Atos 4

1 Y HABLANDO ellos al pueblo, sobrevinieron los sacerdotes, y ✝4.1 Lc. 22.4,52. cp. 5.24,26el magistrado del templo, y los Saduceos,

2 Resentidos de que enseñasen ✝4.2 Mt. 22.23.al pueblo, y anunciasen en Jesús la ✝4.2 cp. 23.8.resurrección de los muertos.

3 Y les echaron mano, y los pusieron en la cárcel hasta el día siguiente; porque era ya tarde.

4 Mas muchos de los que habían oído la palabra, creyeron; y fué el número de los varones ✝4.4 cp. 2.41.como cinco mil.

5 Y aconteció al día siguiente, que se juntaron en Jerusalem los príncipes de ellos, y los ancianos, y los escribas;

6 Y Anás, ✝4.6 Lc. 3.2. Jn. 18.13,24.príncipe de los sacerdotes, y ✝4.6 Mt. 26.3.Caifás, y Juan y Alejandro, y todos los que eran del linaje sacerdotal;

7 Y haciéndolos presentar en medio, les preguntaron: ¿Con qué potestad, ó en qué nombre, habéis hecho vosotros esto?

8 Entonce Pedro, ✝4.8 Mt. 10.20. cp. 13.9lleno del Espíritu Santo, les dijo: Príncipes del pueblo, y ancianos de Israel:

9 Pues que somos hoy demandados acerca del beneficio hecho á un hombre enfermo, de qué manera éste haya sido sanado,

10 Sea notorio á todos vosotros, y á todo el pueblo de Israel, ✝4.10 cp. 3.6,16.que en el nombre de Jesucristo de Nazaret, al que vosotros crucificasteis ✝4.10 cp. 2.24.y Dios le resucitó de los muertos, por él este hombre está en vuestra presencia sano.

11 Este es la piedra reprobada ✝4.11 Sal. 118.22.de vosotros los edificadores, la cual es puesta por cabeza del ángulo.

12 Y en ningún otro hay salud; porque no hay otro nombre debajo del cielo, dado á los hombres, en que podamos ser salvos.

13 Entonces viendo la constancia de Pedro y de Juan, ✝4.13 Mt. 11.25.sabido que eran hombres sin letras é ✝4.13 1 Co. 14.16,23,24.ignorantes, se maravillaban; y les conocían que habían estado con Jesús.

14 Y viendo al hombre que había sido sanado, ✝4.14 cp. 3.11.que estaba con ellos, no podían decir nada en contra.

15 Mas les mandaron que se saliesen fuera del concilio; y conferían entre sí,

16 Diciendo: ✝4.16 Jn. 11.47 y 12.19.¿Qué hemos de hacer á estos hombres? porque de cierto, ✝4.16 ver. 21. cp. 3.9,10.señal manifiesta ha sido hecha por ellos, notoria á todos los que moran en Jerusalem, y no lo podemos negar.

17 Todavía, porque no se divulgue más por el pueblo, amenacémoslos, que no hablen de aquí adelante á hombre alguno en este nombre.

18 Y llamándolos, ✝4.18 cp. 5.40.les intimaron que en ninguna manera hablasen ni enseñasen en el nombre de Jesús.

19 Entonces Pedro y Juan, ✝4.19 cp. 5.29.respondiendo, les dijeron: Juzgad si es justo delante de Dios obedecer antes á vosotros que á Dios:

20 Porque no podemos dejar de decir lo que hemos visto y oído.

21 Ellos entonces los despacharon amenazándolos, no hallando ningún modo de castigarlos, ✝4.21 Mt. 21.26. Mr. 11.32. Lc. 20.6,19 y 22.2. cp. 5.13,26por causa del pueblo; porque todos glorificaban á Dios de lo que había ✝4.21 cp. 2.7,8.sido hecho.

22 Porque el hombre en quien había sido hecho este milagro de sanidad, era de más de cuarenta años.

23 Y sueltos, vinieron á los suyos, y contaron todo lo que los príncipes de los sacerdotes y los ancianos les habían dicho.

24 Y ellos, habiéndolo oído, alzaron ✝4.24 cp. 1.14.unánimes la voz á Dios, y dijeron: Señor, tú eres el Dios que hiciste el cielo y la tierra, la mar, y todo lo que en ellos hay;

25 Que por boca de David, tu siervo, dijiste:

✝ 4.25 Sal. 2.1,2. ¿Por qué han bramado las gentes,

Y los pueblos han pensado cosas vanas?

26 Asistieron los reyes de la tierra,

Y los príncipes se juntaron en uno

Contra el Señor, y contra su Cristo.

27 Porque verdaderamente se juntaron en esta ciudad ✝4.27 ver. 30. Lc. 1.35.contra tu santo Hijo Jesús, ✝4.27 Sal. 2.2. Lc. 4.18. cp. 10.38. He. 1.9.al cual ungiste, ✝4.27 Lc. 23.7-11.Herodes y ✝4.27 Mt. 27.2, etc.Poncio Pilato, con ✝4.27 Mt. 27.27.los Gentiles y ✝4.27 Mt. 26.3.los pueblos de Israel,

28 Para hacer lo que tu mano ✝4.28 Lc. 22.22. cp. 2.23 y 3.18y tu consejo habían antes determinado que había de ser hecho.

29 Y ahora, Señor, mira sus amenazas, y da á tus siervos que con toda confianza hablen tu palabra;

30 Que extiendas tu mano á que sanidades, y milagros, y prodigios sean hechos ✝4.30 cp. 3.6.por el nombre de tu santo Hijo Jesús.

31 Y como hubieron orado, ✝4.31 cp. 16.26.el lugar en que estaban congregados tembló; y ✝4.31 cp. 2.4.todos fueron llenos del Espíritu Santo, y hablaron la palabra de Dios con confianza.

32 Y la multitud de los que habían creído era de un corazón y un alma: y ninguno decía ser suyo algo de lo que poseía; ✝4.32 cp. 2.44.mas todas las cosas les eran comunes.

33 Y los apóstoles ✝4.33 cp. 1.22.daban testimonio de ✝4.33 cp. 2.24.la resurrección del Señor Jesús con gran esfuerzo; y gran gracia era en todos ellos.

34 Que ningún necesitado había entre ellos: ✝4.34 cp. 2.45.porque todos los que poseían heredades ó casas, vendiéndolas, traían el precio de lo vendido,

35 Y lo ponían á los pies de los apóstoles; ✝4.35 cp. 6.1.y era repartido á cada uno según que había menester.

36 Entonces José, que fué llamado de los apóstoles por sobrenombre, ✝4.36 cp. 9.27 y 11.22,25,30 y 12.25 y cps. 13-15. 1 Co. 9.6. Ga. 2.1,9,13. Col. 4.10.Bernabé, (que es interpretado, Hijo de consolación) Levita, natural de Cipro,

37 Como tuviese una heredad, la vendió, y trajo el precio, y púsolo á los pies de los apóstoles.

Peetrus ja Johannes Suurkohtu ees*4:1 Ehk Sanhedrin, 71-liikmeline juutide omavalitsus Jeruusalemmas.

1 Aga kui nad rahvale rääkisid, astusid Peetruse ja Johannese juurde preestrid, templi korravalvurite kapten ja saduserid. 2 Neid ärritas, et apostlid õpetasid inimesi ja kuulutasid surnuist ülestõusmist Jeesuses. 3 Nad võtsid Peetruse ja Johannese kinni ja kuna oli juba õhtu, panid nad järgmise päevani vangi. 4 Kuid paljud neist, kes sõnumit kuulsid, uskusid; ja meeste arv kasvas umbes viie tuhandeni.

5 Ja nõnda sündis, et järgmisel päeval kogunesid juutide juhid, vanemad ja kirjatundjad Jeruusalemmas. 6 Ka ülempreester Hannas oli seal, samuti Kaifas, Johannes ja Aleksandros ja teised mehed ülempreestri perekonnast. 7 Ja nad panid apostlid endi keskele seisma ja pärisid: „Millise meelevallaga või kelle nimel te olete seda teinud?"

8 Siis Peetrus, täis Püha Vaimu, ütles neile: „Rahva juhid ja Iisraeli vanemad, kuulake! 9 Kui meie oleme täna kutsutud aru andma halvatule tehtud heateost ja kelle läbi ta on terveks tehtud, 10 siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, kelle teie lõite risti ja kelle Jumal on üles äratanud surnuist, et tema läbi seisab see mees siin teie ees tervena. 11 Tema on:

„Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks,

mis on saanud nurgakiviks."

12 Ja üheski teises ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks!"

13 Kui nad nägid Peetruse ja Johannese julgust ja aru said, et nad on lihtsad, koolitamata mehed, olid nad hämmastunud ja mõistsid, et need kaks olid olnud koos Jeesusega. 14 Ja kuna tervendatud mees seisis seal koos nendega, ei olnud neil midagi enam öelda. 15 Nõnda nad käskisid neid Suurkohtust lahkuda ja pidasid seejärel koos nõu: 16 „Mis me peaksime nende meestega tegema? Sest igaüks teab, kes Jeruusalemmas elab, et tunnustäht on sündinud, ja me ei saa seda salata. 17 Aga et see kaugemale ei leviks rahva hulgas, peame neid mehi ähvardama, et nad enam ühelegi inimesele ei räägiks sellest nimest."

18 Ja nad kutsusid apostlid tagasi ning keelasid neil rääkida ja õpetada Jeesuse nimel. 19 Aga Peetrus ja Johannes vastasid neile: „Otsustage ise, kas Jumala ees on õige alluda pigem teile või Jumalale? 20 Me ei saa jätta rääkimata seda, mida me oleme kuulnud ja näinud!"

21 Aga nad ähvardasid neid veelgi ja lasksid apostlid vabaks. Sest nad ei leidnud viisi, kuidas neid karistada, kuna kõik kiitsid Jumalat selle eest, mis oli sündinud. 22 Sest mees, kes oli imepäraselt terveks tehtud, oli üle neljakümne aasta vana.

Usklike palve

23 Pärast vabanemist läksid Peetrus ja Johannes omade juurde ja jutustasid, mis ülempreestrid ja vanemad olid öelnud. 24 Seda kuuldes tõstsid nad üheskoos häält Jumala poole palves: „Issand, sina oled Jumal, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees, 25 kes oled Püha Vaimu läbi meie isa Taaveti, oma sulase suu kaudu öelnud:

„Miks paganad möllavad

ja rahvad mõtlevad tühja?

26 Ilmamaa kuningad on astunud üles

ja valitsejad on kogunenud ühte paika

Issanda vastu

ning tema Võitu*4:26 See tähendab Messias või Kristus. vastu!"

27 Siin linnas on Heroodes ja Pontius Pilatus kogunenud salanõu pidama paganatega ja Iisraeli rahvaga sinu sulase Jeesuse vastu, keda sa oled võidnud, 28 et teha seda, mis sinu käsi ja nõu olid ette määranud sündima. 29 Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja anna oma sulastele kõige julgusega rääkida sinu sõna. 30 Siruta välja oma käsi, et tervekssaamised ning imed ja tunnustähed sünniksid sinu püha sulase Jeesuse nime läbi!"

31 Ja kui nad olid palvetanud, rappus paik, kus nad koos olid. Ja nad kõik said täidetud Püha Vaimuga ja kuulutasid Jumala sõna julgesti.

Usklikud jagavad oma vara

32 Ja usklike hulk oli üks süda ja üks hing. Keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid nad jagasid kõike, mis neil oli. 33 Apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist. Ja Jumala arm tegutses nii võimsalt neis kõigis, 34 nii et nende seas ei olnud abivajajaid. Kellel olid maad ja majad, müüsid need ära ning tõid müügist saadud raha 35 ja panid apostlite jalge ette, ja seda jagati igaühele, kes seda vajas.

36 Aga Joosep, leviit Küproselt, keda apostlid kutsusid Barnabaseks (mis tähendab Julgustuse poega), 37 müüs ära oma põllu ning tõi raha apostlite jalge ette.