Pular para o conteúdo
Publicidade

Atos 11

LSG

Te Kōrero Whakatepe a Pita ki te Hāhi i Hiruhārama

1 Ā, ka rongo ngā āpōtoro me ngā tuākana i Hūria, kua tango hoki ngā tauiwi i te kupu a te Atua. 2 Ā, te taenga ake o Pita ki Hiruhārama, ka whakawākia ia e te hunga o te kotinga, 3 i mea rātou, "I haere koe ki roto ki ngā tāngata kīhai i kotia, i kai tahi me rātou!"

4 , ka tīmata a Pita, ka kōrero whakatepe atu ki a rātou, ka mea: 5 "I te ahau, i Hopa, e īnoi ana; ā, ka kite moemoeā ahau i tētahi whakakitenga, ko tētahi mea e heke iho ana, ānō he kākahu nui, he mea tuku iho i te rangi ngā pito e whā; ā, tae tonu mai ki ahau. 6 te whakamaunga atu o ōku kanohi ki taua mea, ka whakaaro ahau, ā, ka kite i ngā kararehe waewae whā o te whenua, i ngā kararehe mohoao me ngā mea ngōkingōki me ngā manu o te rangi. 7 Ā, ka rongo hoki ahau he reo e mea mai ana ki ahau, E ara, e Pita; patua, kainga.

8 "Otirā, ka atu ahau, Kāhore, e te Ariki; kīanō hoki tētahi mea noa, poke rānei, i tapoko noa ki tōku māngai.

9 ", ka whakahoki tuarua mai he reo te rangi, Ko ā te Atua i mea ai kia , kaua e meinga e koe kia noa.

10 "E toru ngā meatanga o tēnei; ka hūtia katoatia atu anō ki te rangi. 11 , i taua anō kua ngā tāngata tokotoru ki mua i te whare i noho ai ahau, he mea tono mai Hiharia ki ahau. 12 , ka mea te Wairua ki ahau kia haere tahi mātou, kia kaua ahau e ruarua. I haere tahi anō i ahau ēnei tēina tokoono, ā, tomo ana mātou ki te whare o taua tangata. 13 , ka kōrerotia mai e ia ki a mātou tōna kitenga i te anahera i tōna whare e ana, e mea ana ki a ia, Tonoa ētahi tāngata ki Hopa, tīkina a Haimona, te rua nei o ōna ingoa ko Pita; 14 māna e kōrero ki a koe ētahi kupu, e ora ai koutou ko tōu whare katoa.

15 "Ā, nōku ka tīmata ki te kōrero, ka tau iho te Wairua Tapu ki a rātou, ka pērā anō me ia ki a tātou i te tīmatanga. 16 Kātahi ahau ka mahara ki te kupu a te Ariki, ki tāna i mea ai, I iriiri a Hoani ki te wai; ko koutou ia ka iriiria ki te Wairua Tapu.17 , mehemea rite tonu te Atua mea i hoatu ai ki a rātou ki tāna i hōmai ai hoki ki a tātou, i a tātou i whakapono ai ki te Ariki, ki a Īhu Karaiti; ko wai ahau, kia āhei te atu ki te Atua?"

18 Ā, ka rongo rātou ki ēnei mea, mutu rātou kōrero, heoi, ka whakakorōria i te Atua, ka mea, "Koia anō, kua hōmai hoki e te Atua ki ngā tauiwi te rīpenetā e ora ai."

Te Hāhi i Anatioka

19 , ko te iwi i whakamararatia atu i runga i te tūkinotanga i puta ake i Tepene, hāereere ana rātou ā tae noa ki Pinikia, ki Kaiperu, ki Anatioka, me te kauwhau anō i te kupu ki ngā Hūrai anake, kāhore ki ētahi atu. 20 Otirā, ko ētahi o rātou, he tāngata Kaiperu, Hairini, i rātou taenga ki Anatioka, ka kōrero ki ngā Kariki hoki, ka kauwhau i te Ariki, i a Īhu. 21 Ko te ringa hoki o te Ariki i a rātou; ā, he tokomaha rawa i whakapono, i tahuri ki te Ariki.

22 , ka tae rātou rongo ki ngā taringa o te hāhi i Hiruhārama; ā, ka tonoa e rātou a Pānapa kia haere ki Anatioka. 23 tōna taenga atu, ka kite i te aroha noa o te Atua, ka hari, ka whakahau i a rātou katoa kia ū te ngākau, kia piri ki te Ariki. 24 He tangata pai hoki ia, tonu i te Wairua Tapu, i te whakapono. He nui anō te hunga i honoa ki te Ariki.

25 Me i reira ka haere atu a Pānapa ki Tarahu, ki te rapu i a Haora; 26 ā, ka kitea ia e ia, ka kawea mai ia e ia ki Anatioka. Ā, kotahi tino tau i huihui tahi ai rāua ki te hāhi, ā, he nui te hunga i whakaakona. I mātua huaina hoki ngā ākonga he Karaitiana ki Anatioka.

27 , i aua ka heke mai ētahi poropiti i Hiruhārama ki Anatioka. 28 Ā, ka ake tētahi o rātou, ko Akapu te ingoa, ka whakakite, he mea te Wairua, tērā ka he mate nui i te hiakai ki te whenua katoa; i puta anō tēnei i ngā o Karauria. 29 , ka whakatakoto tikanga ngā ākonga i runga i te mea e taea e tēnā, e tēnā, kia tukua atu he āwhina ngā tuākana e noho ana i Hūria; 30 pērā ana hoki rātou, tukua atu ana ki ngā kaumātua te ringa o Pānapa rāua ko Haora.

Pierre explique sa conduite devant les chrétiens de Jérusalem

1 Les apôtres et les frères qui étaient dans la Judée apprirent que les païens avaient aussi reçu la parole de Dieu. 2 Et lorsque Pierre fut monté à Jérusalem, les fidèles circoncis lui adressèrent des reproches, 3 en disant: Ex 23:32;34:15.De 7:2.Jn 18:28.Tu es entré chez des incirconcis, et tu as mangé avec eux. 4 Pierre se mit à leur exposer d’une manière suivie ce qui s’était passé. 5 Il dit: Ac 10:9.J’étais dans la ville de Joppé, et, pendant que je priais, je tombai en extase et j’eus une vision: un objet, semblable à une grande nappe attachée par les quatre coins, descendait du ciel et vint jusqu’à moi. 6 Les regards fixés sur cette nappe, j’examinai, et je vis les quadrupèdes de la terre, les bêtes sauvages, les reptiles, et les oiseaux du ciel. 7 Et j’entendis une voix qui me disait: Lève-toi, Pierre, tue et mange. 8 Mais je dis: Non, Seigneur, car jamais rien de souillé Lé 11:4.De 14:7.ni d’impur n’est entré dans ma bouche. 9 Et pour la seconde fois la voix se fit entendre du ciel: Ce que Dieu a déclaré pur, ne le regarde pas comme souillé. 10 Cela arriva jusqu’à trois fois; puis tout fut retiré dans le ciel. 11 Et voici, aussitôt trois hommes envoyés de Césarée vers moi se présentèrent devant la porte de la maison j’étais. 12 Ac 10:19;15:7.L’Esprit me dit de partir avec eux sans hésiter. Les six hommes que voici m’accompagnèrent, et nous entrâmes dans la maison de Corneille. 13 Cet homme nous raconta comment il avait vu dans sa maison l’ange se présentant à lui et disant: Envoie à Joppé, et fais venir Simon, surnommé Pierre, 14 qui te dira des choses par lesquelles tu seras sauvé, toi et toute ta maison. 15 Lorsque je me fus mis à parler, le Saint-Esprit descendit sur eux, comme sur nous au commencement. 16 Et je me souvins de cette parole du Seigneur: Mt 3:11.Mc 1:8.Lu 3:16.Jn 1:26.Ac 1:5;2:4;19:4.Jean a baptisé d’eau, mais vous,És 44:3.Joë 2:28.vous serez baptisés du Saint-Esprit.17 Ac 15:9.Or, puisque Dieu leur a accordé le même don qu’à nous qui avons cru au Seigneur Jésus-Christ, pouvais-je, moi, m’opposer à Dieu? 18 Après avoir entendu cela, ils se calmèrent, et ils glorifièrent Dieu, en disant: Dieu a donc accordé la repentance aussi aux païens, afin qu’ils aient la vie.

Les chrétiens d’Antioche. Barnabas et Saul à Antioche

19 Ac 8:1,4.Ceux qui avaient été dispersés par la persécution survenue à l’occasion d’Étienne allèrent jusqu’en Phénicie, dans l’île de Chypre, et à Antioche, annonçant la parole seulement aux Juifs. 20 Il y eut cependant parmi eux quelques hommes de Chypre et de Cyrène, qui, étant venus à Antioche, s’adressèrent aussi aux Grecs, et leur annoncèrent la bonne nouvelle du Seigneur Jésus. 21 Ac 2:47;5:14.La main du Seigneur était avec eux, et un grand nombre de personnes crurent et se convertirent au Seigneur. 22 Le bruit en parvint aux oreilles des membres de l’Église de Jérusalem, et ils envoyèrent Barnabas jusqu’à Antioche. 23 Lorsqu’il fut arrivé, et qu’il eut vu la grâce de Dieu, il s’en réjouit, Ac 13:43;14:22.et il les exhorta tous à rester d’un cœur ferme attachés au Seigneur. 24 Car c’était un homme de bien, Ac 4:36;6:5.plein d’Esprit-Saint et de foi. Et une foule assez nombreuse se joignit au Seigneur. 25 Ac 9:27.Barnabas se rendit ensuite à Tarse, pour chercher Saul; 26 et, l’ayant trouvé, il l’amena à Antioche. Pendant toute une année, ils se réunirent aux assemblées de l’Église, et ils enseignèrent beaucoup de personnes. Ce fut à Antioche que, pour la première fois, les disciples furent appelés chrétiens.

Une famine prédite par Agabus

27 En ce temps-là, des prophètes descendirent de Jérusalem à Antioche. 28 L’un d’eux, nommé Ac 21:10.Agabus, se leva, et annonça par l’Esprit qu’il y aurait une grande famine sur toute la terre. Elle arriva, en effet, sous Claude. 29 Les disciples résolurent d’envoyer, chacun selon ses moyens, un secours aux frères qui habitaient la Judée. 30 Ac 12:25.Ils le firent parvenir aux anciens par les mains de Barnabas et de Saul.

Veja também