā mea i haere tahi mai me Pita, mīharo ana nō te mea kua ringihia tahitia iho te Wairua Tapu ki ngā tauiwi. 46 I rongo hoki rātou ki ngā reo i kōrero ai rātou, i whakanui ai i te Atua.
I reira ka whakahoki a Pita, 47 "E āhei rānei te whakakāhore e tētahi te wai, kei iriiria ēnei kua whiwhi tahi nei me tātou ki te Wairua Tapu?" 48 Nā, ka whakahau ia kia iriiria rātou i runga i te ingoa o Īhu Karaiti. I reira ka tohe rātou ki a ia kia noho mō ētahi rā.
Le centenier Corneille, premier païen converti par le ministère de l’apôtre Pierre. Le Saint-Esprit accordé à d’autres païens
1 Il y avait à Césarée un homme nommé Corneille, centenier dans la cohorte dite italienne. 2 Cet homme était pieux et craignait Dieu, avec toute sa maison; il faisait beaucoup d’aumônes au peuple, et priait Dieu continuellement. 3 Vers la neuvième heure du jour, il vit clairement dans une vision un ange de Dieu qui entra chez lui, et qui lui dit: Corneille! 4 Les regards fixés sur lui, et saisi d’effroi, il répondit: Qu’est-ce, Seigneur? Et l’ange lui dit: Tes prières et tes aumônes sont montées devant Dieu, et il s’en est souvenu. 5 Envoie maintenant des hommes à Joppé, et fais venir Simon, surnommé Pierre; 6 il est logé chez un certain Simon, corroyeur, dont la maison est près de la mer. 7 Dès que l’ange qui lui avait parlé fut parti, Corneille appela deux de ses serviteurs, et un soldat pieux d’entre ceux qui étaient attachés à sa personne; 8 et, après leur avoir tout raconté, il les envoya à Joppé.
9 Le lendemain, comme ils étaient en route, et qu’ils approchaient de la ville, 2 R 4:33.Mt 6:6.Pierre monta sur le toit, vers la sixième heure, pour prier. 10 Il eut faim, et il voulut manger. Pendant qu’on lui préparait à manger, il tomba en extase. 11 Il vit le ciel ouvert, et un objet semblable à une grande nappe attachée par les quatre coins, qui descendait et s’abaissait vers la terre, 12 et où se trouvaient tous les quadrupèdes et les reptiles de la terre et les oiseaux du ciel. 13 Et une voix lui dit: Lève-toi, Pierre, tue et mange.14 Mais Pierre dit: Non, Seigneur, Lé 11:4.De 14:7.car je n’ai jamais rien mangé de souillé ni d’impur. 15 Et pour la seconde fois la voix se fit encore entendre à lui: Mt 15:11.Ro 14:17,20.1 Ti 4:4.Tit 1:15.Ce que Dieu a déclaré pur, ne le regarde pas comme souillé.16 Cela arriva jusqu’à trois fois; et aussitôt après, l’objet fut retiré dans le ciel. 17 Tandis que Pierre ne savait en lui-même que penser du sens de la vision qu’il avait eue, voici, les hommes envoyés par Corneille, s’étant informés de la maison de Simon, se présentèrent à la porte, 18 et demandèrent à haute voix si c’était là que logeait Simon, surnommé Pierre. 19 Et comme Pierre était à réfléchir sur la vision, l’Esprit lui dit: Voici, trois hommes te demandent; 20 Ac 15:7.lève-toi, descends, et pars avec eux sans hésiter, car c’est moi qui les ai envoyés. 21 Pierre donc descendit, et il dit à ces hommes: Voici, je suis celui que vous cherchez; quel est le motif qui vous amène? 22 Ils répondirent: Corneille, centenier, homme juste et craignant Dieu, et de qui toute la nation des Juifs rend un bon témoignage, a été divinement averti par un saint ange de te faire venir dans sa maison et d’entendre tes paroles. 23 Pierre donc les fit entrer, et les logea. Le lendemain, il se leva, et partit avec eux. Quelques-uns des frères de Joppé l’accompagnèrent. 24 Ils arrivèrent à Césarée le jour suivant. Corneille les attendait, et avait invité ses parents et ses amis intimes. 25 Lorsque Pierre entra, Corneille, qui était allé au-devant de lui, tomba à ses pieds et se prosterna. 26 Mais Pierre le releva, en disant: Ac 14:14.Ap 19:10;22:9.Lève-toi; moi aussi, je suis un homme. 27 Et conversant avec lui, il entra, et trouva beaucoup de personnes réunies. 28 Ex 23:32;34:15.De 7:2.Jn 4:9;18:28.Vous savez, leur dit-il, qu’il est défendu à un Juif de se lier avec un étranger ou d’entrer chez lui; Ac 15:8.Ép 3:6.mais Dieu m’a appris à ne regarder aucun homme comme souillé et impur. 29 C’est pourquoi je n’ai pas eu d’objection à venir, puisque vous m’avez appelé; je vous demande donc pour quel motif vous m’avez envoyé chercher. 30 Corneille dit: Il y a quatre jours, à cette heure-ci, je priais dans ma maison à la neuvième heure; et voici, un homme Mt 28:3.Mc 16:5.Lu 24:4.vêtu d’un habit éclatant se présenta devant moi, et dit: 31 Corneille, ta prière a été exaucée, et Dieu s’est souvenu de tes aumônes. 32 Envoie donc à Joppé, et fais venir Simon, surnommé Pierre; il est logé dans la maison de Simon, corroyeur, près de la mer. 33 Aussitôt j’ai envoyé vers toi, et tu as bien fait de venir. Maintenant donc nous sommes tous devant Dieu, pour entendre tout ce que le Seigneur t’a ordonné de nous dire. 34 Alors Pierre, ouvrant la bouche, dit: En vérité, je reconnais De 10:17.2 Ch 19:7.Job 34:19.Ro 2:11.Ga 2:6.Ép 6:9.Col 3:25.1 Pi 1:17.que Dieu ne fait point acception de personnes, 35 És 56:6.mais qu’en toute nation celui qui le craint et qui pratique la justice lui est agréable. 36 Il a envoyé la parole aux fils d’Israël, És 9:5;52:7.Jn 16:33.Ro 5:1.Col 1:20.en leur annonçant la paix par Jésus-Christ, qui est le Seigneur de tous. 37 Vous savez ce qui est arrivé dans toute la Judée, És 8:23;9:1.Mt 4:12.Mc 1:14,38,39.Lu 4:14.après avoir commencé en Galilée, à la suite du baptême que Jean a prêché; 38 vous savez comment Ps 45:8.És 61:1.Lu 4:18.Dieu a oint du Saint-Esprit et de force Jésus de Nazareth, qui allait de lieu en lieu faisant du bien et guérissant tous ceux qui étaient sous l’empire du diable, car Dieu était avec lui. 39 Nous sommes témoins de tout ce qu’il a fait dans le pays des Juifs et à Jérusalem. Ils l’ont tué, en le pendant au bois. 40 Mc 16:14.Lu 24:34.Jn 20:19.Ac 2:24.1 Co 15:5.Dieu l’a ressuscité le troisième jour, et il a permis qu’il apparût, 41 non à tout le peuple, mais aux témoins choisis d’avance par Dieu, à nous qui avons mangé et bu avec lui, après qu’il fut ressuscité des morts. 42 Mt 28:19.Mc 16:15.Jn 15:16.Et Jésus nous a ordonné de prêcher au peuple et d’attester que c’est lui Ac 17:31.qui a été établi par Dieu juge des vivants et des morts. 43 Ge 3:15;22:18;26:4;49:10.De 18:15.Ps 132:11.És 4:2;7:14;9:5;40:10.Jé 23:5;33:14.Éz 34:23;37:24.Da 9:24.Mi 7:20.Tous les prophètes rendent de lui le témoignage Ac 15:9.que quiconque croit en lui reçoit par son nom le pardon des péchés. 44 Ac 8:17.Comme Pierre prononçait encore ces mots, le Saint-Esprit descendit sur tous ceux qui écoutaient la parole. 45 Tous les fidèles circoncis qui étaient venus avec Pierre furent étonnés de ce que le don du Saint-Esprit était aussi répandu sur les païens. 46 Mc 16:17.Ac 2:4.Car ils les entendaient parler en langues et glorifier Dieu. 47 Ac 8:36;11:17.Alors Pierre dit: Peut-on refuser l’eau du baptême à ceux qui ont reçu le Saint-Esprit aussi bien que nous? 48 Et il ordonna qu’ils fussent baptisés au nom du Seigneur. Sur quoi ils le prièrent de rester quelques jours auprès d’eux.