Pular para o conteúdo
Publicidade

Atos 9

LSG

Te Huringa o Haora ki te Whakapono

1 Ko Haora ia kei te kupukupu tonu i te whakawehi, i te mate ngā ākonga a te Ariki, ā, haere ana ki te tohunga nui, 2 kei te tono pukapuka i a ia ki ngā whakaminenga i Ramahiku, ina kitea e ia tētahi te Huarahi, ahakoa tāne, wāhine rānei, kia mauria hereheretia mai e ia ki Hiruhārama.

3 , i a ia e haere ana, ka whakatata ia ki Ramahiku; , ohorere ana te whitinga mai ki a ia, huri noa, o tētahi mārama te rangi. 4 Ā, hinga ana ia ki te whenua, ka rongo ake i tētahi reo e mea ana ki a ia, "E Haora, e Haora, he aha tāu e whakatoi nei i ahau?"

5 Anō ko ia, "Ko wai koe, e te Ariki?"

Ka mea ia, "Ko Īhu ahau, e whakatoia nei e koe; ehara tāu, te whana ki ngā koikoi."

6 , wiri ana ia, ihiihi ana, ka mea, "E te Ariki, kia aha ahau?"

Anō ko te Ariki ki a ia, "Whakatika, tomo atu ki te , ā, ka kōrerotia ki a koe tāu e mea ai."

7 , ko ngā tāngata i haere tahi i a ia, reokore ana, rongo kau ana ki te reo, kāhore ia i kite tangata. 8 , ka whakatika ake a Haora i te whenua, ā, i te tuwheratanga o ōna kanohi, kīhai rawa ia i kite aha; , ārahina ā ringatia ana ia e rātou, mauria ana ia ki Ramahiku. 9 Ā, e toru ōna e kore ana e kite, kīhai hoki i kai, kīhai i inu.

10 , i Ramahiku tētahi ākonga, ko Anania te ingoa; ka mea te Ariki ki a ia, he kite, "E Anania."

Ka mea tērā, "Tēnei ahau, e te Ariki."

11 Anō ko te Ariki ki a ia, "Whakatika, haere ki te ara e kīia nei ko Torotika, ka ui i te whare o Hūrā tētahi ko Haora te ingoa, Tarahu. , kei te īnoi ia. 12 Ā, kua kite ia i tētahi tangata, ko Anania te ingoa, e tomo mai ana, e whakapā ana i ōna ringa ki a ia, kia kite ai ia."

13 Otirā, ka whakahoki a Anania, "E te Ariki, he tokomaha āku i rongo ai tēnei tangata, ki te nui o te kino i mea ai ia ki tāu hunga tapu i Hiruhārama; 14 ā, tēnei anō kei a ia he mana ngā tohunga nui, kia herea te hunga katoa e karanga ana ki tōu ingoa."

15 Heoi, ka mea te Ariki ki a ia, "Haere; te mea he kaupapa whiriwhiri ia nāku, hei mau i tōku ingoa ki te aroaro o ngā tauiwi, o ngā kīngi, o ngā tama hoki a Īharaira. 16 Ka whakakitea hoki e ahau ki a ia te nui o ngā mea e mamae ai ia tōku ingoa."

17 , haere ana a Anania, tomo ana ki roto ki te whare. Ka whakapā i ōna ringa ki a ia, ka mea, "E tōku teina, e Haora, te Ariki, Īhu, i puta ki a koe i te ara i haere mai koe, nāna ahau i tono mai, kia kite ai koe, ā, kia ai hoki i te Wairua Tapu." 18 , marere tonu iho ētahi mea, ānō he unahi, i ōna kanohi, ā, kite ana ia, ka whakatika, ka iriiria. 19 , ka kai ia, ka whai kaha.

Ka Kauwhau a Haora i Ramahiku

, noho ana a Haora ki ngā ākonga i Ramahiku ētahi . 20 Ā, i reira tonu kauwhautia ana e ia a te Karaiti i roto i ngā whare karakia, ko te Tama ia a te Atua.

21 Ā, mīharo ana te hunga katoa i rongo, ka mea, "Ehara ianei tēnei i te kaitūkino o te hunga i karanga ki tēnei ingoa i Hiruhārama? Ā, ko te mea anō tēnei i haere mai ai ia, kia herea rātou, kia ārahina ki ngā tohunga nui?"

22 Ko Haora ia ka nui haere atu tōna kaha, ā, whakapororarutia ana e ia ngā Hūrai e noho ana i Ramahiku, i a ia e whakakite ana ko te Karaiti tēnei.

23 Ā, ka maha ngā ka pahure, ka rūnanga ngā Hūrai kia whakamatea ia. 24 Heoi, i mātau a Haora ki rātou whakapāpānga mōna. Ā, whanga ana rātou ki ngā tatau i te ao, i te , kia whakamatea ia; 25 otiia, i mau ngā ākonga ki a ia i te , tukua iho ana e rātou te taiepa i roto i te kete.

Ko Haora kei Hiruhārama

26 Ā, tōna taenga mai ki Hiruhārama, ka whai ia kia uru atu ia ki ngā ākonga; heoi, wehi katoa ana rātou i a ia, kīhai i whakapono he ākonga ia. 27 Ko Pānapa ia i tango i a ia, ā, mauria ana ia ki ngā āpōtoro, kōrerotia ana e ia ki a rātou tōna kitenga i te Ariki i te ara, tāna kōrerotanga ki a ia, tōna māia hoki ki te kauwhau i Ramahiku i runga i te ingoa o Īhu. 28 , ka noho ia ki a rātou, hāereere atu ana, hāereere mai ana i Hiruhārama, 29 me te māia hoki ki te kauwhau i runga i te ingoa o te Ariki; ā, kōrero ana ia, totohe ana ki ngā Hūrai Kariki; otirā ka whakangākau rātou kia whakamatea ia. 30 te mōhiotanga o ngā tuākana, ka mauria ia e rātou ki raro ki Hiharia, ā, tonoa atu ana ia ki Tarahu.

31 , ka whai tānga manawa te hāhi, puta noa i Hūria katoa, i Karirī, i Hamaria, ā, tupu ana; haere ana i runga i te wehi o te Ariki, i te whakamārie hoki a te Wairua Tapu, ka whakaroaka.

Ko Pita kei Raira kei Hopa

32 , i a Pita e hāereere ana puta noa ngā wāhi katoa, ka tae iho hoki ia ki te hunga tapu e noho ana i Raira. 33 Ka kitea e ia i reira tētahi tangata ko Inia te ingoa, kua waru ōna tau e takoto ana i runga i tōna moenga; he pararūtiki hoki ia. 34 , ko te meatanga a Pita ki a ia, "E Inia, ka ora koe i a Īhu Karaiti; whakatika, whārikitia tōu moenga." , whakatika tonu ake ia. 35 I kite katoa hoki i a ia te hunga e noho ana i Raira, i Harona, ā, tahuri ana ki te Ariki.

36 , tērā tētahi ākonga i Hopa e noho ana, ko Tapita te ingoa, ko te whakamāoritanga ko Roka. He wahine tēnei i aro nui ki ngā mahi pai, ki ngā mahi atawhai rawakore. 37 Ā, i aua ka tūrorotia ia, ka mate. Ā, ka oti ia te horoi e rātou, ka whakatakotoria ia ki tētahi rūma i runga. 38 , i te mea e tata atu ana a Raira ki Hopa, ka rongo ngā ākonga kei reira a Pita, ā, ka tonoa e rātou tokorua ngā tāngata ki a ia, hei mea, "Kaua e whakaroa te haere mai ki a mātou."

39 , whakatika ana a Pita, haere ana i a rāua. Ā, i tōna taenga atu ka ārahina e rātou ki te rūma i runga. Ā, ana ngā pouaru katoa i tōna taha, tangi ana, ka whakakite ki a ia i ngā koti, i ngā kākahu i hangā e Roka, i a ia e noho ana i a rātou.

40 Otiia, ka tonoa rātou katoa e Pita ki waho, ka tuku ia i ōna turi, ka īnoi; kātahi ka tahuri ake ia ki te tūpāpaku, ka mea, "Tapita, e ara." , ka titiro ōna kanohi, ā, i tōna kitenga i a Pita, ka noho ia ki runga. 41 Kātahi, ka hoatu e ia tōna ringa ki a ia, ka whakaara ake i a ia. Ā, karangatia ana e ia te hunga tapu me ngā pouaru, ā, tukua oratia atu ana ia. 42 Ā, i mōhiotia tēnei mea puta noa i Hopa katoa; he tokomaha hoki i whakapono ki te Ariki. 43 Ā, he maha ōna i noho ai ia ki Hopa, ki a Haimona kaimahi hiako.

Conversion de Saul

1 Cependant Ac 8:3;22:4;23:9.1 Co 15:9.Ga 1:13.1 Ti 1:13.Saul, respirant encore la menace et le meurtre contre les disciples du Seigneur, se rendit chez le souverain sacrificateur, 2 et lui demanda des lettres pour les synagogues de Damas, afin que, s’il trouvait des partisans de la nouvelle doctrine, hommes ou femmes, il les amenât liés à Jérusalem. 3 Ac 22:6.Comme il était en chemin, et qu’il approchait de Damas, 1 Co 15:8.2 Co 12:2.tout à coup Ac 26:13.une lumière venant du ciel resplendit autour de lui. 4 Il tomba par terre, et il entendit une voix qui lui disait: Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu?5 Il répondit: Qui es-tu, Seigneur? Et le Seigneur dit: Je suis Jésus que tu persécutes.Ac 5:39.Il te serait dur de regimber contre les aiguillons.6 Tremblant et saisi d’effroi, il dit: Seigneur, Lu 3:10.Ac 2:37;16:30.que veux-tu que je fasse? Et le Seigneur lui dit: Lève-toi, entre dans la ville, et on te dira ce que tu dois faire.7 Da 10:7.Les hommes qui l’accompagnaient demeurèrent stupéfaits; ils entendaient bien la voix, mais ils ne voyaient personne. 8 Saul se releva de terre, et, quoique ses yeux fussent ouverts, il ne voyait rien; on le prit par la main, et on le conduisit à Damas. 9 Il resta trois jours sans voir, et il ne mangea ni ne but. 10 Or, il y avait à Damas un disciple nommé Ananias. Le Seigneur lui dit dans une vision: Ananias! Il répondit: Me voici, Seigneur! 11 Et le Seigneur lui dit: Lève-toi, va dans la rue qu’on appelle la droite, et cherche, dans la maison de Judas, un nommé SaulAc 21:39;22:3.de Tarse.

12 Car il prie, et il a vu en vision un homme du nom d’Ananias, qui entrait, et qui lui imposait les mains, afin qu’il recouvrât la vue. Ananias répondit: 13 Seigneur, j’ai appris de plusieurs personnes Ac 9:1.1 Co 15:9.Ga 1:13.1 Ti 1:13.tout le mal que cet homme a fait à tes saints dans Jérusalem; 14 et il a ici des pouvoirs, de la part des principaux sacrificateurs, pour lier tous ceux qui invoquent ton nom. 15 Mais le Seigneur lui dit: Va,Ac 13:2;22:21.Ro 1:1.Ép 3:8.Ga 1:15;2:8.1 Ti 2:7.2 Ti 1:11.car cet homme est un instrument que j’ai choisi, pour porter mon nom devant les nations, devant les rois, et devant les fils d’Israël;

16 Ac 21:11.2 Co 11:23.et je lui montrerai tout ce qu’il doit souffrir pour mon nom.17 Ac 22:12.Ananias sortit; et, lorsqu’il fut arrivé dans la maison, il imposa les mains à Saul, en disant: Saul, mon frère, le Seigneur Jésus, qui t’est apparu sur le chemin par lequel tu venais, m’a envoyé pour que tu recouvres la vue et que tu sois rempli du Saint-Esprit. 18 Au même instant, il tomba de ses yeux comme des écailles, et il recouvra la vue. Il se leva, et fut baptisé; 19 et, après qu’il eut pris de la nourriture, les forces lui revinrent. Saul resta quelques jours avec les disciples qui étaient à Damas. 20 Et aussitôt il prêcha dans les synagogues que Jésus est le Fils de Dieu. 21 Tous ceux qui l’entendaient étaient dans l’étonnement, et disaient: N’est-ce pas celui qui persécutait à Jérusalem ceux qui invoquent ce nom, et n’est-il pas venu ici pour les emmener liés devant les principaux sacrificateurs? 22 Cependant Saul se fortifiait de plus en plus, et il confondait les Juifs qui habitaient Damas, démontrant que Jésus est le Christ.

23 Au bout d’un certain temps, les Juifs se concertèrent pour le tuer, 24 et leur complot parvint à la connaissance de Saul. 2 Co 11:32.On gardait les portes jour et nuit, afin de lui ôter la vie. 25 Mais, pendant une nuit, les disciples le prirent, Jos 2:15.1 S 19:12.et le descendirent par la muraille, dans une corbeille. 26 Ac 22:17.Lorsqu’il se rendit à Jérusalem, Saul tâcha de se joindre à eux; mais tous le craignaient, ne croyant pas qu’il fût un disciple. 27 Ac 11:25.Alors Barnabas, l’ayant pris avec lui, le conduisit vers les apôtres, et leur raconta comment sur le chemin Saul avait vu le Seigneur, qui lui avait parlé, et comment à Damas il avait prêché franchement au nom de Jésus. 28 Il allait et venait avec eux dans Jérusalem, et s’exprimait en toute assurance au nom du Seigneur. 29 Il parlait aussi et disputait avec les Hellénistes; mais ceux-ci cherchaient à lui ôter la vie. 30 Les frères, l’ayant su, l’emmenèrent à Césarée, et le firent partir pour Tarse.

Pierre à Lydde et à Joppé. Guérison du paralytique Énée, et résurrection de Tabitha

31 L’Église était en paix dans toute la Judée, la Galilée et la Samarie, s’édifiant et marchant dans la crainte du Seigneur, et elle s’accroissait par l’assistance du Saint-Esprit. 32 Comme Pierre visitait tous les saints, il descendit aussi vers ceux qui demeuraient à Lydde. 33 Il y trouva un homme nommé Énée, couché sur un lit depuis huit ans, et paralytique. 34 Pierre lui dit: Énée, Jésus-Christ te guérit; lève-toi, et arrange ton lit. Et aussitôt il se leva. 35 Tous les habitants de Lydde et du Saron le virent, et ils se convertirent au Seigneur.

36 Il y avait à Joppé, parmi les disciples, une femme nommée Tabitha, ce qui signifie Dorcas: elle faisait beaucoup de bonnes œuvres et d’aumônes. 37 Elle tomba malade en ce temps-là, et mourut. Après l’avoir lavée, on la déposa dans une chambre haute. 38 Comme Lydde est près de Joppé, les disciples, ayant appris que Pierre s’y trouvait, envoyèrent deux hommes vers lui, pour le prier de venir chez eux sans tarder. 39 Pierre se leva, et partit avec ces hommes. Lorsqu’il fut arrivé, on le conduisit dans la chambre haute. Toutes les veuves l’entourèrent en pleurant, et lui montrèrent les tuniques et les vêtements que faisait Dorcas pendant qu’elle était avec elles. 40 Pierre fit sortir tout le monde, se mit à genoux, et pria; puis, se tournant vers le corps, il dit: Tabitha, lève-toi! Elle ouvrit les yeux, et ayant vu Pierre, elle s’assit. 41 Il lui donna la main, et la fit lever. Il appela ensuite les saints et les veuves, et la leur présenta vivante. 42 Cela fut connu de tout Joppé, et beaucoup crurent au Seigneur. 43 Pierre demeura quelque temps à Joppé, chez un corroyeur nommé Simon.

Veja também